Álıhan qamaýda ustalǵan Aq túrme
PAVLODAR. KAZINFORM - Kerekýde HІH ǵasyrdyń sońy men HH basynda qazaqtyń talaı ult qaımaqtary, sonyń ishinde Álıhan Bókeıhanuly jazasyn ótegen «Aq túrme» bolǵan. Ǵımarat aq patsha zamanynan, aqtardan qalǵany sebepti halyq aýzynda solaı atalyp ketken desedi. Qazir bul kóne nysannyń ornynda toǵyz qabatty záýlim baspana boı kótergen.
Aq túrme zamanynda qazirgi Pavlodar qalasyndaǵy Astana jáne Lermontov kósheleriniń qıylysynda ornalasqan. Aýmaqtyń resmı ataýy 1919 jylǵa deıin 8-Meşan tuıyq kóshesi bolǵanymen, halyq aýzynda «Tıýremnyı sholaq kóshesi» dep atalyp ketken.
Negizi Pavlodar qalasynda keńes ókimeti alǵashqy qurylǵan jyldary eki túrme bolǵan. Aq túrmeden bólek, memlekettik qaýipsizdik organdarynyń jasyryn túrmesi qurylǵan. Ol qazirgi 29-shy qarasha kóshesi, №2 mekenjaıyndaǵy «Eko» baspanahanasynda oryn tepken.
Bul kósheni qalanyń qurdasy dese bolady, sebebi Ertis ózenine jaqyn turǵan ǵımarat alǵashqy forpostar men stanıtsalar salynǵan ýaqytta turǵyzylǵan. Ólketanýshy Ernest Sokolkınnyń «Qalamyzdyń kósheleri» atty kitabynda kerekýlik kópes, ónerkásipshi Artemıı Derov HІH ǵasyrdyń 90-jyldary bul jerdegi aǵash úıdi buzdyryp, ornyna kirpishten eki qabatty úı saldyrǵany aıtylady. Al kópes qaıtys bolǵan soń arada bir jyl ótkende, ıaǵnı 1911 jyly bul úıde orys-qazaq ýchılışesi ashylady. Alǵashqy dırektory retinde Ábikeı Sátbaev taǵaıyndalǵan.
Osy ýchılışede qazaqtyń qos uly tulǵasy – Qanysh Sátbaev pen Júsipbek Aımaýytov bilim alady.
Ýchılışe 1920 jyly jabylyp qalady da, ǵımaratqa memlekettik qaýipsizdik organdary ıe bolady. Keńestiń qyzyl ofıtserleri bul jerde jarty ǵasyrǵa jýyq ýaqyt oılaryna kelgenderin istep, talaı sumdyqty jasaǵan. Biletinder úıdiń astynan Ertis ózenine shyǵatyn úńgimejol bolǵan desedi. Qaýipsizdik organdarynyń jendetteri atyp tastaǵan adamdardyń denesi sol arqyly ózenge tastalyp otyrǵan...
Al «Aq túrmeniń» tarıhy jaıynda aıtatyn bolsaq, HІH ǵasyrdyń sońynda bul jerde kazak-orys áskerleri jattyǵýlar júrgizip, saltanatty sherýler jasaǵan. Qarsysynda barak úlgisinde aǵashtan salynǵan áskerı kazarma, qarý-jaraq qoımasy, gaýpvahta jáne áskerı bastyq úıi bolǵan. Osy áskerı kazarmalar arasynda ýezdik túrmeniń eki qabatty kirpish ǵımaraty ornalasqan. Shamamen 1880 jyly boı kótergen. Keńes ókimeti ornaǵanǵa deıin Aq túrmede qylmyskerler ǵana emes, saıası senimsizder, halyqshyldar, keıinnen sotsıal-demokrattar men bolshevıkter jazasyn ótegen. Qyzyldar qalada bılik ornatqan soń túrme kóp ýaqytqa deıin jumys istep, Stalın rejimine qarsy bolǵandar toǵytyldy. Tek arada 100 jyl ótkende, 1980 jyly ǵımarat qulatylyp, ornyna qazirgi toǵyz qabatty turǵyn úı turǵyzylady.
E. Sokolkınniń dereginshe, keńes ókimeti ornaǵan ýaqytqa deıin Pavlodarda jalǵyz ǵana túrme bolǵan, ıaǵnı osy Aq túrme. Endeshe kezinde Alash kósemi Álıhan Bókeıhanuly jazasyn ótegen túrme naq sol bolýy ǵajap emes. Álıhan Bókeıhanulynyń 1906 jylǵy 21 aqpanda A.M. Kolıýbakınge jazǵan haty Máskeýdiń áskerı-tarıhı muraǵatynda saqtalyp qalǵan. Hatta ult kósemi: «...Maqala-hatty zańsyz jolmen jiberip otyrmyn. Meniń hattarym tekseriledi, tirkeledi. Eger maǵan hat jazamyn deseńiz: Pavlodar. Medıtsına feldsheri Amanbaı Shegirovke. Onyń ishine Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhanovqa dep jiberińiz. Memlekettik Dýmada kezdesermiz. 21.02.1906 j. Pavlodar, Semeı oblysy. №25. Gazetti meniń hatymmen birge Pavlodarǵa Narokonovqa jiberińiz» degen joldar bar. Á. Bókeıhanuly Pavlodardyń túrmesinen joldaǵan hattarynyń sońyna naqty ýaqytyn jáne «Pavlodar. Túrme» dep jazyp otyrǵan.
Á. Bókeıhanulynyń ómirine qatysty sońǵy jyldary baspasóz betterinde jaryq kórgen maqalalarda keńes ókimetine deıin Alash kóshbasshysy patsha úkimetiniń qýǵyndaýyna ushyrap, jer aýdarylǵany týraly keńinen aıtylady. 1917 jylǵa deıin úsh ret (1902, 1906, 1908 jyldary) tutqynǵa alynyp, túrmege qamalǵan, al 1909-1917 jyldary Samarada aıdaýda boldy. Endeshe tulǵanyń «Aq túrmede» bolǵanyn dáleldeıtin budan asqan aıǵaq joq dep oılaımyz.
Elimizdiń ońústigindegi Shaıanda meshit-medrese ashyp, halyqty ımandylyqqa shaqyrǵan Appaq ıshan da osy túrmede qamaýda bolyp, sońǵy demi sol jerde úzilgen desedi. 1937-1938 jyldary qýǵyn-súrginge ushyraǵan talaı qazaq azamattary da osy túrmege qamalǵan. Álemge áıgili jazýshy, Nobel syılyǵynyń laýreaty Aleksandr Soljenıtsyn de jazasyn ótegen. Pavlodardaǵy túrme týraly estelikterin qalamger «Arhıpelag GÝLAG» kitabynda jazyp qaldyrǵany málim.
