Álibek-álem nemese sýretshilikten – sýretkerlikke

NUR-SULTAN. QazAqparat - Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty Qorǵanbek Amanjoldyń jazýshy Álibek Asqarovtyń áńgimeleri jaıly ádebı maqalasy Egemen Qazaqstan gazetinde jaryq kórdi. QazAqparat maqalanyń tolyq nusqasyn oqyrman nazaryna usynady.

Qarymdy qalamger, kórnekti jazýshy Álibek Asqarov jaıynda aıtar áńgimemizdi birer álqıssamen bastaýdyń reti kelip turǵandaı. Árıne, qaı lámimizdiń de astar-aǵysy, saıyp kelgende,onyń shyǵarmashylyq syr-sıpatyna saıatyndyǵyna esh shúbá bolmasa kerek.

«Mona Lızanyń portreti» atty, taqyryby bir arnada toǵysqan saryndas áńgimeler jınaǵyn oqı otyryp, bizge qyzyq kóringen bir jaıt – búginde sóz ónerindegi sýretkerlik sheberliktiń qyr-syryn qapysyz meńgergen qalamgerdiń ómirdegi jolyn sýretshilikten bastaýy edi.

Iá, jas talap alǵashynda tórt jyl kóz maıyn taýysyp Almaty kórkemsýret ýchılışesin bitiripti. Túrli boıaýlarmen sýret salýdyń baqytyn bastan keshire júrip, keıinnen ómir sýretin sózben salý ónerine aýysypty. Bul talpynys-talaptyń tabyssyz bolmaǵandyǵyna Asqarovtyń ádebıet alamanyndaǵy altaılyq ádemi dúbiri, ásem jorǵasy aıǵaq.

Ekinshi álqıssamyz tup-týra osy arada Altaıǵa baılanysty aıtylmaq. Asqaq Altaı, asqar Altaı, Han Altaı. Bir kezdegi kók túriktiń de, qazirgi kóp túriktiń de ata qonysy, qara shańyraǵy Abyz Altaı. Mine, bizdiń Álekeń, Álibek Asqarov – naq osy Altaıdyń tól perzenti. Osyǵan qarap, Altaıdyń Asqarovy desek te qup jarasyp tur.

Iá, kórnekti isiniń órmegimen de, kórkem sóziniń órnegimen de kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp, kózge túsken Altaıdyń zııatker hám sanatker bel balasy. Álbette, súıiner uly retinde Asqarovty týǵan jeri Altaı menshiktep jatsa, buǵan eshkimniń báseke-talasy da bolmasy anyq.

Bul kisi basy ashyq nársege nege sonsha shuqshııa qaldy deýshiler de tabylar. Al onyń mánisi my­naý edi. Jaqynda dúnıeden ót­ken qazaqtyń zııatker aqyny Tó­le­gen Qajybaev 2014 jyldyń qyr­kúıeginde «Qazaq ádebıeti» gazetiniń betinde qalamdas inisiniń shyǵarmashylyǵy týraly ilkimdi oılar aıtqan maqala jarııalapty.

Ol maqalaǵa «Asqarovtyń Altaıy» degen taýdaı taqyryp qoıypty. Biz biletin týmysynan tekti Tókeń jópsheńdige sóz shyǵyndamaıdy. Suńǵyla aǵa­taıym ózi de áńgime arqaýyn ta­qy­ryptan bastap tarqatypty: «Ma­qalama qoıǵan taqyrybyma tosyrqaı qarar kez kelgen qazaq «E, Altaı Álibek Asqarovqa ǵana qatysty ma eken?» deýi áb­den múmkin.

Ábden múmkin emes, týra solaı, jatyp alyp tý­lary haq. Álibek Asqarovtyń «Al­taı­da altyn kúz edi» povesin oqy­ǵannan keıingi týyndaǵan oı Al­taı, shyn mánisinde, Asqarovtiki de eken degen tujyrymǵa taban tiretken.

