Álıhan Bókeıhan jáne qazaqtyń jazba ádebı tili

ASTANA. QazAqparat - Qazaq jazba ádebı tili negiziniń qalanýy jóninde sóz qozǵalǵanda Ybyraı, Abaı, Ahmet syndy ultymyzdyń ardaqty tulǵalarynyń esimderi aldymen atalady. Halqymyzdyń uly tulǵalarynyń, qazaq ádebıeti men til ǵylymynyń asa kórnekti ókilderiniń qazirgi ulttyq jazba ádebı tildiń negizin qalaýǵa, ony qalyptastyrýǵa aıryqsha úles qosqanyna eshkimniń talasy joq. Bularmen birge ulttyq jazba ádebı tiliniń qalyptasýyna aıryqsha atsalysqan, qaıratkerlik qarymymen de, qalamymen de eleýli úles qosqan taǵy bir tarıhı tulǵa bar. Ol - Álıhan Bókeıhan.

Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Ulttyq ǵylym akademııasynyń korrespondent-múshesi Sherýbaı Qurmanbaıuly oı tolǵaıdy.

QazAqparat osy maqalany oqyrmandar nazaryna usynady.

Ulttyq jazba ádebı til damýynyń HH ǵasyr basyndaǵy kezeńinde Álıhan Bókeıhan ult kóshbasshysy retinde úlken tarıhı ról atqardy. Ǵalym, jýrnalıst, aýdarmashy, qolynan qalamyn tastamaǵan shyǵarmashyl tulǵa retinde qazaq tiliniń órkendeýine jeke úlesin qosty.

Alash qaıratkerleri aqtalyp, olardyń ádebı, ǵylymı muralary halyq ıgiligine aınalǵan shırek ǵasyrdan astam merzimde alashtaný baǵytynda kóptegen zertteý eńbekteri jazyldy. Bul is áli jalǵasyp jatyr. Tilshiler qaýymy da qazaq til ǵylymynyń bastaýynda turǵan Ahańnyń, sondaı-aq, tilge qatysty eńbekter jazǵan Alash arystarynyń murasyna arnalǵan dıssertatsııalyq zertteýler júrgizip, ǵylymı monografııalar men maqalalar jarııaladyq. Qazaq til bilimin, ádebı tildi damytýǵa qosqan úlesi, ǵylymı jańalyqtary anyqtaldy. Alaıda, bul oqyǵandarymyzdyń arasynda Álıhan esimi atala bermeıdi. Osy kezeńde tarıhı tulǵanyń murasy tarıhshylar turǵysynan kóbirek zerdelenipti. Onyń ulttyq baspasózdi damytý jolyndaǵy qajyrly eńbegi men aýdarmashylyq qyry da jekelegen ádebıetshi, jýrnalıst mamandar tarapynan sóz bolǵan. Ǵalymnyń sońynda qalǵan murasynyń basym bóligi osy salalarǵa qatysty bolǵandyqtan, solaı bolýy da oryndy sııaqty. Degenmen, onyń ómir jolyn, qoǵamdyq-saıası qyzmeti men sońyna qaldyrǵan murasyn muqııat zerttesek, qaıratkerdiń qazaq tiliniń damýyna da kóp eńbek sińirgenine kóz jetkizýge bolady.

