«Alla» degen jazýy bar qulyn ósip keledi» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, ústimizdegi jyly Qazan qalasynda Mádenıet mınıstrlerinen quralatyn TÚRKSOI Turaqty keńesi qazaqtyń aqtańger aqyny Súıinbaı Aronulynyń 200 jyldyǵyn keńinen atap ótýge mámile jasaǵan bolatyn. Osy sheshim aıasynda qazir ulaǵaty zor naqty ister tyndyrylýda. Túrki halyqtarynyń aýyzbirshiligine qyzmet etip otyrǵan Halyqaralyq túrki mádenıetin damytý qory (TÚRKSOI) Súıinbaı Aronulynyń shyǵarmalaryn tuńǵysh ret túrik tiline aýdarýǵa yqpal etip qana qoımaı, ony jaryqqa shyǵaryp, Almatyda arnaıy tanystyrylymyn ótkizdi. Kitapta aqyn atamyzdyń óleńderi men osy tulǵa týraly qalam terbetip júrgen qalamgerlerdiń birqatar maqalalary túrik tiline aýdarylyp berilgen. Sondaı-aq, Túrkııa boıynsha Súıinbaıdyń shyǵarmashylyǵyn biletin jáne ony nasıhattap júrgen 2 ǵalymnyń maqalalary kirgen. Almatydaǵy Jambyl atyndaǵy Qazaq memlekettik fılarmonııasynda ótken kitap tusaýkeseriniń rásimin Kádirbek Qunypııauly, Ahmetjan Ashırı, Temirhan Tebegenov, Nurdáýlet Aqysh syndy qalamgerler sóz sóılep ashty. Bul jaıynda «Túrik tilinde sóıletti» sóıletti degen maqalada tolyq berilgen.
Bas basylymda «Jańa baǵdarlamanyń jańalyǵy nede?» Densaýlyq saqtaý ulttyq palatasynyń basqarma tóraǵasy, medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor Qadyr Omarovpen aradaǵy suhbat kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Elimizde kelesi jyldan bastap densaýlyq saqtaý salasyn damytýdyń jańa baǵdarlamasy kúshine enbek. 2011-2015 jyldar aralyǵynda júzege asyrylǵan «Salamatty Qazaqstannyń» ornyn basatyn «Densaýlyq» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda respýblıkada mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý engizilgeli otyr.
«Barlyq azamattarǵa tikeleı qatysty jańalyq retinde men otbasylyq dárigerlerdiń engizilýin atar edim. Birneshe jyldan beri buǵan qajetti ınfraqurylym qalyptastyrylyp, mamandar daıyndalýda. Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesinde jáne «Densaýlyq» memlekettik baǵdarlamasynda bastapqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek (BMSK) jetekshi rólge ıe bolady. Keńestik densaýlyq saqtaý júıesinen bizge statsıonarlyq kómektiń basymdyq qaǵıdatymen qurylǵan úlgi muraǵa qaldy. Negizgi kadrlyq, qarjylyq, tehnıkalyq resýrstar osy býynda shoǵyrlandy. Memlekettik baǵdarlamany júzege asyrý barysynda bul jaǵdaıdy túbegeıli ózgertý mindeti qoıylyp otyr. Sebebi, búkil álem statsıonarǵa ıek artý tym qymbat, ári tıimsiz ekenin áldeqashan túsingen. Jańa júıe boıynsha otbasylyq dáriger tájirıbesi engizilip, patsıentterge olardy tańdaý quqy beriledi. Bul keń profıldi, praktıkalyq jáne kommýnıkatıvtik biliktiligi joǵary, komandada jumys isteı alatyn myqty mamandar bolý kerek. Otbasylyq dáriger patsıentterdi ómir boıy qarap, barlyq emdeý sharalarynyń úılestirýshisi bolýy tıis. Mundaı dáriger óz patsıentiniń anemnezin, tuqym qýalaıtyn aýrýlarǵa beıimdiligin jiti bilip, olardy eskere otyryp, shara qabyldaıdy. Bul medıtsına salasynyń jumysyn, naýqastyń aldyn alýǵa baǵyttaýǵa múmkindik beredi»,-deıdi ǵalym.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Taran aýdanynyń Naberejnyı aýylynda turatyn Jubanyshevtardyń sharýashylyǵynda «Alla» degen jazýy bar qulyn ósip keledi. Osydan tórt aı buryn bıesi qulyndaǵan kezde moınyndaǵy aǵarǵan belgige otaǵasy Kenjetaı da, balalary da asa mán bermepti. Qulyn óse kele álgi aq jolaq arab jazýyna uqsaıdy. Ony Kenjekeń sýretke túsirip alyp, aýyl meshitiniń ımamyna kórsetedi. Imam álgi jazýdan «Alla» sózin oqıdy. Kenjetaı Jubanyshev otbasynyń bul aýylda turyp jatqanyna biraz jyl bolypty. Alǵashynda aýyldaǵy jekeniń malyn baǵady, odan keıin ózderi jylqy ósirip, «Qulynshaq» atty jeke sharýashylyq qurady. Kenjekeń tańbaly qulynnyń asyl tuqymdy jylqynyń tuqymy ekenin aıtyp otyr. Bul jaıynda «Alla» degen jazýy bar qulyn ósip keledi» degen maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstanda qar túskenge deıin bıylǵy astyqtyń 25 paıyzyn jınap alý ǵana qaldy. Bul týraly keshe Premer-mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda málimdeldi. Otyrysta oraq naýqanynyń ózekti máseleleri qaraldy.
- Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmalarynyń málimetterine qaraǵanda, 28 qyrkúıekte 11 mıllıon gektar dándi daqyldar nemese jınalatyn aýmaqtyń 74,7% jınaldy. 13,2 mıllıon tonna dán bastyryldy. Ónimdilik - ár gektardan 12 tsentnerden aınalyp otyr. Bul ótken jylǵy kórsetkishten jaqsyraq, 0,4 tsentnerge joǵary, - dedi Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov.
Onyń málimetinshe, Qazaqstandaǵy dándi daqyldar egiletin úsh negizgi oblysta 8,1 mıllıon gektar egistikten egin jınaldy. Bul olardaǵy eginniń 71,5%-yn quraıdy. 9,4 mıllıon tonnasy bastyrylypty. Osy daıynda basylym «Egin orý eki aptada bitýge tıis» atty materıalda jazǵan.
Bul gazette «Qazaq jeriniń qazynasy qansha tabys túsirdi?» degen kólemdi maqala berilgen. «Qara altyn» baǵasynyń tym arzandap ketýi álemdegi jıyrma shaqty eldi qaýsatady, damyǵan elderdiń de órkendeýine kedergi bolady.
Biraq munymen munaı dáýiri bitpeıdi: odan alynatyn ónimderdiń kóptigi sonsha, alda bul sektordyń jańa «altyn ǵasyry» bastaý alýy yqtımal». Keshe elimizdiń Energetıka mınıstrliginiń basshylyǵy osyndaı qyzyqty boljamyn jarııa etti. Bul kúni Astana tórindegi Táýelsizdik saraıynda Eýrazııalyq KAZENERGY forýmy ashyldy. Jahandyq energetıka kóshbasshylarynyń basyn qosatyn bul jıynnyń jumysy bıyl úsh kúnge sozylmaq. Munaı-gaz konferentsııasyn ashqan «Ulttyq ınjenerlik akademııa» prezıdenti Baqytjan Jumaǵulov munaı-gaz salasyn damytýǵa endi «aspanasty eliniń» basshylyǵy kótergen «Bir beldeý - bir jol» atty Jibek jolynyń ekonomıkalyq beldeýi bastamasy tyń serpin beretinin aıtty: «Bıylǵy mamyr aıynda Astana ekonomıkalyq forýmynda sóz sóılegen Elbasy N.Nazarbaev QHR-dyń «Jibek jolynyń ekonomıkalyq beldeýi» bastamasynyń biz úshin aıryqsha mańyzǵa ıe ekenin atap ótti. Bul bastama alǵash Astanada jarııa etildi jáne Qazaqstan ony birinshi bolyp, qoldady. Búginde óz úlesimizdi qosýdamyz. Bul bastama - jańa dáýirdiń kórinisi. Ol aldaǵy jańa álemdik qurylystyń alǵashqy belgisi. Ol planetamyzdaǵy ómirdiń barlyq qyrlaryn qozǵaıtyn bolady. Tıisinshe, energetıka salasy da qalys qalmaıdy. Kórkem tilmen túıip aıtsaq, siz ben biz qyzyqty ýaqytta jáne kerekti jerde ómir súrip jatyrmyz!». Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany oqyp shyǵyńyz.
***
Óskemendegi tramvaı parkiniń problemalary jaıynda «Kazahstanskaıa pravda» gazeti «Tramvaı ostanetsıa...?» degen maqalada jarııalady. Qalanyń turǵyndary tramvaı kóliginiń qazirgi jaǵdaıyna alańdaýly, sebebi sońǵy 20 jylǵa jýyq ýaqytta onyń birneshe menshik ıeleri aýysyp úlgergen eken.
Atalǵan kólik parkinde búginde qomaqty somada bereshek qaryzy jınaqtalyp, banktik shottaryna tyıym salynǵan kórinedi. Qoǵamdastyq keńesiniń otyrysynda kásiporynnyń bank aldyndaǵy qaryzy 370 mln. teńge kóleminde ekeni belgili boldy.
Qoǵamdyq kóliktiń bul túri kúnine kem degende 35 myń jolaýshyny tasymaldaıdy eken. Tramvaılar jumysy tańǵy saǵat 5-te bastalyp, túnge qaraı toqtaıdy. Jeke kólikteri joq turǵyndar úshin tramvaı kóliginiń júrýi óte mańyzdy, óıtkeni, táýliktiń atalǵan mezgilderinde avtobýstar jolǵa shyǵa qoımaıdy. Sonymen qatar qalanyń ekologııalyq jaǵdaıyn eskere otyryp, turǵyndar tramvaı Óskemenge aýadaı qajet ekenin alǵa tartýda.