Óıtkeni kólemi sha­ǵyn bolǵanymen, povestiń aıtar sózi, Altaı óńiriniń ǵajap tabı­ǵa­tynyń tumsa kelbet-keskini, onyń qoınaýyndaǵy ushqan qus, jú­girgen ańy, uıysa ósken san alýan shóbi, taýy, tasy, bıikten qulaǵan sarqyrama sýlaryna deıin suńǵatty sulý poemaǵa tán sýretterimen súısintpeı qalmaǵan.

Povest kórnekti qalamgerdiń kemel shaǵynan shyraı berer qal­pymen, Altaıdyń aq súmbideı su­lý saltanatyn sýretteýge kelgen­de, on san boıaýly palıtraly po­lotnony kóz aldyńa kóldeneń tart­qandaı ádemi áserge bóleıdi».

Ómirde týra bılik ustynnan aınymaı ótken shynshyl da synshyl Tólegen Qajybaevtyń dýa­ly aýzymen «kórnekti», «kemel shaǵynan shyraı berer» qalam­ger dep baǵalaný ekiniń birine bu­ıyra berer qurmet emesin bas­qalardan buryn biz bilemiz.

Óıt­keni Tólegen aǵanyń talǵam ta­ra­zysy bizge jaqsy tanys. Son­dyqtan da «Altaı, shyn máninde Asqarovtiki eken» degen tola­ıym tujyrymyna basy bútin qo­sylamyz. Qalıhandaı taıpalǵan klassıktiń Altaıy.

Tektiliktiń kerbuǵysy Oralhannyń Altaıy. Endi kelip jurt uǵymynda qa­lyp­talǵan qaǵıdaly dástúrdiń je­lisin úzbegen zańdy da jara­symdy jalǵasyndaı bolyp As­qa­rovtyń Altaıy sulbasyn aıqyn­dap, júlgelene asqaqtap boı kó­ter­genin qýana quptaımyz. Oqyr­man­dardy bul Altaı da á degennen qyzyqtyryp baýrap alady.

Qalıhan men Oralhan aǵalarynyń Altaıyn ári tolyqtyrady, ári sonymen qatar-qaptaldas, múldem bólek óziniń Altaıyn jasaıdy.

Altaıdyń joǵaryda aıtqan, óziniń aldyndaǵy uly jyrshylaryn joqtatpaı jolyn qýǵan ini-qalamgerdiń «Munar taýdy, muzart shyńdy ańsaımyn» kitabyndaǵy esse-tolǵaýlardyń qadir-qasıetine Qadyr aǵa Myrza Álı jetip, ke­zinde parasatty paıym-pikirin aǵy­nan jaryla aıtyp ketken bo­latyn.

El gazeti «Egemende» ja­ryq kórgen ol maqalada qaıran Qa­da­ǵamnyń: «Budan birneshe jyl bu­ryn, tipten jas kezimde jıyrma bes myń shaqyrym jol júrip, osy óńirdi kókteı ótip, Gımalaı asqan Nıkolaı Rerıhtiń kúndelikterimen tanysyp, tańǵalǵanmyn.

Ǵashyq bolǵanmyn Altaıǵa. Tús kórgen­deı sezingenmin. Mine, endi Álibek Asqarovtyń kitabyn tamsana oqyp otyryp, sol baıaǵy túsimniń jal­ǵasyn kórgendeı boldym.

Iá, ádili de osy! Qadaǵań qadap turyp aıtqandaı, Álibektiń týǵan jerge degen uly mahabbaty ulan-ǵaıyr uly Altaıdy qaltqysyz ıemdenýge, meıirlene qatty qysyp, qapsyra qushýǵa, perzenttik sezim pernelerimen aýyldas hám rýhtas aǵasy Oralhansha asqaqtata qara sózben jyrlaýǵa haqysy bar eken.

