Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Iordanııamen áriptestik, vızalyq rejımdi jeńildetý jáne tranzıttiń artýy
Bul aptada ádettegideı jahandaǵy buqaralyq aqparat quraldary Qazaqstanǵa qatysty eleýli jańalyqtardy bólisti. Memleket basshysynyń Iordanııaǵa resmı sapary, Frantsııamen vızalyq rejımdi jeńildetý, tranzıttik áleýetti eselep arttyrý jaıyna basymdyq berilipti. Budan bólek, ótken jyldyń sońynda Aqtaý mańyna qulaǵan ushaqqa qatysty tergeý jáne Kaspıı qubyr konsortsıýmyna jasalǵan shabýyldyń zardaby da sóz bolǵan. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
Report: Ekijaqty qarym-qatynastyń mańyzy artty
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Iordanııaǵa resmı sapary barysynda korol Abdalla ben ál-Hýseınmen júzdesip, kelissózder qorytyndysy boıynsha birlesken málimdeme qabyldady. Bul týraly Aqordanyń baspasóz qyzmetine silteme jasaı otyryp, ázerbaıjandyq Report habarlady.
Málimdemede memleket basshylary ortaq qundylyqtar men múddelerge negizdelgen ekijaqty qarym-qatynastardy odan ári nyǵaıtýdyń mańyzdylyǵyn rastap, barlyq deńgeıdegi dıalogty odan ári jalǵastyrýǵa ózara umtylys bildirgen.
«Energetıka, aýyl sharýashylyǵy, ınfraqurylym, aqparattyq tehnologııalar, óńdeýshi ónerkásip jáne farmatsevtıka sııaqty salalarda ózara tıimdi saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty jaqsartý qajettigi atap ótildi. Saýda-ekonomıkalyq baılanystardy nyǵaıtý jáne ártúrli sektorlarda birlesken jobalardy iske asyrý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda jańa múmkindikterdi zerdeleý jóninde ýaǵdalastyqtarǵa qol jetkizildi. Taraptar atom salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge daıyn ekendikterin rastady» delingen qujatta.
Iordanııa men Qazaqstan arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq baılanystardy nyǵaıtýǵa yqpal etetin kólik jáne logıstıkalyq baǵyttardy, onyń ishinde Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty sheńberinde damytýdyń mańyzdylyǵy atap ótildi. Sondaı-aq týrıstik salany ilgeriletip, iskerlik baılanystardy jandandyrý úshin eki el arasynda tikeleı áýe qatynasyn ashý múmkindigi talqylandy.
Málimdemege sáıkes, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev pen korol Abdalla ben ál-Hýseın bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge, sonyń ishinde stýdentter men oqytýshylar almasýǵa, birlesken bilim berý baǵdarlamalary men ǵylymı zertteýlerdi ázirleýge kelisti. Olar sondaı-aq halyqtar arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtýǵa yqpal etetin birlesken is-sharalardy, sonyń ishinde kórmeler men mádenıet kúnderin uıymdastyrý arqyly baılanysty jaqsartý nıetteri baryn rastady.
CentralAsia: Qazaqstan men Frantsııa vızalyq rejımdi jeńildetýdi talqylady
Qazaqstan SІM basshysynyń orynbasary Álibek Baqaev Frantsııa ІІM-niń arnaıy ókili Patrık Stefanınımen kelissózder júrgizdi. Kezdesý barysynda konsýldyq-quqyqtyq jáne kóshi-qon salalaryndaǵy ózara is-qımyl máseleleri talqylanǵan. Aqparatty CentralAsia taratty.
Taraptar Frantsııanyń kóshi-qondy basqarýdaǵy kúsh-jigerine nazar aýdara otyryp, elder arasyndaǵy seriktestiktiń strategııalyq sıpatyn sóz etken. Frantsýz tarapy jas ǵalymdar men stýdentterge arnalǵan baǵdarlamalardy qosa alǵanda, zańdy kóshi-qondy qoldaý sharalaryn usyndy.
Talqylaýdyń negizgi sáti Qazaqstan azamattary úshin vızalyq rejımdi jeńildetý boldy. EO-men vızalyq jeńildikter týraly kelissózderge járdemdeskeni úshin Frantsııaǵa erekshe alǵys bildirgen. Sondaı-aq ekonomıka, mádenıet jáne ǵylym salalaryndaǵy baılanystardy damytýǵa yqpal etetin qyzmettik saparlardy jeńildetý jónindegi bastamalar qaraldy.
Trend: Qazaqstan tranzıttik tasymal kólemin 74 mln tonnaǵa arttyrýdy josparlaýda
2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha, Qazaqstan arqyly tranzıttik tasymal kólemi 34 mln tonnadan asqan. Bul kórsetkish 2023 jylmen salystyrǵanda 6 paıyzǵa artyq. Qazaqstannyń Kólik mınıstrligine qarasty Kólik saıasaty departamentiniń dırektory Nurlan Keńesov málimdemesin ázerbaıjandyq Trend bólisti.
