«Álemniń ámirshisi aqsaq Temir qansha jyl ómir súrdi?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Malaızııaǵa memlekettik sapary Malaızııa jaǵynyń shaqyrýy boıynsha júzege asty. Qazaqstan basshysy Ońtústik-Shyǵys Azııadaǵy damý qarqyny joǵary, óńirde ózindik alar orny bar osynaý elge besinshi márte aıaq basty», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti «Senimdi seriktestikke serpin» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Nursultan Nazarbaev pen Malaızııa Premer-mınıstri Nadjıb Týn Razaktyń kezdesýinde ekijaqty yntymaqtastyqty ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, sondaı-aq joǵary bilim men týrızm salalarynda damytý jaıy jan-jaqty talqylandy. Prezıdent pen Premer-mınıstr Qazaqstan men Malaızııa arasyndaǵy qarym-qatynastardy ǵylymı aýqymdy sharalar, onyń ishinde ınnovatsııalyq ındýstrııa men jańa tehnologııalar salalarynda damytýǵa múddeli ekendikterin bildirdi.
Jemqor, biliksiz, saýatsyz, ar-uıaty joq jandardan quqyq qorǵaý organdaryn aryltý bastaldy. Mundaı izgilikti baǵyttaǵy, ıaǵnı quqyq qorǵaý qyzmetkerlerin talapqa sáıkestigin saralaý jumysyna halyq ta barynsha senim bildiredi. Óıtkeni, attestattaýdyń maqsaty - quqyq qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń kásibı daıyndyq deńgeıin jáne olardyń qazirgi zamanǵy talaptarǵa sáıkestigin anyqtaý, organdardy moraldyq-adamgershilik qasıetteri tómen jáne jemqorlyq áreketi arqyly jalpy memlekettiń bedelin túsiretin biliksiz qyzmetkerlerden tazartý bolyp tabylady. Osy oraıda, «Egemen Qazaqstan» gazeti Parlament Májilisiniń depýtaty, Zańnama jáne sot-quqyqtyq reformasy komıtetiniń múshesi R.Sárpekovke jolyǵyp, el qundylyqtaryn saqtaýdaǵy quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerlerin attestattaýdyń máni men mańyzy týraly suhbat alǵan. Ekeýara áńgime beısenbilik nómirde «El úmiti aqtalyp, zań oryndalýy tıis» degen taqyryppen berilgen.
***
«Keshe Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen ótken jalpy otyrystarynda qalaýlylar Memlekettik hatshyǵa, Úkimet basshysyna jáne Bas prokýrorǵa hat joldap, ulttyq rámizderimizdi qorlaýdy tyıýdy talap etti», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qalaýlylar qatty ashyndy» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe. bir ǵajaby, memleketimizdiń bıik laýazymdy úsh tulǵasyna resmı suraýdy Májilis depýtattary Baqytbek Smaǵul men Ergen Doshaev baǵyttaýǵa bel býǵan edi, alaıda ultjandy tóraǵanyń arqasynda ol búkil palata atynan joldanyp, úlken salmaqqa ıe boldy! Qalaýlylardyń ashynatyn jóni bar: bir emes, eki emes, qaptap beleń alǵan memlekettik nyshandarymyzdy mazaq etý - halqymyzdyń rýhyn túsirýi múmkin.
Tarıh tek naqty derektermen - oqıǵanyń orny jáne ýaqytymen ǵana sóıleıdi. Alaıda tarıhshylardy tyǵyryqqa tirep, joq jerden jumbaq jasaıtyn nemese ǵalymdar arasynda úlken talas týdyratyn datalarǵa baılanysty máseleler jıi bolady. Máselen, ejelgi órkenıetti elderdegi jyl sanaý kúntizbeginiń ártúrli jasalýyna baılanysty keıbir tarıhı derekterdiń ýaqyttary saı kelmeı jatady. Qazirdiń ózinde eýropalyq kúntizbek, Qytaı kúntizbegi, shyǵys elderiniń nemese musylman elderiniń kúntizbegi bar. Sondyqtan myńjyldyq tarıhı oqıǵalardyń merzimderi ár eldiń murajaı qujattarynda ártúrli kórsetilýi zańdy. Bul tarıhshylarǵa kádimgideı qıyndyqtar týǵyzady. Mysaly, ushy-qıyry joq álemdegi eń iri memleketti quryp, bıligin júrgizgen qaharly ámirshi, uly Ámir Temirdiń qansha jyl ómir súrgenin qalaı anyqtaýǵa bolady? Bul jaıynda tolyq maǵlumat alǵyńyz kelse, «Aıqyn» gazetindegi «Álemniń ámirshisi aqsaq Temir qansha jyl ómir súrdi?» degen taqyrypqa kóz júgirtińiz.
***
«Semeı ıadrolyq synaq polıgony týraly» Zańǵa zamanǵa saı ózgerister men tolyqtyrýlar engizgen jón. Mundaı usynysty Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev málimdep otyr», - dep jazady «Alash aınasy» gazeti. Jalpy ákim myrzanyń málimdeýinshe, halyq qalaýlylary osydan tup-týra 20 jyl buryn qabyldanǵan atalǵan zańǵa ózindik ózgertýler men tolyqtyrýlar engizýge yńǵaı bildirýi kerek. sebebi qoldanystaǵy zań kónerip qalǵaly qashan. Basylymnyń jazýynsha, buǵan deıin Semeı ıadrolyq polıgon aımaqtarynyń 95 paıyzyn halyq sharýashylyǵyna berý jaıy kóterilse, endigi ýaqytta atalǵan aýmaqta ekstremaldy týrızm salasyn órkendetý jaıy sóz bolýda. Maqala «Semeı polıgony: Investıtsııa ózin-ózi aqtaı ma?» degen taqyryppen berilgen.