Altaı degende daryn bulaǵynyń kózi ashylyp, shabyt darııasy kemerinen asa aqtarylyp, sol bir barshamyzǵa qymbat ta qasterli ta­bıǵat áleminiń, sol álemdegi adam­dardyń, tirshilik-tynys pen qa­reketterdiń shynaıy sýretin qyl­qalam dáldigimen, alýan boıaý­ly ásem ajarmen aıshyqtaıdy.

Avtordyń Altaı taqyrybynda­ǵy altaıy qyzyl túlkideı qýnap qul­pyrǵan shyǵarmalaryn ár kez­de oqı júre bizdiń de kókeıge bir túı­genimiz osy. «Kókkól», «Sha­ban­baı», «Muztaý», «Shyn­dy­ǵataı», «Marqakól» syndy tol­ǵanys-tebireniske toly esse, tol­ǵamdaryndaǵy ıirimder, sezim qylyn dóp basyp shertetin sát­ter kim-kimniń de júregin shym et­kizbeı, búıregin búlk etkizbeı qoı­masy, qyzyǵýshylyǵyn týdyr­maı toqtamasy anyq.

Munyń syrtynda oqyrman suranysyna oraı qazaq tilinde qaıta-qaıta jeti ret basylǵan, kóp taralymmen Beıjińdegi «Ulttar» baspasynan shyqqan, birneshe márte orys ti­lin­de jaryq kórgen, aǵylshyn ti­line jeke kitap bolyp aýdarylǵan «Ór Altaı, men qaıteıin bıigińdi» romany syr-sypaty bólek, óz aldyna bir órgek dúnıe.

Osy rette bizdiń óz tarapymyzdan ańǵaryp, oıymyzǵa tamyzdyq tastaǵan myna bir jaıt edi. Ta­laı da talaı sýretshiler Altaı peı­zajyn tamashalap, tabıǵat eskız­derin kózbe-kóz qylqalamǵa ilin­dirip, fotoapparatqa tartyp, suńǵatty polotnolar týdyrǵan shy­ǵar, týdyra da bermek. Kózben kór­genge, kóńilmen sezgenge ne jet­­sin!

Alaıda deımin-aý, áli Al­taıǵa aıaǵy jete almaı júr­gen sýretshiler bolsa, Altaı kes­kindemesiniń kóshirmesin emes, túp kórinisterin Asqarov shyǵar­malarynan oqyp-toqyp, quddy kózben kórgendeı beınelep sala berýlerine bolatyn sııaqty.

Tól­nusqaǵa jeteǵabyl keskindeme týyndysy shyǵatynyna biz kepil. Mine, sóz óneriniń, onyń ishinde Asqarov qalamynyń álemeti osyndaı! Buǵan bir jaǵynan onyń týa­bitti sýretshi ekendiginiń septigi tı­gendigi de sózsiz.

Shabyttýmalyq óner­namalardyń jeń ushynan jal­ǵasyp ushtasýy, keskindeme óne­rindegi sýretshiliktiń sóz óne­rin­degi sýretkerlikke ulasýy dep te naq osy ǵajap ǵıbratty aıt­paq­pyz.

Árıne, tek Altaımen shektelse de, Álibek shyǵarmashylyǵynyń aıasy tar, aýqymy azǵantaı bolyp qalady dep aıta almas edik.

Biraq óıtkende talantynyń tabıǵatyna, qabiletiniń qarymyna obal bolary sózsiz-di. En ómirdi, ken ómirdi, qoǵamnyń nebir qaıshylyqtarǵa toly qaltarys tustaryn keńinen kelistire tolǵaıtyn qaıtalanbas qoltańbany biz áý basta-aq aıtqan shaǵyn kitaptan zer sala, súıine, asa bir yrzashylyqpen baıqap, bilip, kózben kórip, kóńilge túıip otyrmyz.

Bul kitap birqatar jańa áńgimelermen tolyqtyrylyp, «Folıant» baspasynda qaıta basylyp shyqqan tárizdi.

