Áleýetti ásker: Saq sarbazdar sapta tur
ASTANA. KAZINFORM – 1992 jyly 7 mamyrda QR Prezıdentiniń Qarýly kúshterdi qurý týraly Jarlyǵy jarııalandy. Sodan beri táýelsiz eldiń aıbyndy áskeri nyǵaıyp, az ýaqyttyń ishinde azýly elderdiń qataryna qosyldy.
Qazaqstan áskeri úsh túrli qurylymnan turatyny belgili. Atap aıtsaq, qurlyq áskerleri, áýe qorǵanysy áskerleri jáne áskerı-teńiz kúshteri qatarynda saq sarbazdar sapta tur. Sonymen qatar, QR Joǵarǵy bas qolbasshysy, Prezıdenttiń tikeleı baǵynysynda arnaıy daıyndalǵan aeroutqyr áskerleri bar.
Aspanda da, jerde de, elge qaýip tóngende jedel áreket etetin qýatty áskerdiń áleýeti zor. Ony halyqaralyq armııa oıyndary dáleldep berdi. Deı turǵanmen, «bizderde mynadaı bar, mynadaı bar» dep, kez kelgen memleket bar áleýetin pash etip, tehnıkasyn kórsetip otyrmaıtyny belgili. Bir barmaǵy búgýli. Ár eldiń óz qupııasy bar. Bul rette, qýatty Qazaqstannyń áskeri kez kelgen jaǵdaıda el tynyshtyǵyn kúzetetinine halyq senedi.
Global Firepower sarapshylarynyń áskerı qýat deńgeıi boıynsha bıylǵy reıtıngisinde Qazaqstan 145 eldiń ishinde 58-shi orynǵa jaıǵasqan. Reıtıngte 60 túrli krıterıı nazarǵa alynǵan. Olardyń ishinde áskerı bólimsheler men adamı resýrstardyń sany, qarjylandyrý jáne tehnologııalyq jaraqtandyrý bar. Byltyr Qazaqstan osy reıtıngte 63-shi oryndy ıelengen edi. Jyl saıyn Qazaqstannyń áskeri reıtıngte joǵarylap kele jatqanyn atap ótken jón.
Reıtıngte qarjylandyrý men jańa tehnologııalarǵa basa mán berilgeni beker emes. Salaǵa mol qarjy bólinse, sáıkesinshe áleýet te arta túsetini anyq. Sarapshylardyń málimetinshe, Qazaqstan áskerine jylyna 2,6 mlrd dollar bólinedi. Elimizdegi áskerı qyzmetkerlerdiń jalpy sany – 77 myń adam. Tehnıkaǵa toqtalsaq, qurlyqtyq kúshte 300 tank, 5 200 brondy tasymaldaýshy, 246 ózdiginen júretin artıllerııalyq qondyrǵy, 456 súıretiletin artıllerııalyq qondyrǵy jáne 407 kóp rettik zymyran júıesi bar.
El avıatsııasynda 237 ushatyn tehnıka, onyń ishinde 75 jaýyngerlik tikushaq, 39 shabýyldaýshy ushaq, 81 joıǵysh, sonymen qatar 25 oqý-jattyǵý jáne 17 áskerı-kólik ushaǵy bar. Búginde áýe qorǵanysy kúshteri Úkimet bekitken qaıta qarýlandyrý baǵdarlamasyna sáıkes avıatsııalyq flot pen áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júıesin jańartyp jatqany belgili. Osy ýaqytqa deıin Qazaqstan men eýropalyq Airbus Military avıatsııalyq kontserni arasynda jasalǵan kelisim sheńberinde áýe kemeleriniń parki S-295 áskerı ushaǵymen tolyqty. Mı-35 jáne Mı-171Sh jańa kóliktik jáne jaýyngerlik tikushaqtary alyndy. Elimizde qazir Túrkııanyń Anka drondary synaqtan ótkizilip jatyr. Eger bári sátti ótse, Anka drondary Qazaqtannyń áskerı tehnıkasynyń qataryna qosylýy múmkin.
Qarýly Kúshter qataryna kásibı shyńdalǵan áskerı qyzmetshiler aýadaı qajet ekeni aıtpasa da túsinikti. Osy rette, elimizde Qarýly kúshter qataryna mamandar daıarlaıtyn 3 ınstıtýt jáne bir kolledj bar. Olar – Almaty qalasyndaǵy Radıoelektronıka jáne baılanys áskerı-ınjenerlik ınstıtýty men Qurlyq áskerleriniń áskerı ınstıtýty, Aqtóbe qalasyndaǵy T. Bıgeldınov atyndaǵy Áýe qorǵanysy kúshteriniń áskerı ınstıtýty jáne Şýche qalasyndaǵy áskerı kolledj. Bul áskerı oqý oryndarynda stýdentter tegin bilim alyp, oqýyn támamdaǵan soń birden jumysqa qabyldanady.
Elimizde áskerı mamandyqtar daıyndaýdyń ustahanasy sanalatyn Qurlyq áskerleriniń áskerı ınstıtýty ofıtserlik kadrlardy 11 mamandyq boıynsha qatarǵa qosady. Radıo-elektronıka jáne baılanys áskerı-ınjenerlik ınstıtýtynyń mindeti – QR Qarýly Kúshteri áskerleri men qarýlanýdyń zenıtti raketalyq, radıotehnıkalyq áskerleriniń, baılanys bólimderiniń, avıatsııany radıotehnıkalyq qamtamasyz etýdiń avtomattandyrylǵan basqarý júıeleriniń kásibı ofıtserlerin daıyndaý. Áýe qorǵanysy kúshteriniń áskerı ınstıtýty – elimizdegi áskerı ushqysh, áskerı ınjener mamandardy ázirleıtin jalǵyz bilim ordasy.
Osylaısha, elimizde jyl saıyn kadr daıyndaýǵa, tehnıka jańartýǵa erekshe mán berilip, áskerimizdiń áleýeti artyp keledi. Álemdegi geosaıası ahýal kúrdelengen kezeńde el Qarýly kúshteriniń qýatty bola túskeni mańyzdy. Bul rette, jastar Otan aldyndaǵy paryzyn óteýden qashpaı, saq sarbaz atanýy qajet-aq.