Ótken ǵasyr basynda-aq Qoshke Kemeńgeruly: «Álıhannyń qazaq eline sińirgen tarıhı qyzmeti: ádebı til týýyna sebep boldy», dep jazypty. Bizdiń bul máselege den qoıýymyzǵa da Q.Kemeńgerulynyń osy pikiri basty sebep boldy. Nege? Óıtkeni, Q.Kemeńgeruly - «Qazaqsha-oryssha tilmash» (Máskeý, 1925) tárizdi ǵasyr basynda jaryq kórgen edáýir kólemdi sózdiktiń redaktory bolǵan, «Grammatıka kazahskogo ıazyka» (1927) syndy eýropalyqtarǵa arnalǵan oqý quralynyń jáne «Jaýro­palyqtarǵa arnalǵan oqý quraly» (1-ki­taby. Tashkent, 1928; 2-kitaby. Qyzyl­orda, 1929) kitaptarynyń avtory, til máselesine arnalǵan «Qotyr sózder», «Jat tildi oqytý ádisi», «Mektep qaı tilde bolý kerek?» «Qazaqsha aı attary», «Durys pa? Burys pa?» jáne basqa da birqatar maqalalar jazǵan, tildiń jaıyn jaqsy bilgen alash oqymystysy. HH ǵasyr basyndaǵy qazaq til biliminiń damýyna eleýli úles qosqan, esimi Ahańnan keıin atalýǵa tıis delinip júrgen Alash bilimpazy. Ahańnan bastap til máselesin zerttegen zamandastarynyń eńbekterimen jaqsy tanys, ózi de solardyń qatarynda bolǵan bilimpaz mundaı pikirdi jaıdan-jaı aıta salmasy anyq. Sondyqtan sol kezeńde ómir súrip, Alash múddesi úshin Álıhan Bókeıhanmen qatar eńbek etken bilikti ǵalymnyń pikirine erekshe mán berý qaı jaǵynan alyp qarasaq ta negizsiz emes. Endeshe: «Alash kósemi Álıhan Bókeıhan qazaqtyń ádebı tiliniń týýyna qalaı sebep boldy?» degen suraqqa jaýap izdep kórelik.

Tarıhymyzdyń HH ǵasyr basyndaǵy kezeńin Alash kósemi Álıhansyz elestetý múmkin emes. Óıtkeni, ol osy kezeńdegi qazaqtyń tarıh kóshiniń baǵyt-baǵdaryn belgilep, el men jer, til men dil taǵdyry, din men dástúr tutastyǵyn saqtaý úshin jurt jumysynyń jaýapkershiligin moınyna júktep, basyn báıgege tikken tarıhı tulǵa. Iá, bul kezeńde elge adal qyzmet etken ult zııalylarynyń árqaısysynyń tarıhymyzdaǵy ózindik orny, ultymyzdyń oıanýyna, órkendeýine sińirgen zor eńbegi bar. Ol aıdan anyq. Alaıda, solardyń arasynda qaısar minez, tabandy qaıratkerlik bolmysymen, saıası kúreskerlik rýhynyń bıiktigimen jáne jan-jaqty bilimdiligimen, bútin bir eldiń taǵdyry men onyń aldyńǵy qatarly zııaly qaýymyn qalyptastyrý, azattyq úshin birigip kúresý jolynda kóshbasshylyq qasıetimen erekshelenip, daralanyp turǵan eń kórnekti tulǵa - Álıhan. Memleket tizginin ustaǵan, ult kóshin bastaǵan kóshbasshylar men kósemderdiń sol qoǵamǵa, sol halyqtyń ómir-taǵdyryna ilgerindi-keıindi yqpaly da zor bolatynyna adamzat tarıhynan myńdaǵan mysal tabylady. Álıhan qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy kóshbasshysy, asa kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, iri saıasatker. Al til - kez kelgen memlekettiń ishki birligi men syrtqy qarym-qatynasynda, ulttyń tutastyǵy men mádenı damýynda negizgi ról atqaratyn basty qural jáne baǵa jetpes rýhanı qazyna. Qazaqqa adal qyzmet etýdi ómiriniń máni sanaǵan, ózi aıtpaqshy «Jurt isin tús kórmeı, oıaý júrip izdegen» Álıhandaı iri qaıratker, suńǵyla saıasatker muny jaqsy bilgen. Sondyqtan da, ol Alash qozǵalysynyń kósemi, Alashorda úkimetiniń tóraǵasy retinde de, mektepti, ýchılışe men ınstıtýtty támamdap, tolyq ári júıeli bilim alǵan óz zamanynyń eń aldyńǵy qatarly, ozyq oıly ult zııalysy retinde de tildiń rólin tereń sezingen. Til qadirin, qazaq tiliniń qasıetin bilmeıtin adam «Anyq túrik zatty halyq tili - bizdiń qazaq tili» degen sózdi aıta ma? Akademık Keńes Nurpeıisuly atap kórsetkendeı, Álıhan Bókeıhan halqymyzdyń saıası kósemi. Bir halyqtyń saıası kóseminiń eldiń ishki saıasatynyń eń ózekti máselesi tilge, til saıasatyna mán bermeýi, ony nazardan tys qaldyrýy múmkin emes edi. Dálirek aıtqanda, ol óziniń saıası jolynyń alǵashqy qadamynan bastap qazaq tiliniń isqaǵaz júrgizý, sot pen tergeý, bilim berý tili bolýyn kún tártibine qoıǵan, resmı organdardan talap etken saıasatker.