Osynyń aldynda, biraz jyl buryn «So­tsıalızm áńgimeleri» degen atpen jarııa júzin kórgen osynaý ádemi de áıbát kitapty klassıgimiz Qa­dyr Myrza Álı «bul meniń naǵyz oljam boldy» dep kókke kótere, aǵynan jaryla alǵysyn tógip-tógip aıtýy tegin deımisiz?

Bir aıtarlyǵy, Álekeń ómirde de, ónerde de syrbaz, estet azamat. Jazýshylyq ónerdegi qıly she­berlikti qısynymen ıgergen.

Ke­merinen asyp tógilmeıdi, orynsyz ásireqyzylǵa berilmeıdi, shy­ǵarmadaǵy til shuraıyn, ómir shyraıyn jerine jetkize qul­pyr­tatyn jerde áste de keıin she­ginbeıdi.

Jalań baıandaý men jaı­daq uranshyldyqty mańaıyna jo­latpaıdy, janyna darytpaıdy. Iá, onyń estettigi kózdi aldaıtyn kó­pirshik, ishi qýys, syrty dańǵaza jyl­tyraq emes, ómirdiń qaz-qal­pyndaǵy shynaıy, maǵynaly kó­rinisi.

Baıandalyp, táptishtep túsin­dirilip emes, sóz sýretimen kórkem beınelenip berilgen ómirdiń óz kórinisi. Syldyraǵan sulýyna yn­tyqpaıdy, qazaqtyń jalpaq tili­niń qaımaǵyn qalqıdy.

«Sotsıalızm áńgimeleri» top­­ta­masy Álibektiń álemin jarqyra­­ta ashyp tastaǵandaı. Sebebi Bıýffon aıtqandaı, stıl degenimiz­diń ózi adam ǵoı.

Osyǵan oraılas­tyr­saq, bizdiń qalamgerdiń bıik ın­tellektisi, zerger zerlegendeı zer­­­deli parasat-mádenıeti naq osy áń­­gimelerinen ádemi tanylǵan­daı.

Budan ári tereńdeı qozǵasaq, osy­­naý joǵary shyǵarmashylyq izdenis ıntellektisi jazýshyny sotsıalızm taqyrybyn qazaq qalam­gerleri arasynda birinshi bolyp qoıasyn aqtara, indete qaýzaýǵa je­telegen.

Sotsıalızm bul arada jazýshynyń taqyryby ǵana emes, onyń keıipkeri. Kózkórgen, kó­ńil súzgisinen ótken jaqsy tanysy.

Jańaǵy áńgimelerde osy keıipkerdiń, ıaǵnı sotsıalızmniń tutas beınesiniń móltek eskızderi jasalyp, keıinde buldyrap qalyp bara jatqan obrazy taıǵa tańba basqandaı etip músindeledi.

Árıne, sotsıalızm degen úlken qoǵamdyq formatsııanyń, tarıhı kategorııa uǵymynyń túgel sı­patyn shaǵyn áńgimeler toptama­synda tolyq aıtyp jetkizý múm­kin emes, ol – maqsat ta emes.

Ol úshin ondaǵan, bálkim, júzdegen hı­kaıat, romandar jazylýy kerek bolar, jazylǵan, jazylyp ta jatyr delikshi. Bizdiń avtorymyz báz bireýlerdeı sotsıalızmdi sypyra maqtaý nemese jek kóre jamandap qara kúıelesh etip kór­setý nıetinen de aýlaq.

Iá, unat­saq ta, unatpasaq ta sol bir zaman bizdiń taǵdyr-taraýymyz, hal­qymyzdyń taǵdyr-talaıynyń úlken bir kezeńi bolyp qaldy. Shyn­dyǵyna kelsek, bizdiń bir kez­deri súıikti bolǵan Sovetter Oda­ǵymyz sotsıalıstik qoǵamda ómir súrip jatyrmyz dep jalpaq jahanǵa óńeshin jyrta jar salsa da, shynaıy sotsıalızmdi qura almaǵan edi.

