Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: vıza berýdi jeńildetý, beıbitshilikke bastama jáne Ortalyq Azııanyń talqysy
ASTANA. KAZINFORM – Ádettegideı alys-jaqyn elderdiń aqparat quraldarynan Qazaqstan jaıly jańalyqtardy kóp ushyrattyq. Ásirese, Eýropalyq Odaqpen baılanysty arttyrý, Baký men Erevan arasyndaǵy beıbitshilikti Astananyń qoldaýy jónindegi derekter eleýsiz qaldyrmady. Budan bólek, Ortalyq Azııa kári qurlyq elderimen birlesip Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn damytýǵa múddeli. Óz kezeginde kórshi Ózbekstan Qazaqstanmen taýar aınalymyn arttyrýdy maqsat etip otyr. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
Report: Eýrokomıssııa men Qazaqstan vıza berýdi jeńildetý týraly kelisimderdi bastady
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Eýropalyq Odaqtyń syrtqy ister jáne qaýipsizdik saıasaty jónindegi joǵarǵy ókili ári Eýrokomıssııanyń vıtse-prezıdenti Kaıa Kallas kezdesip, jan-jaqty yntymaqtastyqtyń perspektıvalaryn sóz etti. Aqparatty Aqordaǵa silteme jasaı otyryp, Report habarlady.
Eń áýeli Kallas Qazaqstan EO-men keńeıtilgen seriktestik pen yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıǵan birinshi el ekenin erekshe atap ótti. Onyń aıtýynsha, bul – ekijaqty qarym-qatynastyń joǵary deńgeıde damýynyń dáleli. Sondaı-aq Eýrokomıssııa men Qazaqstan arasynda vıza berý tártibin jeńildetý týraly kelisim jasasý rásiminiń bastalǵany týraly jarııa etti.
Óz kezeginde Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstanda bul jańalyqty oń qabyldap otyrǵanyn, sebebi kezekti qadam eýropalyq memlekettermen iskerlik jáne tulǵa aralyq baılanystardy nyǵaıtýǵa keń múmkindikter ashatynyn jetkizdi.
Buǵan qosa, kezdesýde energetıka, ónerkásip, tsıfrlandyrý sııaqty basym salalardaǵy saýda-ekonomıkalyq áriptestikti keńeıtýge, Transkaspıı kólik dálizin damytýǵa baǵyttalǵan iri ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrýǵa kóńil bólindi.
Anadolu: Astana Baký men Erevan arasyndaǵy beıbit shart jobasyn quptaıdy
Taıaýda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Armenııanyń Syrtqy ister mınıstri Ararat Mırzoıandy qabyldady. Osy tusta Qazaqstan tarapy Erevan men Baký arasyndaǵy Beıbitshilik jáne memleketaralyq qatynastar týraly kelisim jobasynyń mátini boıynsha kelissózderdiń aıaqtalǵanyn quptaıtynyn jetkizdi. Jańalyqty Aqordaǵa silteme bere otyryp, túrkııalyq Anadolu agenttigi jazdy.
Bul aıtýly oqıǵa Armenııa men Ázerbaıjan arasynda beıbitshilik ornaýynyń jarshysy bolady jáne óńirdiń Qazaqstanmen de, Ortalyq Azııanyń barlyq elderimen de yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa yqpal etpek.
Qasym-Jomart Toqaev prezıdentterdiń ótken jylǵy ózara saparlary qazaq-armıan qarym-qatynastarynyń jan-jaqty damýyna eleýli serpin bergenin atap ótti.
Óz kezeginde armıan dıplomaty jyly shyraıly qabyldaǵany úshin Qazaqstan Prezıdentine rızashylyǵyn bildirdi. Dıplomatııalyq vedomstvo basshysy Armenııa men Qazaqstannyń syrtqy ister mınıstrlikteri, basqa da vedomstvolary Qasym-Jomart Toqaevtyń ótken jyly Erevanǵa resmı sapary barysynda qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtardy iske asyrý boıynsha jumys istep jatqanyn habarlady.
Kezdesý barysynda saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, kólik-logıstıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy ekijaqty qarym-qatynastardy damytý perspektıvalary qaraldy. Qazaqstan Prezıdenti otandyq bıznestiń Armenııaǵa taýar jetkizýdi 350 mln dollarǵa ulǵaıtýǵa daıyn ekenin málimdedi.
