Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Ýkraınamen baılanys, «Aqyldy qala» jáne metallýrgııa kombınaty
Aqpannyń sońǵy aptasynda álemdik medıada Qazaqstanǵa qatysty jańalyq tolastamady. Ásirese Kaspıı qubyr konsortsıýmyna (KQK) jasalǵan shabýyl, onyń ekonomıkalyq zardabyn jarysa jazdy. Kóktemde qurylysy bastalatyn metallýrgııa kombınaty, qazaq-qyrǵyz saıası qatynasynyń jańa deńgeıi nazardan tys qalmaǵan. Bul qatardan Astananyń «aqyldy qalaǵa» aınalý jolyn da kórýge bolady. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
TACC: Qazaqstan qubyrǵa jasalǵan shabyldan keıin Ýkraınamen tildesti
Ýkraına áskerı dron arqyly Kaspıı qubyr konsortsıýmynyń (KQK) «Kropotkınskaıa» munaı aıdaý stantsııasyna (MAS) shabýyl jasaǵany belgili. Oqıǵadan soń Qazaqstan bıligi Ýkraına tarapymen dıplomatııalyq arnalar arqyly konsýltatsııalar ótkizgen. Qazirdiń ózinde eki eldiń syrtqy saıası vedomstvolary ózara aqparat almasýda. QR Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıevtiń taqyrypqa qatysty brıfıngte aıtqan málimetin reseılik TACC taratty.
– Árıne, konsýltatsııalar dıplomatııalyq arnalar arqyly júrgizildi. Qazirgi ýaqytta zaqymdanǵan nysandardy qalpyna keltirý kásiporynnyń qarajaty esebinen júzege asyrylýda. Bizdiń syrtqy ister mınıstrligi Qazaqstannyń múddesin qorǵaıtynyna senimdimin, – dedi Sátqalıev ýkraın tarapymen jasalǵan baılanys týraly.
Eske sala keteıik, 17 aqpanda KQK-nyń iri stantsııasy – «Kropotkınskaıa» stantsııasyna Ýkraına tarapy shabýyl jasady. Belgili bolǵandaı, soqqyny jarylǵysh zattar men metall zaqymdaýshy elementter toltyrylǵan ushaq úlgisindegi jeti UUA arqyly jasaǵan.
Buǵan deıin halyqaralyq konsortsıýmnyń reseılik aktsıoneri «Transneft» stantsııanyń zaqymdanǵanyn ári ony jóndeý 1,5-2 aıǵa sozylýy múmkin ekenin aıtqan bolatyn. Osy aralyqta atalǵan qubyr arqyly Qazaqstan munaıyn ótkizý 30 paıyz kemıdi degen boljam aıtyldy. Qazir Teńiz-Novorossıısk magıstraldy munaı qubyry boıynsha munaı tasymaldaý «Kropotkınskaıa» MAS-yn aınalyp ótip, ýaqytsha avarııalyq shema boıynsha júzege asyrylýda.
Kompanııanyń Novorossıısk mańyndaǵy teńiz termınalynda shıkizat eksporttaý shtattyq rejımde júrip jatyr. KQK qysqa merzim ishinde stantsııanyń jumysyn qalpyna keltirý jáne merdigerlermen birlesip jóndeý jumysyn josparlap otyr.
Report: Kóktemde metallýrgııa kombınatynyń qurylysy bastalady
QR Premer-mınıstri Oljas Bektenov Qytaıdaǵy jetekshi metallýrgııa kompanııalarynyń biri Fujian Hengwang Investment Co., Ltd kompanııasynyń basqarma tóraǵasy Tszen Chjaotsıanmen kezdesti. Shara barysynda Jambyl oblysyndaǵy Jibek Joly arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynda qýaty 3 mln tonna bolat óndiretin metallýrgııa kombınatyn salý jobasy talqylandy. Qytaılyq ınvestor 1,2 mlrd AQSh dolllary bolatyn jobanyń sheńberinde 2,5 myń jumys orny ashylady dep jetkizgen. Kombınat qurylysy bıyl sáýir aıynda bastalady dep josparlanǵan. Bul aqparatty Report aqparat agenttigi bólisti.
Investordyń josparyna sáıkes, birinshi kezeńde 2027 jyly óndiris qýaty 1 mln tonnany qurasa, al ınvestıtsııa kólemi 160,2 mlrd teńgege jetedi. 2029 jylǵa qaraı ónim shyǵarý 3 mln tonnaǵa deıin artyp, qosymsha ınvestıtsııa kólemi 312,8 mlrd teńgeni quraıdy.