Shoń jazýshy Shyńǵys Aıtmatov sol kezderdiń ózinde bir saparynan oralǵanda: «Naǵyz sotsıalızm Shvetsııa men Norvegııada eken» dep aıtqany esimizde. Bul oraıda Asqarov uly Shyqańmen úndes shyǵyp, elimizdegi kemeldený turmaq, kóktemeı qalǵan so­tsıalızm kelbetin kelistire sýret­tegen demekpiz.

Aıtpaǵymyz, osy rette izgi de ıgi nıtetti ýtopııadan shyqqan sotsıalızmniń esh kinási joq; kiná arman-ańsardaǵy sol iz­gilikti qoǵamdy qura almaǵan qu­ryp qalǵyr júıede. Álibek-álem bizge osy aqıqatty kórkem sóziniń desteli kestesimen uqtyrǵandaı.

«Mona Lıza» kartınasyn jaq­sy kórip, pir tutqan Tóleýjan. Stý­dent kezinen qaıda barsa tas­tamaıdy, alyp júredi; barǵan jerinde basyna, qabyrǵaǵa ilip qoıady.

Iá, álemge áıgili sýretke qazaq balasynyń yqylasy túsken eken, ana jyly Parıjden ákelgen tábárik «Djokonda» meniń de úı­degi kabınetimde qurmetti jerde tur. Onda turǵan ne bar dersiz? Bar eken.

Sonyń túıinin Tóleýjannyń aýyldan kelgen anasy, qarapaıym ǵana qazaq áıeli – Gúlaıym shesheı sheship beredi. Ol sýrettegi osy arý­ǵa uly úılengeli júr eken dep qalyp, bulqan-talqan. Sheshesi bul qyzdy balasyna teń sanamaıdy.

«Sonda sen... bárin tárk etip, mynaý atasy basqa býaz qa­tyn­ǵa úılengeli júrsiń be? – dep son­shalyqty salqyn raımen tósek­tiń basyndaǵy «Mona Lızany» ıegimen nusqady.

– Táte! – Tóleýjan ne derin bilmeı, tilin tistep sylq etip otyra ketti.

– Beti sekpil-sekpil, ózińnen bes-on jas úlken áıelde neń bar edi, botam-aý?».

«Mona Lızanyń» portreti áń­gimesindegi bul epızodtyń ıýmory bar bolsa da, sál ezý tartsańyz da, ıýmorsyz qabyldaısyz. Oılanyp qalasyz.

Gáp tereńde, kiltıpannyń qyrlary kóp. Oǵan áńgimeni zerdelep oqyp shyqqan oıly oqyr­man ǵana boılaı almaq. Ǵasyrlar boıy syr ashpaǵan Mona Lıza­nyń tylsym jymıysynyń jumbaǵy osylaı sheshildi.

Sóıtse, ol júk­ti kelinshektiń baqyt shýaǵy bal­qytqan jymıysy eken ǵoı. Jum­baqty taban astynda sheship bergen qarapaıym qazaq áıeli, Tóleýjannyń anasy Gúlaıym she­sheı bolyp shyqty. Anasynan artyq pa?

Sýretti dar aıyryp jyrtty da, ashýly ananyń kóńi­lin ornyna túsirdi. Osynaý tosyn túıinnen de talaı taǵylym tar­qatýǵa bolǵandaı.

«Levıtannyń daýysy» áńgi­mesinde «qyrǵı qabaq» soǵys jyl­darynyń aýany aıshyqtalady. Bul soǵys degennen jurt ábden zárezap bolǵan ǵoı. Taýany qaıtqan, ish­ten mújilip taýy shaǵylǵan.