Alash ardaqtysynyń ómir jolymen, sońynda qaldyrǵan murasymen ta­nysqan kez kelgen kóziqaraqty jan onyń ulttyń turmys-salty men má­denıetin, tili men ádebıetin jaqsy bilgen, bul rýhanı qundylyqtardyń qadir-qasıetin, halyq ómirinde alatyn ornyn tereń paıymdaı alǵan óresi bıik, zııatker memleket qaıratkeri ekenine kóz jetkizedi. Ol Abaı murasyn aıryqsha qadirlep, ózi muryndyq bolyp kitabyn shyǵardy. Ómiriniń sońyna deıin Ahańdy azamattyq-saıası ustanymy bir úzeńgilesi, ult azattyǵy, el múddesi jolyndaǵy kúrestegi eń senimdi serigi retinde erekshe jaqyn tutty. Tize qosyp, elge eńbek etti. Maǵjannyń poezııasyn, Muhtar Áýezovtiń tilge jetiktigin atap ótip, alǵashqy aýdarmalaryn joǵary baǵalady.

Bul jerde taǵy da Qoshke pikirine júgingendi hosh kórip otyrmyz. Ol: «Úkimettiń qara qýǵyn jasaǵan kúnde­rinde, aıdaýyna da, abaqtysyna da shydap, el úshin basyn qurban qylǵan at tóbelindeı ǵana azattyq toby boldy. Bul topty baýlyǵan Álıhan», dep jazady.

Eger ol baýlyǵan azattyq jolyndaǵy azaptyń bárine shydaǵan úrkerdeı ǵana Alash arystarynyń qatarynda ult ustazy Ahańnan bastap, tikeleı qazaq tilin zertteýge arnalǵan eńbekter men qazaq tilindegi pán oqýlyqtaryn jazǵan Q.Kemeńgeruly, T.Shonanuly, H.Dosmuhameduly, E.Omaruly, N.Tóre­­qululy, M.Dýlatuly, M.Juma­baıuly, J.Aımaýytuly, B.Baıtoǵaev, M.Myrzauly, B.Maldybaıuly, S.Qo­januly, J.Kúderiuly, K.Jáleluly sııaq­ty zııalylarymyz kiretinin eskersek, Álıhannyń ulttyq jazba ádebı tildiń qalyptasýyna qanshalyqty zor yqpal jasaǵanyn paıymdaýǵa bolady.

Ol óziniń tóńiregine toptasqan búkil alash oqyǵandaryn qazaqsha gazet shyǵarýǵa, kórkem shyǵarmalar men qazaqsha pán oqýlyqtaryn jazyp, qazaq balasyn ana tilinde oqytýǵa jumyldyrdy. Bul onyń ult kósemi retinde jazba ádebı tildiń qalyptasýyna jasaǵan úlken yqpaly, basty tarıhı qyzmeti. Q.Kemeńgerulynyń «...ádebı til týýyna sebep boldy» degen pikiriniń eń basty ári jalpy sıpaty da osy bolar dep paıymdaımyz.

Alash qaıratkeriniń jazba ádebı tildiń damýyna qosqan úlesi munymen ǵana shektelmeıdi. Ol Alash zııalylaryn bul iske jumyldyryp, uıymdastyryp, jón siltep, jalpy basshylyq jasap qana qoıǵan joq. Ózi de solardyń bel ortasynda júrip, qolynan qalamyn tas­tamaı ónimdi eńbek etti. Qazirgi ǵylym tili, kórkem ádebıet tili, baspasóz tili, resmı isqaǵazdar tili bir kúnde qalyptasa salǵan joq. Tilimizdiń fýnktsıonaldyq stıldik tarmaqtarynyń jiktelýine qazaq tilinde gazet shyǵaryp, oqýlyqtar men oqý quraldaryn, kórkem shyǵarmalar men ǵylymı, ǵylymı-kópshilik eń­bekter jazǵan HH ǵasyr basyndaǵy oqyǵandardyń, kórnekti aǵartýshy-ǵalymdardyń qosqan úlesi orasan zor.

