Áleýmettik azyq-túlik baǵasyn qymbattatqandarǵa qansha teńge aıyppul salynady

ASTANA. KAZINFORM — Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, 1 sáýirdegi jaǵdaıǵa sáıkes áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵalar ındeksi ótken aptada 0,3%-ǵa ósti.

Jalpy, baǵanyń ósý dınamıkasy 2025 jyldyń qańtar jáne aqpan aıymen salystyrǵanda tómendedi. Ótken aptada nan, rojkı, qaraqumys, kúnbaǵys maıy, kefır jáne tuz sııaqty taýarlardyń baǵasy turaqty boldy. Sıyr eti, qyryqqabat pen kartop baǵasynyń azdaǵan ósimi baıqalady. Jalpy kókónis baǵasynyń ósýi maýsymaralyq kezeńge, qoıma men kólik shyǵyndarynyń, kommýnaldyq qyzmet tarıfteriniń ósýine baılanysty.

Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý úshin Úkimet júıeli jáne baqylaý sharalaryn qabyldaýda, sondaı-aq naryqty toltyrý sharalary júrgizilýde. QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi salaralyq úılestirýdi júzege asyrady. Mınıstrliktiń mańyzdy mindetiniń biri - áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń saýda ústemesine memlekettik baqylaý júrgizý.

2024 jyly QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń bastamasymen Ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly Kodekske (ÁQBtK) ózgerister engizý maqsatynda QR Ádilet mınıstrligi zań jobasyn usyndy. Osy ózgeristerdiń nátıjesinde 204-4 bapqa túzetýler engizilip, 2025 jyldyń 13 naýryzynda kúshine endi.

Negizgi jańalyq – birinshi ret zań buzǵany úshin buryn eskertý beriletin bolsa, endi birden aıyppul salynady. Bul ózgeristerge sáıkes, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń saýda ústemesin 15%-dan asyrǵan jaǵdaıda kásipkerlerge eskertý jasalmaı, birden aıyppul salynady. Buryn, birinshi ret zań buzýshylyq jasaǵan kásipkerge tek eskertý berilip, aıyppul tek 1 jyl ishinde qaıtalanǵan jaǵdaıda ǵana qoldanylatyn. Endi birinshi ret zań buzýshylyq úshin aıyppul mólsheri kelesideı bolady:

• Jeke kásipkerler men shaǵyn bıznes – 5 AEK (19 660 teńge);
• Ortasha bıznes – 35 AEK (137 620 teńge);
• Іri saýda jelileri – 150 AEK (589 800 teńge).

Eger bir jyl ishinde zań buzýshylyq qaıtalansa, aıyppul mólsheri eki ese artady.

Bul ózgeristerdiń maqsaty – áleýmettik mańyzy bar ónimderge baǵa turaqtylyǵyn qamtamasyz etý jáne baǵanyń negizsiz ósý táýekelderin tómendetý. Qazir saýda núktelerine baqylaý kúsheıtilýde. Sonymen qatar, ár kásipker ÁMAT-qa belgilengen 15%-dyq shekti saýda ústemesin saqtaýy tıis.

Aıta ketý kerek, 2023 jyldyń sáýir aıynan bastap áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna baǵa belgileý boıynsha memlekettik baqylaý fýnktsııalary ákimdikterden QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligine berildi. Bul qadamnan keıin, baqylaý kúsheıtilip, naryqta negizsiz alypsatarlyqty joıý boıynsha júıeli jumystar bastaldy.

• 2023 jyly, ótpeli kezeńge qaramastan, alǵashqy nátıjeler baıqala bastady: 848 ákimshilik qaýly, onyń ishinde 51 aıyppul (7 mln. teńge) jáne 797 eskertý.
• 2024 jyly, baqylaý tetikteri belsendi iske qosylǵanda kórsetkishter bes esege artty: 4384 qaýly, onyń ishinde 284 aıyppul (16 mln. teńge) jáne 4100 eskertý.
• 2025 jyldyń 20 naýryzyna deıin tirkelgen derekter: 1189 qaýly, onyń ishinde 70 aıyppul (5 mln. teńge) jáne 1119 eskertý.

Bul málimetter berilgen fýnktsııalardyń tıimdiligin jáne memlekettik baqylaýdy iske asyrýdaǵy júıeli tásildi kórsetedi.

Aıta keteıik, Pavlodarda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasyn ósirgen sheneýnikter jazalandy.