Mu­qajan aqsaqaldyń jalǵyz uly German soǵysynda qyrshyn ketken. Onyń kindiginen taraǵan jal­ǵyz nemeresi Qýanyshbektiń es bilip eseıgen shaǵy myna bir teke­tires, tońteris zamanǵa kez ke­ledi.

Endigi soǵys – atom soǵysy bo­lady deıdi, ol eshkimdi aman qaldyrmaıdy, tuqymyńdy tuzdaı qurtatyn kórinedi.

Qara aspandy tóndirgen ylǵı da bir sýyq habar. Amerıka degen qoqańdaǵan bir dushpan shyǵyp tur. Oıpyrmaı, soǵys qashan shyǵyp keter eken dep eldi úreı bılep alǵan.

Jamandyq habarshysy – qabyrǵadaǵy qara radıo. Júrek jaryla qorqatyny – Levıtannyń sańqyldaǵan zárli ­daýysy. Sóıtip, júrgende melshıip únsiz turǵan radıo kenetten: ­«Tyń­­dańyzdar... tyńdańyzdar... tyń­­dańyzdar!» dep záre-qutty alyp sańq ete túsedi.

Osy aıazdaı zárli daýys­tan tó­besine muzdaı sý quıyp jiber­gendeı, Muqańnyń júregi aýzy­na tyǵylady... «Bastaldy sum soǵys, jalǵyz tuıaq tamyrym da úzile­tin boldy» dep, saı-súıegi syzdap, ish­teı mújilip, kúńirenip ketedi.

Radıonyń bir mınýttaı únsiz qal­ǵan kidirisi jandy kúızeltip, bir ǵasyrǵa sozylǵandaı. Sodan... sodan ne boldy deısiz ǵoı? Bul joly ǵaryshqa tuńǵysh adam ushypty. ıÝrıı Gagarın degen. On bettik sha­ǵyn áńgimeniń shymyr fabý­lasy osy ǵana.

Biraq ol sol bir almaǵaıyp zamana kel­betin, jan qatparlarynda ja­syrynǵan kúıinishter men alda­mysh-súıinishterdi qaz-qalpynda kóz aldyńyzǵa keltiredi.

Osy já­ne odan keıingi áńgimelerde de sovettik nasıhattyń adam sanasyn ýlap tastaǵanyn astarlap, maqtamen baýyzdaǵandaı qy­lyp bıpazdap, sonshalyqty shy­naıy sýrettermen jetkizedi.

Momaqan, montany, ańqaý, ańǵyrt, sýjuqpas, kólgir, qýyrshaq ári qol­dan jasalǵan kósemsymaq mi­nez­derdi nanymdy tıptendiredi.

Sovettik uǵymdaǵy jylty­raq sotsıalızmniń naǵyz surqy, kól­girliginiń kókesi «Býtaforııa» áńgimesinen ýytty sarkazmmen ót­­kir kórinis tapqan.

Bul qoǵamda­ǵy dabyldaǵan istiń, jalaýlaǵan urannyń bári kádimgi qyp-qyzyl ótirik, kókime kózboıaýshylyq eke­nin oqıǵaly obrazdarmen ońtaı­ly ashady.

Osyndaǵy tosyn tap­qyrlyq sol jalǵandyqqa qudaı­daı sengen adamnyń ózin shoshyn­dyra «astapyralla» degizip, qulatyp túsirgendeı...

Másele bylaı. Amerıkanyń Tý­son qalasynan kelgen meımandardy mýzeı ekspozıtsııala­ry­men tanystyrǵan gıd, arshy­ǵan jumyrtqadaı Aınash qyz áýel­de aǵylshyn tiline sýdaı bo­lyp kóringen.

«Paı-paı, jańa zaman­daǵy qazaqtyń qyzy-aı!» degizip súı­sindirgen. Biraq sheteldik qonaq­tyń qoıǵan qarapaıym sura­ǵyna kóńil bólmeıdi, jaýap ta ber­meıdi. Sóıtse, ol qyzymyz aǵyl­shyn tilinen múlde maqurym eken, ekspozıtsııa-eksponattar týraly aǵylshynsha jattap alǵanyn ǵana sýdyratyp aıtyp shyǵady eken.