Álıhan, Ahańdar bastaǵan qazaq oqyǵandary, aǵartýshy-bilimpazdar toby ulttyq baspasózdi damytý men onyń tilin qalyptastyrýǵa da bar bilimi men tájirıbesin, kóp kúsh-jigerin jumsady. Ásirese, «Qazaqtyń eńkeıgen kári, eńbektegen jasyna túgelimen oı túsirip, ólim uıqysynan oıatyp, jansyz denesine qan júgirtip, kúzgi tańnyń salqyn jelindeı shıryqtyrǵan, etek-jeńin jıǵyzǵan «Qazaq» gazeti bolatyn» dep, M.Áýezov onyń qazaq ómirindegi rólin atap kórsetken jalpyulttyq tuńǵysh gazettiń ult tarıhynda alatyn orny aıryqsha boldy. Sondaı-aq, ulttyń oı-sanasyn oıatqan bul basylym qazaqtyń baspasóz tiliniń, búgingi ulttyq jazba ádebı tiliniń de qalyptasýyna negiz qalady.

Ádebı tilimizdiń damý, qalyptasý tarıhy tiltanýshy ǵalymdar tarapynan edáýir jaqsy zertteldi. Qazaq ádebı tiliniń ulttyq dáýirge deıingi jáne ult retinde qalyptasqan kezeńindegi ádebı tilin jan-jaqty zerdelegen «Qazaq ádebı tiliniń tarıhy» atty eńbeginde akademık R.Syzdyq: «...Qazaqtyń ulttyq ádebı tili HІH ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastap qalyptasty degen tujyrymǵa kelemiz» degen toqtam jasaıdy. Al til damýynyń osy kezeńderin arnaıy zert­tegen belgili tilshi-ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Babash Ábilqasymov «Qazaqtyń jazba ádebı tiliniń qalyptasý kezeńi» atty maqalasynda ótken ǵasyr basyndaǵy jazba ádebı tildiń qalyptasýyndaǵy Ahmet Baıtursynulynyń eńbegin erekshe ataı otyryp, bylaı dep jazady: «Ol óziniń qazaq tiliniń zańdylyqtaryn baıan­dap bergen irgeli eńbekterimen qatar qazaq qoǵamyn dúr silkindirgen alǵashqy ulttyq baspasózimiz «Qazaq» gazetin (1913-1918) shyǵaryp, jańa jazba ádebı tilimizdiń naǵyz úlgisin jasap berdi. Sóı­tip, qazaq tilshileriniń durys kórsetip júrgenindeı, uly aǵartýshylardan bas­talǵan jańa jazba ádebı til úlgisi qazirgi kezeńde jan-jaqty damyp, óziniń kemeline kelip otyr».

Ǵalym osy maqalasynda Ahań «Qa­zaq» gazetin shyǵarý arqyly jańa jazba ádebı tildiń úlgisin jasady jáne qazirgi jazba ádebı tilimizdiń negizin HH ǵasyr basynda eńbek etken aǵartýshylar qalady degen ǵylymı tujyrymǵa keledi.

Ahmettanýshy, alash murasyn zert­teýshi tilshi-ǵalymdardyń qaı-qaısysy da qazaq til ǵylymynyń atasy sanalatyn ǵulama-ǵalym Ahańnyń ulttyq jazba ádebı tildiń qalyptasýyna da ólsheýsiz úles qosqanyn atap kór­setedi. Ǵalymnyń sońyna qaldyrǵan qunyn joımaıtyn ǵylymı murasy soǵan dálel. Al endi «Qazaq» gazeti jazba ádebı tildiń úlgisin jasady» degen tujyrym turǵysynan qaraǵanda, qazaq tilindegi gazet shyǵarý máselesin kún tártibine qoıýdan bastap, qazaq ómirine úlken serpin bergen bul tuńǵysh ulttyq baspasózdiń alǵashqy sanynan sońǵy 265-shi sanyna deıin aıanbaı atsalysqandardyń biri ǵana emes biregeıi alash kósemi Álıhan Bókeıhan ekenin de umytýǵa bolmaıdy.

