Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: shyǵys segmentti damytý, Túrkııaǵa eksport, aýyl balalaryn qoldaý jáne tasymaldyń artýy

Tamyzdyń orta tusynda álemdegi medıalar Qazaqstannyń túrli saladaǵy aıaq alysyn baqylap, jańalyq taratyp otyrdy. Onyń ishinde aýqymdy Soltústik-Ońtústik kólik dáliziniń shyǵys segmentin damytý men Túrkııaǵa aýyl sharýashylyǵy ónimderin eksporttaý bar. Sondaı-aq Pavel Dýrovtyń qazaqstandyq oqýshylarǵa grant bólýi, Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty arqyly konteınerlik júk tasymaldaýdyń óskeni de sóz boldy. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyp kórińiz.

Trend: Qazaqstan men Túrikmenstan Soltústik-Ońtústik kólik dáliziniń shyǵys segmentin damytýǵa múddeli

Bul týraly Qazaqstan Premer-mınıstriniń orynbasary Serik Jumanǵarınniń Túrikmenstan Mınıstrler kabıneti janyndaǵy Kólik jáne kommýnıkatsııa agenttiginiń bas dırektory Mammethan Shaqyevpen kezdesýiniń qorytyndysynda málim boldy. Aqparatty ázerbaıjandyq Trend bólisti.

Kezdesýge qatysýshylar sondaı-aq Aýǵanstandaǵy Týrgýndı-Gerat temir jolyn salý jáne Týrgýndı arqyly Qytaıǵa taýar tasymalyn ulǵaıtý máselesin talqylaǵan.

Taraptar Qytaı-Qazaqstan-Túrikmenstan-Iran birlesken dálizderi men Soltústik-Ońtústik baǵyty úshin básekege qabiletti tarıftik jaǵdaılar jasaý jónindegi ózderiniń birlesken kúsh-jigerin atap ótti. Eki el Pákistanǵa jáne odan ári Úndistanǵa taýarlardyń tranzıtin jeńildete otyryp, Qazaqstan men Túrikmenstan arqyly ótetin dálizdiń shyǵys segmentin damytýda belsendi yntymaqtastyq ornatýǵa múddeli.

2024 jyldyń shildesinde Qazaqstan, Reseı, Iran jáne Túrikmenstan arasynda Soltústik-Ońtústik dálizin sınhrondy damytý úshin jol kartasyna qol qoıylǵany belgili. Sondaı-aq Transafgan temir jolynyń batys tarmaǵyn paıdalaný týraly sheshim qabyldandy.

Soltústik-Ońtústik halyqaralyq kólik dálizi – Sankt-Peterbýrgti Iran jáne Úndistan porttarymen qosatyn uzyndyǵy 7200 shaqyrym mýltımodaldyq baǵyt. Ol Eýropanyń Sýets arnasy arqyly Parsy shyǵanaǵy men Úndi muhıty elderimen baılanystyratyn teńiz baǵdaryna balama.

Dálizdiń batys jáne shyǵys tarmaqtary Irandy kesip ótedi. Batys tarmaǵy Resht arqyly avtomobıl kóligin, al shyǵys tarmaǵy temir jol kóligin paıdalanady. Irandaǵy sońǵy mejeli pýnkt – Bandar-Abbas porty. Odan júkter Úndistanǵa teńiz jolymen jóneltilýi múmkin. Batys tarmaǵy Ázerbaıjan arqyly da ótedi, al shyǵys tarmaǵy Qazaqstan men Túrikmenstanǵa tıesili.

Daryo: Qazaqstan Túrkııaǵa aýyl sharýashylyǵy ónimderin eksporttaýdy ulǵaıtpaq

QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Túrkııamen aýyl sharýashylyǵy saýdasy salasynda yntymaqtastyq artyp kele jatqanyn habarlady. Bul jóninde Daryo jazdy.

Túriktiń jetekshi kompanııalarynyń biri Armada Gıda Qazaqstannan jasymyq jetkizýdi ulǵaıtýǵa qyzyǵyp otyr. Qostanaıdan jasymyq satyp alý tájirıbesi bar kompanııa eksporttyq partııalardy shoǵyrlandyrýdy josparlaǵan, bul qazaqstandyq fermerlerdiń halyqaralyq naryqtarǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etedi.

Joba Qazaqstannyń shaǵyn jáne orta aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerine óz ónimderin saýdalaýdy keńeıtýge múmkindik bere otyryp, olardy qoldaýǵa baǵyttalǵan.