Bildeı bastyq Isaǵalymnyń ózi budan beıhabar: «Osy bizdiń kóp sharýamyz býtaforııa bolyp bara ma, qalaı ózi? Bári de kózboıaý, jal­ǵan...» dep muńaıyp, kózi endi ashyl­ǵandaı, uıqydan jańa oıan­ǵandaı hal keshedi. Bul jóninde oqyrmannyń da oıǵa batary haq.

Osy taqylettes pikir-paıym­dardy basqa áńgimelerine de telýge ábden bolarlyq. Asqarov áń­gimeleriniń bir sıpaty – novella tektes, sulý syrly, marjandaı yzylǵan jumyr bolyp keletin­digi: Alashtyń Aqseleý Seıdimbegi­ne arnalǵan «Qara quıyn, aq kóı­lekti» qara sózben móldirete hám tebirente jyrlanǵan muńly ­poema, sherli dastan ba dersiz.

Ol dastan adamdy sonshalyq egilter, aıshýaqqa malynǵan jabyrqaý áserge bóleıdi. Mundaǵy qara qu­ıyn – sum soǵys salǵan qasi­ret-qaıǵynyń, atyń óshkir joqshy­lyq­tyń, jadaý turmys pen tarshylyq qysasynyń julymyr beınesi.

Ol aq kóılek adamdardyń shattyǵyn, balalyq qyzyqty, áıel baqytyn, jarqyn kúlkisin urlaıdy, mazaq qylyp zar jylatady.

Túrli adamdar, alýan minez­der, úrkek te úrgedek, úmitshil neshe­me jaǵdaılar. Bir keıipkeri – Doldash aǵaı asa kitapqumar, biraq tek bertingi German soǵysy týraly kitaptardy ǵana oqıdy.

Sóıtse, ol solardyń birinde bolmasa birinde maıdanda qaza tapqan aǵasy Mol­dashtyń aty kezdesip qala ma dep tel­mirip izdenedi eken. Qaıda so­ǵys týraly kitap bolsa, sony aldyrtyp oqyp shyqqansha, baıyz taptaıdy.

Endi bir áńgimelerde­gi (mysaly «Oblava», «Saıası aktsııa») biraz keıipkerler ózimizge sondaı kóztanys, jaqyn-jýyq adamdar syńaıly. Oqıǵalar da tanys. Bir qyrdyń ǵana astynda qalǵan sotsıalızm tusynda oryn alǵany emis-emis qulaǵymyzǵa jetip te júrgenin nesin jasy­raıyq. Ezý tartamyz.

Sony qul­pyrtyp túsirgen Asqarovtyń qy­­raǵy baıqampazdyǵyna, sol, bir qaraǵanda, eleýsiz jaıttardan óreli oı túıgen jazýshylyq sheberligine, Altaı jyrshysyna aınalyp, keń óriske shyqqan prozasyna parasatty pragmatızm tán ekendigine tánti bolamyz.

Al osy qasıetterden,baıqampazdyq pen sýretkerlik sheberlikten myna qolymyzdaǵy «Mona Lızanyń port­reti» atty oqyrman oljasy bolǵan áp-ádemi, aımańdaı ki­tap­tyń dúnıege kelgeni qandaı ǵanıbet.

«Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt» demekshi, Asqarovtyń sóz óne­rindegi osyndaı qalamgerlik da­rynyna rýhanı ómirimizdegi qaı­ratkerlik qarymy qatar-qaptaldas úılese ulasyp jatýy da tegin emes.

Kózi qaraqty qaýym onyń kezinde 31 tomdyq qazaqsha-oryssha jáne oryssha-qazaqsha ǵylymı sala­lyq termınologııalyq sózdikter toptamasyn ázirlep shyǵarýǵa atsalysqan atpal qareketin jaqsy biledi.