El aýmaǵynan ótken barlyq tranzıttik júkterdiń 80 paıyzy temirjol kóligimen, 20 paıyzy avtomobıl joldarymen tasymaldanǵan. Qazaqstannyń kólik-logıstıkalyq áleýetin damytýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasy aıasynda ınfraqurylymdy damytý boıynsha qazir kóptegen sharalar kesheni iske asyrylyp jatyr eken.
Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyna jáne «Soltústik-Ońtústik» dáliziniń shyǵys baǵytyna erekshe kóńil bólinedi. Osy arqyly 2030 jylǵa qaraı Qazaqstan tranzıttik tasymal kólemin 74 mln tonnaǵa deıin arttyrýdy josparlap otyr.
Daryo: Ázerbaıjandyq ushaqtyń apatqa ushyraý sebebi jyl sońyna deıin anyqtalady
Aqtaý mańyndaǵy Azerbaijan Airlines (AZAL) ushaǵynyń apatqa ushyraý sebepterin tekserý 2025 jyldyń jeltoqsanynda aıaqtalady dep josparlanýda. Bul týraly QR kólik vıtse-mınıstri Talǵat Lastaevtyń sózine silteme jasaı otyryp, Daryo habarlady.
Halyqaralyq azamattyq avıatsııa uıymynyń (IKAO) talaptaryna sáıkes, mundaı tekserýler ádette bir jylǵa jýyq ýaqyt alady. Bul rette Lastaev qylmystyq tergeý barysy týraly túsinikteme berýden bas tartyp, onyń prokýratýranyń qaraýynda ekenin atap ótti.
2024 jyldyń 25 jeltoqsanynda Aqtaý áýejaıynan úsh shaqyrym jerde ázerbaıjandyq AZAL avıakompanııasynyń Embraer ushaǵy apatqa ushyrady. Baký-Groznyı reısin oryndaıtyn laıner shuǵyl qonýǵa áreket etkende qulaǵan. Bortta 62 jolaýshy men 5 ekıpaj múshesi boldy.
IKAO konventsııasyna sáıkes, tergeýdi Qazaqstan basqarady. Jumysqa Ázerbaıjan, Reseı mamandary, halyqaralyq sarapshylar, sondaı-aq Embraer ushaǵyn óndirýshiniń ókilderi qatysady.
29 jeltoqsanda Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıev áýe kemesi Reseı aýmaǵynda, Groznyı mańynda radıoelektrondyq kúres quraldarynyń áserinen syrttaı zaqymdanǵanyn, sonyń saldarynan basqarýdan aıyrylǵanyn málimdegen. Degenmen apat sebebi resmı túrde naqtylanǵan joq.
Anadolu: KQK arqyly munaı eksporty 25-30%-ǵa tómendeýi múmkin
17 aqpanda Kaspıı qubyr konsortsıýmynyń munaı tasymaldaý nysany – «Kropotkınskaıaǵa» shabýyl jasaldy. Halyqaralyq Kaspıı qubyr konsortsıýmy (KQK) mamandarynyń pikirinshe, Reseıdiń Krasnodar ólkesindegi «Kropotkınskaıa» MAS-qa drondar shabýylynyń saldaryn joıý Qazaqstannan munaı aıdaý kóleminiń shamamen 30%-ǵa azaıýyna alyp keledi. Aqparatty Anadolu taratyp otyr.
«PetroCouncil» Qazaqstannyń munaı-gaz keńesiniń tóraǵasy Asylbek Jaqıevtiń pikirinshe, soqqynyń saldaryn 2 aıda joıý optımıstik stsenarıı ǵana.
– Eger drondardyń shabýyly jalǵasa berse, onda qubyr jabylýy múmkin. Munaıymyzdy eksporttaı almaıtyn bolsaq, óndirisimizdi de jabýǵa týra keledi. Barlyq eksporttyń 80%-ǵa jýyq kirisi KQK arqyly keledi, – dep pikir bergen «PetroCouncil» tóraǵasy Kazinform agenttigine.
Munaı-gaz taldaýshysy Asqar Ismaılovtyń esepteýlerine sáıkes, KQK mamandarynyń aıdaý kólemin 30%-ǵa tómendetý týraly baǵalaýy shyndyqqa jaqyn.
– Negizgi toraptar (JTQ, GTQ, transformatorlar) aýystyrý nemese qalpyna keltirý úshin kem degende 1-2 aı talap etedi. Eger jabdyq qoımalarda qoljetimdi bolmasa jáne tapsyrys talap etilse, merzim 3-4 aıǵa deıin sozylýy múmkin. Bir aıdan keıin KQK qýattylyqtyń 70-80% deıin qalpyna keltire alady, biraq tolyqqandy rejım tek 2-3 aıdan keıin bolýy múmkin. Sáıkesinshe, KQK arqyly eksport orta eseppen 2 aıda 25-30%-ǵa qysqarady, bul KQK baǵalaýyna sáıkes keledi. Eger jóndeý jumystary taǵy sozylsa, shyǵyndar 35%-ǵa deıin ósýi múmkin, – degen sarapshy.
Sonymen qatar, «PetroCouncil» Qazaqstannyń munaı-gaz keńesiniń tóraǵasy Asylbek Jaqıev Qazaqstan 300-500 mıllıonnan 1,5 mlrd dollarǵa deıin shyǵyn kórýi múmkin ekenin aıtqan.