Jasymyqtan basqa Qazaqstan Túrkııaǵa bıdaı jetkizý qarqynyn ósirmek. Tiryaki Holding kompanııasymen 250 myń tonna bıdaı jetkizý týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. Tiryaki Holding Astanada astyqty tereń óńdeý jobasyn júzege asyrýda.

Sondaı-aq, Túrik astyq basqarmasynyń (TMO) bas dırektory Ahmet Gúldalmen kelissózder júrgizilip, onyń barysynda qazaqstandyq astyqty Túrkııaǵa jetkizý kólemin ulǵaıtý jáne Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeýge túrik ınvestıtsııalaryn tartý múmkindikteri talqylandy. TMO astyq naryǵyn retteıtin Túrkııanyń negizgi memlekettik agenttigi retinde qazaqstandyq eksport úshin jańa perspektıvalardy ashady. Jyl saıyn TMO ishki naryqtaǵy baǵanyń turaqtylyǵyn saqtaý jáne eldiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin 10 mln tonnaǵa jýyq dándi daqyl, kóbinese bıdaı satyp alady.

Buǵan deıin Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy ózara saýda turaqty ósim kórsetip otyrǵany belgili: 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha onyń kólemi 6 mlrd dollarǵa jetti. Endi eki el bul kórsetkishti 10 mlrd dollarǵa jetkizýge maqsat qoıǵan.

CentralAsia: Pavel Dýrov Qazaqstan aýyldaryndaǵy balalardy oqytýǵa 356 myń dollar bóldi

«VKontakte» áleýmettik jelisi men Telegram messendjeriniń negizin qalaýshy Pavel Dýrov grantqa úmitker qazaqstandyq oqýshylardy ózi iriktep alyp, bedeldi IQanat mektebiniń negizin qalaýshysymen baılanysqan. Bul jaıynda CentralAsia basylymy habarlady.

Aqparatta jyzylǵandaı, Dýrov Qazaqstannyń aýyldyq jerlerinen kelgen balalardy bedeldi IQanat mektebinde oqytý úshin 356 000 dollar somasyna 12 grant bólgen. Ol grantqa úmitkerlerdi ózi iriktep, mekteptiń negizin qalaýshy BI Group basshysy Aıdyn Rahymbaevpen hat jazysqan.

Qazaqstanǵa sapary kezinde Dýrov mektepke baryp, oqý protsesin jáne oqýshylardy irikteý krıterıılerin egjeı-tegjeıli oqyp shyǵypty. Shalǵaı óńirlerdegi oqýshylardyń oqý kezinde qol jetkizgen eleýli jetistikterin bilgen Dýrov jasóspirimderdi qoldaýǵa bel býdy. Bastapqyda birneshe balaǵa kómek kórsetýdi josparlaǵanymen, keıin granttar sanyn 12-ge ulǵaıtty.

– Kandıdattardy jeke ózi taldaýǵa kirisip, olardyń baldaryn, pánderin jáne odan da kóp qosymsha aqparatty suratqanda men tań qaldym, – degen Aıdyn Rahymbaevtyń sózin keltirdi basylym.

Dýrov qazaqstandyq mektepterge kezdeısoq barǵan joq. Ózi de daryndylarǵa arnalǵan mekteptiń túlegi bola tura, ol osyndaı mekemelerge erekshe qyzyǵýshylyq tanytyp júredi, nátıjesinde aýyldaǵy balalardy qoldaý týraly mańyzdy sheshimge kelgen.

Report: Orta dálizdegi konteınerlik tasymal 14 ese ósti

Bıyl qańtar-shilde aılarynda Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty (THKB, Orta dáliz) arqyly konteınerlik júk tasymaly ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 14 ese ulǵaıǵan. Jańalyqty «Qazaqstan temir jolyna» silteme jasaı otyyryp Report habarlady.

Jalpy, 2024 jyldyń qańtar-shilde aılarynda THKB boıymen 2,5 mln tonna júk tasymaldanǵan. Qazaqstannyń Kólik mınıstrligi bıyl Orta dáliz boıynsha jyl sońyna deıin 4,2 mln tonna júk tasymaldanatynyn boljap otyr.

Orta dáliz dep atalatyn Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty Qytaı, Qazaqstan, Kaspıı teńizi akvatorııasy, Ázerbaıjan, Grýzııa jáne odan ári Túrkııa men Eýropa elderi arqyly ótedi. Baký-Tbılısı-Kars temirjol jelisi dálizdiń bir bóligi bolyp sanalady.