Kórnekti tarıhshy ǵalym, akademık Keńes Nurpeıisov: «...Ulttyq bas­­pa­sóz organdary qatarynda «Qa­zaq» ga­zetiniń alatyn orny erekshe. Óıt­keni, ol basqa basylymdarmen salys­tyrǵanda uzaq merzim (1913-1918 jyldar) shyǵyp, 265 sany jaryq kórdi. «Qazaqty» dúnıege keltirgen jáne onyń turaqty avtorlarynyń qatarynda Alash qozǵalysynyń halyq tanyǵan jetek­­shileri Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov sııaqty qaıratkerler boldy. Osy azamattar men olardyń senimdi serikteri «Qazaq» gazetin jalpyulttyq basylym dárejesine kóterdi», - dese, belgili tarıhshy, alashtanýshy ǵalym, QR UǴA-nyń korrespondent-múshesi M.Qoıgeldıev: «1909 jyly Peterbordan Abaıdyń tuńǵysh kitabyn shyǵarǵan Bókeıhanov bolatyn jáne «Qazaq» gazetin shyǵarý ıdeıasy da Álekeńdiki. Árıne, Ahmet Baıtursynovtyń eńbegi orasan zor», - deıdi. Alash murasyn tereń zerdelegen belgili tarıhshy ǵalymdar Álıhannyń gazetti shyǵarý ıdeıasynyń jáne onyń turaqty avtory bolǵandyǵyn anyq jazady.

Alash qaıratkeriniń murasyn kóp jyldar boıy zerttep, kóptomdyq eńbekterin shyǵaryp júrgen jýrnalıst-ǵalym Sultanhan Aqqululy: «Reseılik muraǵat qujattaryna sáıkes (TsGA, S.-Peterbýrg, №776 qor, №21 tizbek, №16 is), gazet shyǵarýǵa ruqsat 1905 jyl­dyń 9 jeltoqsanynda Mustafa Ora­zaıuly men bas redaktor retinde Ahmet Baıtursynulyna berilgenimen, tuń­ǵysh jalpyulttyq qazaq basylymyn shyǵarýǵa muryndyq bolǵan ult kósemi Álıhan ekenine tarıhı aıǵaq-derekter shúbá keltirmeıdi» - dep jazady. Sonymen qatar, osy zertteýshi Á.Bókeıhannyń «Qazaq» gazetine óz avtorlyǵymen jaz­ǵan maqalalary da sany jaǵynan mol ekenin aıtady. Bul sóziniń dáleli retinde álıhantanýshy tómendegideı derekterdi keltiredi: «Qazaqtyń» alǵashqy 5 sanynda Álekeńniń keminde 6 maqala­aýdarmasy jarııalandy emes pe? Ol ol ma, gazettiń árbir sanynda Álıhannyń Qyr balasy, Q.B., Ǵ.Bókeıhanov, Ǵ.B. [ıaǵnı Ǵalı han Bókeıhan], Ǵalı han, Túrik balasy, Arysuly degen búrkenshik esimdermen kem degende 2 kóbine 3-4 maqalasy jaryq kórip turdy. ...Jalpy, «Qazaqtyń» 6 jylda shyqqan 265 sanynda bir Álekeńniń 300-ge tarta maqalasy, ádebı syny, folklorlyq zertteýi, kórkem aýdarmasy, ashyq hattary, pikir­talastary, úndeýleri jáne t.b. týyndylary jarııalandy. «Qazaqta» odan kóp jarııalanǵan qazaqty taba almaısyz...».

Qaıratker murasyn arnaıy zerttep júrgen S.Aqqululy Álıhandy da «Qazaq» gazetinen bólip qaraýǵa bol­maıdy, Ahań syndy onyń da gazetti shyǵarýǵa eńbegi erekshe sińdi dep sanaı­dy. Jýrnalıst-ǵalym Q.Saq «Qa­zaq» gazetiniń shyǵarýshylary týraly shyndyq», tarıhshy Jandos Qum­ǵan­baev men Ermek Baltashulynyń «Álı­han Bókeıhanov jáne «Qazaq» gazeti» maqalalarynda da alash kósemi Á.Bókeıhan ultymyzdyń tuń­ǵysh jalpyulttyq gazetin shyǵarýda, uıym­dastyrýda aıryqsha ról atqardy deıdi.