Bul shyn máninde de qazaq tiliniń jańa zamanǵa saı damı túsýine ıgi yqpal etken, mańyzy zor máıekti basylym bolǵan edi. Onyń taǵy bir taǵylymdy isi taǵy da ádebıet-mádenıet, rýhanııat salasymen baılanysty boldy.

Osy jaıdy belgili qaıratker hám qalamger azamat Saýytbek Abdrahmanov ózine jaqynda ǵana Memlekettik syılyq áperip mereı­lendirgen «Abyz Ábish» tol­ǵanystar kitabynda bylaı baıandaıdy:

«2003 jyly, ol kezde men Aqparat mınıstri edim, «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 100 tomdyq «Álem áde­bıeti» serııasyn jasaqtaýǵa kiri­setin boldyq. Ábish aǵamen aqyl­dasyp, aldynan ótip alaıyq dep, mınıstrliktegi departament dırektory, jazýshy Álibek Asqarov ekeýmiz úıine bardyq. Sonda Ábe­keń aınalasy úsh saǵattyń ishin­de (Klara apaıdyń biz barysymen qazanǵa salǵan eti bylqyp pisip bolǵansha) adamnyń aýzynan kórkem sóz shyqqaly bergi, ejelgi zamandardan búgingi kúnge deıingi ádebıettiń bar asylyn aǵyl-tegil aqtaryp ótti... 100 tom­dyq tizimge kirgizýge kimderdiń nen­deı shyǵarmalary laıyqty, qaı shyǵarmasyn aýdarýǵa bolatynyn, kimge aýdartý kerektigin, buryn aýdarylǵan dúnıelerdiń arnaýly redaktorlyǵyna kimder laıyqty degen sııaqty qat-qa­bat máselelerdiń bárin dáýiri, aǵym­dary, janrlary, avtorlary, el­deri boıynsha jipke tizip aıtyp shyqty».

Kemeńger Kekilbaev, abyz Ábe­­keń aǵyl-tegil áńgimeni aqta­ryp jatqanda, jalma-jan qalam-qa­ǵazyn qolǵa alyp, kerekti máli­metter men avtorlardy jaı­lap túrtip qoıyp otyrǵan Ále­keńdi kózge elestetemin.

Bul ara­daǵy súıinerlik bir ǵajap – azamat­ta­rymyzdyń aqyl-parasaty, asa jaýapty jumysty bereke-bir­likpen yntymaqtasa ádemi atqa­ryp shyǵýy. Al osy ulan-ǵaıyr jobanyń qalyń qara jumysynyń basy-qasynda qylaý shyǵarmaı árdaıym atalmysh baǵdarlama­ny iske asyrý jónindegi Qoǵam­dyq keńestiń jaýapty hatshysy Áli­bek Asqarov júrgenin bile­miz.

Qaı jaǵynan da ıgiligi mol baǵ­darlama aıasynda álem áde­bıeti jaýharlarynyń biri «Mobı Dık nemese Aq kıt» roma­ny qazaq oqyr­manymen bizdiń tár­jima ar­qyly qaýyshyp edi.

Ana tili­mizdegi «Álem ádebıeti» kitapha­nasynyń jasaqtalýy oraıynda alǵysqa asa laıyqtylardyń biri osy azamat ekenin sonda kózimizben kórdik, kókeıimizben sezindik.

Altaıdan tartyp, «sotsıalızm» taqyrybyna til bitirip jan sal­ǵan, qazaq prozasynda qarymdy sózin aıtqan, álem ádebıetine júz tomdyq jol ashyp, sýretshilikten – sýretkerlikke jetken, ádemi ádepten ult zııatkeriniń óresine kóterilgen Álibek Asqarov álemi­niń ǵıbraty, álbette, bir ǵana bul áńgimemen túgesilmek emes.

Qorǵanbek Amanjol,

Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

Foto: adebiportal.kz