Trend: Orta dálizdi keńeıtý máselesi talqylandy
Qazaqstan, Tájikstan, Túrikmenstan, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstan syrtqy ister mınıstrligi ókilderiniń qatysýymen Ashhabadta Eýropalyq Odaq pen Ortalyq Azııanyń 20-kezdesýi ótti. Aqparatty ázerbaıjandyq Trend basylymy bólisti.
Aldymen mınıstrler 2024 jylǵy qańtarda Brıýsselde ótken Global Gateway ınvestorlar forýmynyń tabysty ótkenin atap ótip, eýropalyq jáne halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyna 10 mlrd eýro ınvestıtsııalaý mindettemelerin quptady. Olar Ortalyq Azııa men Eýropa arasyndaǵy baılanystardy jaqsartý, sondaı-aq óńirlik ekonomıkalyq ósimdi yntalandyrý úshin osy dálizdiń mańyzdylyǵyn alǵa tartty.
Kezdesýge qatysýshylar 2024 jylǵy maýsymda Orta dáliz úshin úılestirý tuǵyrnamasyn iske qosýdy uıymdastyrýdaǵy Qazaqstannyń jáne 2024 jylǵy qazanda joǵary deńgeıdegi is-sharany ótkizýde Túrikmenstannyń róli mańyzdy bolǵanyn sóz etti. Óńirlik saýda men logıstıkany damytý úshin Ońtústik Kavkazben yntymaqtastyqty quptady.
Budan basqa, EO men Ortalyq Azııa qarym-qatynastaryndaǵy mańyzdy shıkizat resýrstaryna nazar aýdarý máselesi talqylanǵan. Mınıstrler EO men Qazaqstan, sondaı-aq EO men Ózbekstan arasyndaǵy jergilikti óndiristik-ótkizý tizbekterin nyǵaıtýǵa, halyqaralyq standarttarǵa sáıkestikke jáne ornyqty ınvestıtsııalardy qoldaýǵa baǵyttalǵan strategııalyq áriptestikti qoldady.
Orta dáliz birneshe elder arqyly ótetin jáne Azııany Eýropamen baılanystyratyn kólik-saýda baǵyty bolyp tur. Ol dástúrli Soltústik jáne Ońtústik dálizderge balama retinde qarastyrylýda. Marshrýt Qytaıdan bastalyp, Qazaqstan, Ózbekstan jáne Túrikmenstan sııaqty Ortalyq Azııa elderi arqyly ótedi. Sodan keıin Kaspıı teńizin, Ázerbaıjan, Grýzııa men Túrkııany kesip ótip, Eýropaǵa jetedi. Jyl ótken saıyn taraptar úshin bul baǵyttyń mańyzy artýda.
Daryo: Qazaqstan men Ózbekstan 2030 jylǵa qaraı taýar aınalymyn 10 mlrd dollarǵa jetkizýdi josparlaýda
2024 jyly eki el arasyndaǵy saýda kólemi 4,3 mlrd dollarǵa jetti. Ósim azyq-túlik jáne toqyma taýarlarynyń, tústi metaldardyń, hımııalyq ónimder men plastmassadan jasalǵan buıymdar boıynsha tirkelgen. Habardy ózbekstandyq Daryo taratty.
Ózbekstanda negizinen saýda, ІT, qurylys, qarjy jáne jyljymaıtyn múlik salalarynda qazaqstandyq kapıtaly bar 1042 kásiporyn jumys isteıdi. Qazaqstanda ózbekstandyq kapıtaly bar 4 500-den astam kompanııa tirkelgen. Bul kúni kásipkerlerdi qoldaýdy keńeıtý týraly kelisimge qol jetkizilgen.
Naýryzdyń ortasynda Ózbekstannyń ınvestıtsııalar, ónerkásip jáne saýda mınıstri Lazız Qudratov pen Qazaqstannyń saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev kezdesken. Taraptar ekijaqty kelisimderdi iske asyrý jáne saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtý jónindegi sharalardy talqylady.
Onyń qorytyndysy boıynsha, 2030 jylǵa qaraı taýar aınalymyn 10 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıtý jónindegi baǵdarlamaǵa qol qoıyldy. Óńir basshylarynyń 2025 jylǵa arnalǵan saparlarynyń kestesi de bekitildi.
Ózbekstan tarapy «Termez» halyqaralyq saýda ortalyǵynda qazaqstandyq ónimder pavılonynyń ashylǵanyn atap ótip, onyń suranysta bolaryna senim bildirdi.