Endeshe, qazaqtyń jańa jazba ádebı tiliniń úlgisin jasaǵan «Qazaqty» shy­ǵarý ıdeıasynyń da, ondaǵy jarııa­lanymdardyń da belsendi avtory Álıhan Bókeıhan sol jazba ádebı tildiń damýyna da úlken úles qosty degen qorytyndy jasaýǵa negiz jetkilikti.

Alash ardaqtysynyń sońynda qalǵan muralarynyń eleýli bóligi - aý­dar­malary. Aýdarmashylyq - onyń shyǵarmashylyq qyzmetiniń mańyzdy qyry. Álıhan Bókeıhan kórkem aýdarmamen, ǵylymı, ǵylymı-tanymdyq, saıası ádebıetter men túrli pán oqýlyqtaryn, oqý-aǵartýǵa arnalǵan quraldardy aýdarýmen de aınalysty. Olardyń arasynda qysqa-qysqa mysaldar men áńgimeler de, kólemdi povester men romandar da bar. Alash zııalysy álem ádebıetiniń jaýharlary sanalatyn Gı de Mopassan, O.Ýaıldtiń, kórnekti orys klassıkteri L.N.Tolstoı, A.P.Chehov, I.S.Týrgenev jáne V.G.Korolenko, D.N.Mamın-Sıbırıaktiń shyǵarmalaryn, kóne grektiń áıgili aqyn-mysalshysy Ezop mysaldaryn, orys generaly, etnograf, arheolog, tarıhshy, folklor zertteýshisi, professor N.A.Markstiń «Qyrymnyń eski áńgimelerin» aýdardy.

Ádebı tildi, ǵylym tilin qalyp­tastyrýǵa qosqan Á.Bókeıhan úlesiniń biri ol jasaǵan termınder. Aýdarǵan oqýlyqtary men ǵylymı eńbekterinen onyń qalamynan týyndaǵan kóptegen termınderdi kezdestirýge bolady. Má­selen, Qyr balasy aýdarǵan K.Flam­marıonnyń «Astronomııa álipbıi» Máskeýdegi Keńes Odaǵyndaǵy halyq­tardyń Kindik baspasynan 1924 jyly jaryq kórdi. Osy eńbekte aıdyń jartylaı tutylysy - chastnoe zatmenıe lýny, aıdyń tolyq tutylysy - polnoe zatmenıe lýny, aspan keńdigi - nebesnoe prostranstvo, aspan tasy - aerolıt, aýys­paly juldyzdar - peremennye zvezdy, jer belbeýi, belbeý - ekvator, bultshyq - oblachko, egiz juldyzdar - dvoınye zvezdy, janartaý - výlkan, jantaıma - naklon (zemnoı osı), jerdiń bilegi - os zemlı, juldyzshyq - zvezdochka, kúnniń beti - poverhnost solntsa, kún qotany - solnechnaıa sıstema, qoraly juldyz - sovokýpnost zvezd, qus joly - mlechnyı pýt, qyraǵy tútik - teleskop, pólis sheńberi - polıarnyı krýg, teristik pólis - severnyı polıýs, tolyq tutylys - polnoe zatmenıe, tutylys - zatmenıe, uzaqtyq - dolgota, uıaly juldyzdar - sozvezdııa, úıek - poıas jáne t.b. termınder bar.

