Alǵys aıtý kúni: tarıhy men taǵylymy
Alǵys aıtý kúniniń qysqasha tarıhy
Qazaqstan halqy bul meıramdy alǵash ret 2016 jyly atap ótti. Alǵys aıtý kúniniń etnosaralyq ózara is-qımyldyń biregeı ınstıtýty – Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qurylǵan kúnimen sáıkes kelýiniń astarynda tereń mán bar. Ótken ǵasyr aýyr náýbetpen synalǵan ǵasyr boldy.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde Keńes rejımi batys shekaradaǵy halyqtardy «satqyndyq jasaýy múmkin» degen jalamen kúshtep kóshire bastady. Budan bólek Qıyr Shyǵystaǵy azǵantaı koreı dıasporasyn da aıdaýǵa saldy. Osy kezde qazaq dalasyna túrli ulttardy jappaı kúshtep kóshirý bastaldy.
1946 jyly Keńes odaǵynda jer aýdarylǵan halyqtardyń jalpy sany 2,5 mıllıonǵa jetken. Keıbir derekterde úsh mıllıonǵa jýyqtaǵan dep kórsetiledi. Al osynyń ishinde Qazaqstan aýmaǵyna jer aýdarylǵandary 1 mıllıon 200 myń adam eken. Alaıda qujattarǵa súıenip elimizge kóshirilgen halyqtyń naqty sanyn aıtý óte qıyn. Sebebi qonys aýdarýshylardy ár aı saıyn qaıta tirkeý, onyń ishinde jańadan qosylǵandarmen aralastyryp tirkeý, bir otbasyn basqa jerge qaıta kóshirip jiberý, týystardyń bólinip ketýi, keıbir otbasynyń qaıta qosylýy sekildi jaǵdaılar óte kóp kezdesetin edi. Ár jyldary 800 myńdaı nemis, 102 myń polıak, Soltústik Kavkaz halyqtarynyń 550 myń ókilderi, Qıyr Shyǵystan 18,5 myń koreı otbasy jer aýdaryp, kóship kelýge májbúr bolǵan degen derekter bar. Jer aýdarylǵandar qazaq dalasynda kóbine egin sharýashylyǵymen, mal ósirýmen aınalysty. Keıin barlyq ónerkásip salasyna atsalysty. Bul óz kezeginde Qazaqstan ekonomıkasynyń damýyna mol úles qosty.
Keıin 1957 jyly kúshtep jer aýdarylǵan halyqtardyń óz otandaryna qaıtýyna ruqsat berildi. Soǵan qaramastan, olardyń kóbi qazaq jerinde qalyp qoıdy. Kavkaz halyqtary men nemisterge, túrikterge ǵana óz jerlerine qaıtýǵa múmkindik berilmedi. Jer aýdarylǵandar Stalınniń óliminen keıingi Hrýşevtiń «jylymyǵy» jyldarynda jaǵdaı túzele bastady. Osy kezde kúshtep qonys aýdarylǵan halyqtardyń qazaq jerinde týyp-ósken jańa býyny ósip, órkendedi, olar ár salada kásip etti. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin de Qazaqstandy óz otany sanaıtyn býyn el úshin qyzmet etip jatyr.
Ashyq kózderden alynǵan foto
Mine, Alǵys aıtý kúniniń tarıhy áride jatyr. Kóktemniń alǵashqy kúnimen qatar kelgen bul kúnniń basty mazmuny qazaq eline kezindegi qolǵabysy men qaıyrymdy isi úshin alǵys aıtýdy bildiredi. Túri, dini, tili, mádenıeti, salt-dástúrleri basqa etnos ókilderin bótensimeı, ógeısitpeı kókiregine basqan qazaqtyń sheksiz meıirimi men júreginiń keńdigin, qazaqtyń ózi de osyndaı uly nópirdiń arasynda joǵalyp ketpeı saqtap qalǵan qasıetin de erekshe atap ótý kerek.
Búginde Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl jáne Túrkistan oblystarynda «Qazaq eline myń alǵys» atty monýmentter boı kótergen. Bul eskertkishterdi elimizdegi túrli etnostyq toptar basyna kún týǵan kezde baýyryna basqan qazaqtyń jeri men eline alǵys retinde óz bastamalarymen turǵyzǵan bolatyn. Sonymen qatar elorda tórinde «Qazaq Eli» monýmentiniń de boı kóterýi qazaq ultynyń aınalasyna toptasý ıdeıasyn kúsheıte tústi.
Alǵys aıtý kúni álem elderinde qalaı toılanyp júr?