Óndiriske Qaraǵandy, Qostanaı jáne Ulytaý oblystarynda óndiriletin tabıǵı gaz jáne temir rýdalary, áktas paıdalanylady. Nátıjesinde, kásiporynda sozba symdar, armatýra, qubyr óndirisine arnalǵan jolaqty bolat, buryshty jáne profıldi bolat sekildi ónimderdiń keń aýqymyn shyǵarý josparlanyp otyr. Jobany iske asyrýdyń ekinshi kezeńi aıasynda metallýrgııa zaýytynyń qajetin qamtamasyz etý úshin qýaty 350 MVt gaz týrbınaly elektr stansasyn salý kózdelgen, oǵan ınvestor 201,3 mlrd teńge qarjy bólmek.
Fujian Hengwang Investment Co., Ltd kompanııasynyń basqarma tóraǵasy kásiporynda temirdi tikeleı qalpyna keltirý tehnologııasy (DRI) engiziletinin aıtty. Bul qazaqstandyq metallýrgııanyń básekege qabilettiligin arttyrmaq.
Trend: Qazaq-qyrǵyz yntymaqtastyǵynyń basym baǵyty talqylandy
Astanada Premer-mınıstr Oljas Bektenov pen Qyrǵyz Respýblıkasy Mınıstrler kabınetiniń tóraǵasy – Prezıdent Ákimshiliginiń basshysy Adylbek Qasymalıev shaǵyn quramda kelissóz júrgizdi. Kezdesý barysynda Joǵary memleketaralyq keńestiń VІІ otyrysyn jáne ІІ óńiraralyq forým ótkizý máselesi talqylanǵan. Jańalyqty Trend jarııalady.
Taraptar Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Qyrǵyzstan Prezıdenti Sadyr Japarov arasynda qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtyń júzege asyrylý barysyn qarady. Onda saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, tranzıttik-kólik, sý-energetıkalyq, týrıstik, mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyq máseleleri qamtylǵan. Sonymen qatar shara barysynda Qyrǵyzstan men Qazaqstan arasyndaǵy 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan yntymaqtastyqtyń keshendi jospary saralandy.
Aıta keteıik, qazirgi tańda qos memleket tıimdi saıası qadamdar jasap jatyr. Mysaly, tranzıttik-kólik salasynda qazaq-qyrǵyz shekarasynyń ótkizý qabiletin arttyrý boıynsha keshendi shara iske asyrylýda. Shekarada «Aqsý» – «Kamyshanovka» jáne «Besaǵash» – «Kıchı-Kapka» beketteri sııaqty avtomobıl ótkizý pýnktterin jańǵyrtý jáne keńeıtý jumysy júrgizilip jatyr. Sondaı-aq «Sortóbe» – «Tokmok» jáne «Aýqatty» – «Ken-Býlýn» ótkizý beketterin damytý josparlanǵan.
Euronews: Tsıfrlyq ınnovatsııa Astanany qalaı ózgertedi?
Euronews arnasynyń East-West Connect aıdarynda elordadaǵy «Aqyldy qala» jobasy talqylanypty. Baǵdarlamada tsıfrlyq jobalardyń qalanyń turaqty damý modeline áseri taldanyp, joba Ortalyq Azııa ekonomıkasyna qalaı yqpal etetini zerttelgen eken.
Qazaqstan qalany jaqsartý jáne ekonomıkalyq ósimdi ilgeriletý úshin «aqyldy qala» ınnovatsııalaryn engizbek. Astanada jasandy zeıin, 5G jáne tsıfrlyq kólik júıeleri sekildi tehnologııalar qoldanylýda. Arnanyń aıtýynsha, bul qadam shahardaǵy turaqtylyq pen tıimdi órkendeýge septigin tıgizip otyr.
Basym baǵyt ishine avtobýstardy naqty ýaqytta qadaǵalaý, elektr kóligi jáne qalalyq qyzmetterge arnalǵan sýper qosymsha múmkindikteri aıtylǵan. Jobalar turǵyndardyń kúndelikti ómirin ózgertip, ekologııalyq jáne ekonomıkalyq sheshimderge jol ashypty. Astana Innovations qoldaǵan bastamalar aqparattyq tehnologııa salasyndaǵy mamandarǵa suranys arttyrǵanyn ári bıznes úshin jańa múmkindik týǵyzǵany baıqalady.
«2050 jylǵa qaraı jer betinde halyq sany 9,7 mlrd adamǵa jetýi múmkin. Al aldaǵy 5 jylda qazaqstandyqtardyń sany 24 mln adamǵa jetýi yqtımal. Halyq sany kóbeıse, qaladaǵy turǵyn qatary da artpaq. Sondyqtan transport, energetıka, densaýlyq saqtaý, bilim berý, jasandy zeıin salalaryn damytý mańyzdy. 2029 jyly «aqyldy qalalar» arqyly Eýropa – 23,5 mlrd eýro, Azııa – 42,6 mlrd eýro tabys tabady degen boljam bar», – delingen baǵdarlamada.