Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Qatar ınvestıtsııasy, Orta dáliz, áskerdegi jasandy ıntellekt jáne AQSh-pen saýda baılanys
Apta ishinde jahandaǵy ınternet-basylymdar Qazaqstanǵa qatysty kóptegen jańalyqty bólisti. Onyń ishinde AQSh kásipkerlerine jasalǵan usynys, THKB-daǵy júk tasymalynyń artýy erekshe atalǵan. Qatar eliniń ınvestıtsııalyq jobasy men áskerı bólimderge beınebaqylaý ınnovatsııasy da qyzyqty kórinipti. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
Qatar Qazaqstanǵa 20 mlrd dollar ınvestıtsııa salady
QR Parlamenti Senatynda Qatar memleketimen uzaqmerzimdi strategııalyq seriktestikke baǵyttalǵan zań jobasy maquldandy. Nátıjesinde, qatarlyq ınvestorlar Qazaqstanǵa 20 mlrd dollar ınvestıtsııa quıady. Jańalyqty Anadolu agenttigi jarııalady.
Qujat Qazaqstan aýmaǵynda telekommýnıkatsııa, energetıka, kólik, munaı-gaz hımııasy, aýyl sharýashylyǵy jáne qarjy sekildi salalarda ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýdy kózdeıdi. Sondaı-aq, kelisimde ınvestorlardyń múlkin qorǵaýǵa kepildik berip, salyq rejıminiń turaqtylyǵyn, birqatar salyq jáne kedendik jeńildikter qamtylǵan.
Ulttyq ekonomıka mınıstrligi quqyqtyq qujatta «Qashaǵan» ken ornyndaǵy gaz óńdeý zaýytyn, «Beıneý-Bozoı-Shymkent» magıstraldyq gaz qubyrynyń ekinshi jelisin, Qyzylorda oblysyndaǵy elektr stantsııasyn jáne Ertis ózenindegi sý elektr stantsııasyn salý bastamasy baryn aıtty. Oǵan qosa jańa baılanys operatory qurylmaq.
Buǵan deıin Qazaqstan men Qatar memleketteri arasyndaǵy áskerı yntymaqtastyq kelisimi júzege asqanyn habarlaǵan bolatynbyz.
SІM ókilderi AQSh-qa ınvestıtsııalyq jobalar usyndy
QR Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Álibek Qýantyrov AQSh Saýda mıssııasy delegatsııasymen kezdesip, yntymaqtastyqty keńeıtý máselesin talqylady. Aqparatty CentralAsia basylymy bólisken.
Astanada uıymdastyrylǵan jıynda AQSh Memlekettik hatshysynyń Eýropa jáne Eýrazııa boıynsha kómekshisiniń orynbasary Devıd De Falko jáne Qazaqstandaǵy AQSh Elshisi Denıel Rozenblıým boldy.
Kezdesý barysynda taraptar saýda-ekonomıkalyq baılanystardy damytýǵa jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty tereńdetýge erekshe nazar aýdara otyryp, AQSh-pen strategııalyq yntymaqtastyqty keńeıtý máselesin talqylady. Ásirese, mıneraldardy turaqty jetkizý tizbegin qurý, agroónerkásip kesheni, qarjy, IT, energetıka, kólik jáne logıstıka salalaryna geologııalyq barlaý jumysy pysyqtaldy. Ekijaqty yntymaqtastyqty arttyrýǵa amerıkalyq kompanııalardyń belsendi qatysýy týraly mámile bolǵan.
«AQSh Saýda palatasy – Qazaqstan Úkimeti men AQSh bıznesi arasyndaǵy turaqty dıalogty qoldaýdaǵy basty seriktesimiz», – dep eske saldy Álibek Qýantyrov.
AQSh-taǵy iri kompanııa ókilderiniń elge kelýi QR Syrtqy ister mınıstri Murat Nurtileýdiń Nıý-Iorkke jumys saparynan keıin júzege asqan. Qazaqstan tarapy delegatsııany qarasha aıynda Astanada ótetin Jahandyq ınvestıtsııalar jónindegi dóńgelek ústelge qatysýǵa shaqyrdy.