Alǵys aıtý kúni tek bizdiń elimizde ǵana emes, álemniń túkpir-túkpirinde de atap ótilip júr. Mysaly, AQSh-qa nazar aýdarsaq, Álemdik jylnamada 1621 jyly aǵylshyn kolonısteriniń bastamasymen kúntizbege «rızashylyq» bildiretin kún engiziledi. Qaharly qysta ashtyqtan zardap shekken jurttyń kóńil-kúıin kóterý úshin gýbernator Ýılıam Bredford Alǵys aıtý kúnin belgileıdi. Aınaladaǵy basqa da kórshiler bul ıgi dástúrdi jaqsy yqylaspen qabyldady. Qarasha aıynyń tórtinshi beısenbisinde atap ótiletin mereke astyq jınaý mezgilimen tuspa-tus keledi. AQSh-taǵy bul aıtýly kúni ár shańyraqtyń merekelik dastarhanynda kókónister men kúrketaýyq turady. Ulttyq kúntizbege engen osy merekeniń túpki ıdeıalyq máni amerıkalyqtardyń óz Konstıtýtsııasyna rızashylyq bildirýine negizdelgen. Osylaısha, Alǵys aıtý kúni naǵyz ulttyq mereke retinde 1863 jyly AQSh-taǵy Azamat soǵysy kezinde taraptardy bir dastarhanǵa shaqyrýdan bastaldy. Ózara kelissózdi jandandyrýǵa sebepshi boldy. Al 1957 jyldan beri Kanadada da Alǵys aıtý kúni qazannyń ekinshi dúısenbisinde atalyp keledi. Kanadada bul merekeniń shyǵý tarıhy aýyl sharýashylyǵy ónimderin jınaýdan bastaý alady. Germanııada alǵys aıtý meıramyn «Erntedankfest» dep ataıdy, ol qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisinde egin alqabynda toılanady. Kelesi jyly da egin túsimi osylaı mol bolsyn degen nıetpen tamasha tabıǵatqa, orman, kókónis, jemis-jıdek tartý etken taǵdyrǵa alǵys aıtady. Dastarhanǵa Germanııanyń dástúrli taǵamdaryn, jańa pisken kókónis, jemis-jıdek, dándi-daqyl, ózge de dámdi-táttilerdi qoıylady. Budan bólek Izraıl halqy da Sýkkot merekesi – alǵys aıtý kúnin 3000 jyldan beri toılap keledi. Shól dalada aýyrmaı-syrqamaı, aman-saý ómir súretinine, taǵdyrǵa alǵys aıtady.
Merekelik kúnniń mańyzy qandaı?
Alǵys aıtý merekesine qatysty QR Parlament Senatynyń depýtaty Gennadıı Shıpovskıh óz pikirin bildirdi. Ol alǵys aıtý meıramy qazaqstandyqtar úshin óte mańyzdy ekenin atap ótip, búgingi kúnniń batyrlaryna alǵys aıtty.
«Dál osy kúni kúlli etnos ókilderi qazaq halqyna dán rızashylyǵyn bildiredi. Kezinde qazaq halqy sonaý qıyn-qystaý kezeńde óziniń jomarttyǵyn, kómegin kórsetken. Alǵys aıtý kúni aramyzda júrgen búgingi kúnniń batyrlaryna da alǵys bildirýimiz kerek. Pandemııa kezinde bizdi aman-esen alyp qalǵan dárigerler, tótenshe jaǵdaı kezinde bizge kómekke asyǵatyn órt sóndirýshiler, jalpy elimizdiń qaýipsizdigi men qorǵanysyn qamtamasyz etip júrgen qarýly-kúshter qyzmetkerlerine alǵysymyzdy bildiremiz», - dedi Gennadıı Shıpovskıh.
Ol óz sózinde elge qyzmet etip júrgen ár azamat qaharman ekenin atap ótti.
«Dál qazirgi kezde elimizde Memleket basshysy bastaǵan úlken saıası reformalar sátti jalǵasyp jatyr. Saıası reformalardyń aıasynda qanshama ıgi isterdiń kýási bolyp otyrmyz. Referendým, Prezıdent saılaýy, Senat saılaýy ótti. Aldymyzda saıası doda Májilis saılaýy ótedi. Osynyń bárin birigip, qoǵam bolyp iske asyryp otyrmyz. Meniń oıymsha, osy kúni birlesip atqarǵan ár jumys úshin qoǵamymyzǵa da alǵys jetkizýimiz kerek dep sanaımyn», - dedi depýtat.
Jetisý oblysy Aqsý aýdany Qapal aýyldyq okrýgi ákimi apparatynyń bas mamany Vladımır Chepel de bul mereke eń aldymen, qazaq jerine, qazaq halqyna sheksiz alǵys aıtý kúni dep sanaıdy. Ol qazaq jerinen pana tapqan ózge etnostar qazaq halqyna sheksiz rıza ekenin jetkizdi.
«Alǵys aıtý kúni – ortaq tarıhymyzǵa kórsetilgen qurmettiń, búkil qazaqstandyqtardyń óz shańyraǵyna aınalǵan kıeli qazaq jerine degen rızashylyqtyń belgisi. Bul mereke men úshin eń aldymen, qazaq jerine, qazaq halqyna sheksiz alǵys aıtý múmkindigi. Sebebi qazaq halqy qandaı zaman bolmasyn, eshkimdi ultqa, dinge bólmeı, sońǵy nanymen bólisti dep aıtýǵa bolady. Taǵdyr tálkegine túsip, jan saýǵalap kelip, qazaq jerinen pana tapqan ózge etnostar qazaq halqyna sheksiz rıza. Olar qazaqtyń darhan dalasynan jylý, pana tapty. Búginde bizdiń urpaǵymyz Qazaqstandy óz Otany dep sanaıdy», - dedi Vladımır Chepel.
Aıta keteıik, búgin elordada https://kaz.inform.kz/news/el-astanasynda-algys-aytu-kuni-kalay-toylanady_a4041186 osy ataýly kúnge oraı ondaǵan túrli sporttyq, mádenı, tanymdyq is-shara ótip jatyr. Qorytyndylaı kele, bul merekede ultymyzdyń salt-sanasynda berik qalyptasqan dostyq, qaıyrymdylyq jáne yntymaq syndy myzǵymas qundylyqtar keńinen dáripteletinin aıta ketken jón. Biz osy kúndi keshegi aýyr tarıhty eske ala otyryp, búgingi bereke-birliktiń mańyzyn túsinip, qadirin biletin kún retinde qarastyrýymyz qajet. Eshbir ult, eshbir halyq Qazaqstan jerinde tarshylyq kórmesin, bólekteýge ushyramasyn dep tileımiz.