K.Flammarıon eńbegin aýdarý bary­synda ol da sol kezeńde tól oqýlyq­tar jazǵan nemese aýdarǵan ózge de alash zııalylary sııaqty termınderdi qazaqsha jasaýǵa basymdyq bergen. Ǵalym bulardan ózge de kóptegen astronomııa, geografııa jáne qoǵamdyq-saıası termınderdi qazaq tilinde jasap, qoldanady. Olar jóninde arnaıy sóz etken jón. Onyń aýdarmalary men maqalalarynda búgingi tildik qolda­nysymyzǵa engen aıypker, ákim, ákimshi, ákimshilik, baspasóz, daıashy, jarnama, jaýapker, jolbasshy, kóshbasshy, kóshbasshylyq syndy kóptegen ataýlar kezdesedi. Bulardyń arasynda óz qalamynan týyndaǵan ataýlar da bolýymen birge ol zamandastary jasaǵan sózderdi de talǵap jumsaý arqyly til­dik qoldanysqa engizýdi maqsat etken. Muny da ulttyq jazba ádebı tildiń qabyrǵasyna qalanǵan «kirpish» dep uǵý kerek. Óıtkeni, qaı kezeńde de elge qadirli tulǵalardyń, sózdiń qunyn biletin qalam ıeleriniń jańadan jasalǵan ataýlardy, termınderdi qoldanýy olardyń tilde ornyǵýyna, jalpyhalyqtyq sıpat alýyna oń yqpal etedi. Á.Bókeıhan da óziniń baspasóz betterinde jarııalaǵan maqalalarynda, ǵylymı eńbekteri men aýdarmalarynda Alash qaıratkeri jasaǵan jańa ataýlar men termınderdi qoldanyp, olardyń ádebı tilge sińýine qyzmet etken. Álekeńniń HH ǵasyr basynda halyq arasyndaǵy zor bedeli men qolynan qalamy túspeı óndirip jazǵanyn eskersek, onyń sol kezeńde jasalǵan talaı sózdiń qoldanysqa enip, sózdik quramymyzdy baıytýǵa septigi tıgenine esh kúmán joq.

Á.Bókeıhan udaıy jańadan jasalǵan termınderge qatysty óz kózqarasyn, usynys-pikirlerin bildirip otyrǵan. Qyr balasy «kitap syny» degen aıdarmen qazaqsha shyqqan kitaptardyń kópshiligine syn-pikirler jazdy. Olardyń tiline, mazmunyna, aýdarylý sapasyna erekshe kóńil bóldi. Sondaı eńbekterdiń biri 1925 jyly Orynborda shyqqan N.Ostrovskaıanyń «Eńbekshilerge kooperatsııa ne úshin kerek?» degen kitapshasy. Ony aýdarǵan Sapa Júsipuly. Osy kitap jónindegi pikirinde ol: «Sapa joldas orystyń «potrebıtel» degen sózin «tutynýshy» dep qazaqshalaıdy», dep jazady. Bul retsenzııa arqyly biz búgingi qoldanysymyzdaǵy «tutynýshy» termıniniń HH ǵasyr basynda jasalǵanyn jáne onyń avtory Sapa Júsipuly ekenin anyqtaý múmkindigine ıe boldyq. Ǵalym eńbekterine úńilgen saıyn mundaı qundy derekter tabyla beredi. Sondyqtan onyń eńbekteriniń tolyq jınaǵyn shyǵaryp, tildik turǵydan zertteýdiń máni zor.

Álıhan: «Qııametke sheıin qazaq qazaq bolyp jasamaq», dep alashtyń joǵyn joqtap, baryn túgendep, ultymyzdyń qamyn jep ótken jurt shyraqshysy. Azattyq jolyndaǵy arpalyspen ótken kúreske toly ǵumyrynda ol ultynyń erteńi úshin bar kúsh-jigerin, bilim-tájirıbesin jumsaýmen birge, basyn báıgege tigip, janyn da qıdy. Qazaqtyń óz jerin erkin jaılap, óz eliniń tórinde otyryp, ul-qyzyn qazaqsha oqytyp, bılik pen tórelikti qazaq tilinde aıtýy úshin aıanyp qalǵan joq. Qazaq tilinde gazet shyǵardy, qazaqsha kitaptar bastyrdy, júzdegen maqalalar jazdy. Ózgelerdiń ozyq oılaryn qazaqqa jetkizem, kórkemdik tanymyn keńeıtem dep aýdarma da jasady. Qaısar rýhty, asyl tekti qaıratkerdiń kóshbasshylyq arynymen de, qalamynyń qarymymen de qazaqtyń jazba ádebı tiliniń damýyna qosqan úlesi, sińirgen eńbegi de eleýsiz qalmaýy kerek.