Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Mońǵolııaǵa avtojol, eýrooblıgatsııa naryǵy men OPEK+ mejesi

коллаж
Коллаж: Kazinform

Bul aptada álemdik basylymdar Qazaqstan jaıly birshama jańalyq jarııalady. OPEK+ boıynsha munaı óndirý kólemi, Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy avtojol qurylysynyń júzege asýy nazarǵa túsken. Eldiń eýroolıgatsııa naryǵyndaǵy aıaq alysy men Túrki memleketteri uıymynyń múftıler alqasynda qabyldanǵan sheshimde de qalys qalmapty. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.

Qazaqstan 10 jyldan keıin eýrooblıgatsııa naryǵyna qaıta oraldy

Qazaqstan 2015 jyldan beri alǵash ret AQSh dollarymen nomınatsııalanǵan eýrooblıgatsııalar naryǵyna sátti oraldy. Memleket 1,5 mıllıard AQSh dollary kólemindegi shyǵarylymdy 10 jyl merzimge, 4,714% kýpondyq mólsherlememen ornalastyrdy. Aqparatty Report ınternet-basylymy jarııa etti.

Eýrooblıgatsııalar London qor bırjasy men «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bırjasynda ornalastyrylǵan. Mámileniń halyqaralyq uıymdastyrýshysy ári birlesken jetekshi menedjeri men býkranneri retinde Citi, JPMorgan, Societe Generale kompanııalary qatyssa, qazaqstandyq uıymdastyrýshy retinde «BCC Invest» AQ aralasqan.

«Mámileniń aldynda bir kúndik vırtýaldy roýdshoý ótti, ol tek joǵary ınvestıtsııalyq reıtıngi bar elderge qoljetimdi. Jınaqtalǵan tapsyrystar kitaby turaqty ósýdi kórsetip, 6 mıllıard AQSh dollaryna jetti. Bul kýpondyq mólsherleme men kiristi 4,714% deńgeıinde, al AQSh qazynashylyq oblıgatsııalaryna qatysty spredti 88 bazıstik pýnkt deńgeıinde belgileýge múmkindik berdi», – delingen habarlamada.

Vedomstvo málimetinshe, eýrooblıgatsııalar shyǵarylymy eldiń qarjylyq turaqtylyǵyn nyǵaıtyp, ekonomıkalyq ósimin ilgeriletpek.

«Sonymen qatar ornalastyrýdyń qolaıly sharttary qazaqstandyq kvazımemlekettik jáne korporatıvtik emıtentterge halyqaralyq kapıtal naryǵyna shyǵýǵa benchmark (baǵdar) jasaıdy», – delingen aqparatta.

Qazaqstan men Mońǵolııany jańa avtojol baılanystyrady

QR Kólik mınıstrligi Avtomobıl joldary komıteti tóraǵasynyń orynbasary Maqsat Baıahmet Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy kólik salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisimdi talqylaý jónindegi kezdesýge qatysty. Taraptar jol qurylysynyń jaı-japsaryn talqylaǵan. Bul derekti CentralAsia habarlady.

Avtojoldyń baǵyty Mońǵolııa shekarasyna qaraı shyǵatyn Óskemen, Rıdder qalalary jáne Týekta (Reseı Federatsııasy) eldi mekeni arqyly ótpek. Boljamdy marshrýttyń qazaqstandyq ýchaskesi – Óskemen qalasynan Reseı Federatsııasynyń shekarasyna deıingi aralyqta salynǵany. Onyń jalpy uzyndyǵy - 189 shaqyrym, 62 shaqyrymda kúrdeli jáne ortasha jóndeý jumystary atqarylady.

«Bul jumystar jol júrý ýaqytyn edáýir qysqartyp, Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy kólik baılanysyn jaqsartyp qana qoımaı, ekonomıkalyq jáne mádenı baılanystardy nyǵaıtýdaǵy mańyzdy qadam bolmaq», – dedi Maqsat Baıahmet.

Marshrýttyń basym bóligi Reseı Federatsııasynyń aýmaǵynan ótedi. Eger Reseı tarapy jol salýǵa kelisim berse, marshrýt 837 shaqyrym bolady. Al qazir qoldanystaǵy «Óskemen – Rýbtsovsk – Barnaýl – Týekta avtomobıl joly – Mońǵolııa shekarasy» tasjolynyń uzyndyǵy - 1 604 shaqyrym.