Qazaqstan arqyly ótken tranzıttik konteıner sany belgili boldy
2024 jyly 8 aıda Qazaqstan temir joly arqyly qytaılyq 200 tranzıttik konteıner ótti. Tasymal Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty (THKM nemese «Orta dáliz») boıynsha júzege asqan. Jańalyqty Trend basylymy habarlady.
Konteınerlik tasymaldyń ulǵaıýyna bıyl Sıan qurǵaq portynda ashylǵan qazaqstandyq termınaldyń yqpaly bolǵanǵa uqsaıdy. Bul termınal Qazaqstan arqyly Eýropaǵa keletin konteınerlik poıyz sanyn 30 paıyzǵa jetkizýde sheshýshi ról atqarady.
Sonymen qatar, júkterdi jetkizý merzimine qatysty ózgerister de júzege asqanyn kóremiz. Endi júkti Altynkól (Qazaqstan) stantsııasynan Apsheronǵa (Ázerbaıjan) jetkizý toǵyz kún alsa, Potı nemese Batýmıǵa (Grýzııa) 12 kúnde, al Potı nemese Batýmı arqyly Konstantsaǵa (Rýmynııa) 20-22 kúnde barady. Ótken jyly atalǵan baǵytta tek 11 konteınerlik poıyz ótken bolatyn, sondyqtan bıylǵy júk tasymaly kóleminiń edáýir artqanyn baıqaý qıyn emes.
Aıta keteıik, «Orta dáliz» Ortalyq Azııa, Kavkaz, Túrkııa jáne Shyǵys Eýropa elderi arqyly Qytaı men Eýropalyq Odaq elderiniń konteınerlik temirjol júk tasymaly jelisin baılanystyrady. Kópjaqty mýltımodaldy kólik ınfraqurylymy Kaspıı jáne Qara teńizderdiń paromy men Qytaı, Qazaqstan, Ázerbaıjan, Grýzııa, Túrkııa, Ýkraına jáne Polsha temirjol júıesin biriktiredi. Mańyzdysy, júkterdi Qytaıdan Eýropaǵa orta eseppen 20-25 kúnde jetkizedi.
Qazaqstan áskerı bólimderge «aqyldy» kameralar ornatpaq
Qorǵanys mınıstriniń orynbasary Darhan Ahmedıevtiń aıtýynsha, jańa tehnologııalar qorǵanys salasynyń qaýipsizdigin ári áskerdegi ashyqtyqty qamtamasyz etýge baǵyttalatyn bolady. Bul jóninde Daryo jazdy.
Resmı málimetke sensek, jasandy ıntellekt kameralary túrli oqıǵany baǵamdaýǵa qaýqarly. Onyń ishinde adamdar shoǵyry, shamadyn tys qozǵalys, áskerıler tóbelesi, tipti qarý-jaraq qoımalaryna ruqsatsyz kirgen adamdardy da ajyrata alady. Zamanaýı beınebaqylaý kómegimen áskerı mamannyń jumys ornynda bar-joǵyn baqylap, kúndelikti monıtorıng júrgiziletin bolady. Taspaǵa túsken barlyq derek avtomatty túrde jaýapty organǵa, Ulttyq qorǵanysty basqarý ortalyǵyna jiberiledi.
Joba ınnovatsııalyq tehnologııalar salasyndaǵy otandyq kóshbasshy kompanııalarmen birlesip iske asýda. Qazirdiń ózinde pılottyq joba qoldanylyp, baǵdarlamalyq qamtamasyz etýdi satyp alý tetigi qarastyrylyp jatyr. D.Ahmedıev beınebaqylaý júıesin engizý keshendi qadamdy qajet etetinin atap ótti. IT-ınfraqurylymdy jańartý, beıne derekterdi saqtaý serverin satyp alý, sondaı-aq eskirgen balamaly beınequrylǵylardy zamanaýı tsıfrlyq modelge aýystyrý qajet. Ázirge baǵdarlamalyq qamtamasyz etýdiń aqysy 300 mln teńge dep belgilengen.
Buǵan deıin depýtat Nartaı Sársenǵalıev áskerı bólimderdegi qaýipsizdikke alańdaýshylyq bildirip, áskerıler arasynda qaza tapqandar men óz-ózine qol jumsaý statıstıkasyn kótergen bolatyn. 2023 jyly Qorǵanys mınıstrligi áskerı bólimderge 50 myńnan astam beınekamera ornatqan.