Qazaqstan OPEK+ boıynsha mindettemesin oryndady

Irak, Qazaqstan jáne Reseı OPEK+ Birlesken mınıstrlik monıtorıng komıtetiniń (JMMC) otyrysynda uıym aıasyndaǵy mindettemesin tolyǵymen oryndaǵanyn málimdedi. Alıanstyń 2024 jyly josparlanǵan mejeni júzege asyrǵany jóninde reseılik TACC aqparat agenttigi habarlady.

Sonymen qatar OPEK úsh eldiń kelisilgen kezeń ishinde mámile parametrleri men ótemaqy josparyn tolyq oryndaýǵa mindetteme alǵanyn rastady. OPEK+ Birlesken mınıstrlik monıtorıng komıteti Irak, Qazaqstan jáne Reseı ókilderimen bólek kezdesýler ótkizilgenin, onda qyrkúıek aıynda munaı óndirý deńgeıi talqylanyp, tamyz aıynda munaı óndirýdi qamtıtyn jańartylǵan ótemaqy jospary usynylǵanyn aıtty.

OPEK qyrkúıek aıyndaǵy OPEK+ elderiniń munaı óndirý baǵamy qazan aıynyń ekinshi aptasynda shyǵatynan bolatyn aıtqan. Taraptar muny qaıtalama kózderdiń derekterine súıene sheshken.

Sondaı-aq OPEK+ mámile men ótemaqy josparyn tolyq oryndaýdyń mańyzyn erekshe atady. Monıtorıng komıteti 2024 jylǵy maýsymda kelisilgen OPEK+ mámilesiniń oryndalýyn, sondaı-aq munaı óndirý boıynsha erikti qysqartýdyń saqtalýyn baqylaıdy. Komıtet munaı naryǵynyń jaǵdaıyn baǵalaýdy jalǵastyrmaq.

Astanada TMU múftıler alqasynyń V májilisi ótti

Astanada Túrki memleketteri uıymy múftıler alqasynyń V májilisi ótti. Kezdesý Quran Kárimdi oqýdan bastalyp, «Islam jergilikti halyq dástúrin qoldaıdy» jáne «Fıqh mektebiniń pátýa berýge qatysty» erejesi qujattaryn qabyldaýǵa jalǵasqan. Aqparatty Anadolu agenttigi bólisti.

Jıynǵa Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy Naýryzbaı qajy Taǵanuly, Túrkııa din isteri basqarmasynyń tóraǵasy Alı Erbash, Kavkaz musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy Sheıhýl-Islam Allashúkir Pasha-Zade, Ózbekstan musylmandary basqarmasynyń tóraǵasy, sheıh Nýrıddın Halıknazar, Qyrǵyzstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy Abdýlazız qajy Zakırov jáne Túrki memleketteri uıymy bas hatshysynyń orynbasary Mırvohıd Azımov qatysqan.

Alı Erbash óz sózinde sanada senim men týra joldyń beınesi qalyptasýy, jer betine jaqsylyq pen meıirim ústem qurýy, sol arqyly zulymdyqtyń betin qaıtarý – musylman retinde moınymyzda turǵan eń mańyzdy mindet ekenin atap ótedi. Sondaı-aq ol atalǵan májilistiń jaqsylyq bastaýyna aınalýyn tiledi:

«Kún sanap yntymaǵymyz artyp, baýyrlastyǵymyz bekı tústi. Bolashaqqa degen úmitimiz bir, maqsatymyz ortaq. Osy qundylyq ortaq máselelerdi sheshýge úlken úles qosady dep bilemin».

Erbash álem elderiniń zor ózgerister men qubylý protsesin ótkerip jatqanyn atap ótti. Órkenıetterdiń senim, mádenıet pen dástúrge negizdeletinin mysalǵa keltirip:

«Adam bolsyn, qoǵam bolsyn, ótkenimen maǵynaly baılanys ornatyp, dástúrin saqtaý arqyly bolashaqqa qadam basa alady. Sebebi dástúr – ómirdi damytyp, ortaq jadty qalyptastyratyn mańyzdy element. Dástúrinen jerip, salt-sanasymen qarym-qatynas ornatpaǵan qoǵam eshqashan jarqyn keleshekke qol jetkizbesi anyq. Sonymen qatar dástúr tarıhymyzdyń bólshegi sanalady. Shynyna kelsek, bizdi Túrkistannan Anadolyǵa deıin, Kavkazdan Balqanǵa deıin tamyr jaıǵan dástúrimiz ben senimimiz baılanystyrady», – dedi.

Сейчас читают
telegram