Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Grýzııamen áriptestik, aqyly joldar túsimi men eksportty damytý
Aqpannyń alǵashqy aptasynda alys-jaqyn elderdegi buqaralyq aqparat quraldary Qazaqstanǵa qatysty kóptegen aqparattar usyndy. Ásirese, Qazaqstan men Grýzııanyń qarym-qatynasynyń jańa kezeńi, aqyly joldardyń bıýdjetke túsirgen tabysy taqyryby erekshe atalǵan. El munaıyn Eýropaǵa jetkizý, Ózbekstannan keletin sý kólemi jáne Iranmen saýda baılanystary da nazardan tys qalmapty. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
Anadolu: Qazaqstan men Grýzııa úkimeti Orta dálizdi keńeıtý máselesin talqylady
Qazaqstandyq tarap Baký-Tbılısı-Djeıhan arqyly munaı tasymaldaý kólemin qazirgi 1,4 mln tonnadan 2,2 mln tonnaǵa deıin ulǵaıtýǵa nıetti. Osy oraıda Qazaqstannyń Premer-Mınıstri Oljas Bektenov pen Grýzııa Premer-Mınıstri Iraklıı Kobahıdze Transkaspıı halyqaralyq kólik dálizi men Baký-Tbılısı-Djeıhan (BTD) qubyry aıasyndaǵy ózara is-qımyldy keńeıtý máselelerin talqylady. Aqparatty Anadolu jazdy.
Kezdesý barysynda Bektenov pen Kobahıdze ekijaqty saýda-ekonomıkalyq baılanystardy damytý, kólik jáne logıstıka, munaı ónimderin tasymaldaý, sandyq tehnologııalar, aýyl sharýashylyǵy, týrızm jáne basqa da taqyryptardy sóz etken.
Premer-mınıstr Bektenov Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Grýzııamen ekijaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa erekshe kóńil bóletinin atap ótti. Onyń aıtýynsha, ekijaqty qarym-qatynas barlyq salada qarqyndy damyp keledi. Birlesken úkimetaralyq komıssııa ózara taýar aınalymyn arttyrý boıynsha jumys istep jatyr.
Sondaı-aq ol Transkaspıı halyqaralyq kólik dáliziniń áleýetin, ásirese tranzıttik jáne júk tasymaly úshin paıdalanýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
– 2027 jylǵa qaraı Ortalyq dálizdiń jyl saıynǵy tranzıttik ótkizý qabileti 10 mıllıon tonnaǵa deıin artady dep kútilýde. 2024 jyly Transkaspıı halyqaralyq kólik dálizimen tasymaldanatyn júk kólemi 62 paıyzǵa artyp, 4,5 mıllıon tonnany qurady, – degen Bektenov.
Óz kezeginde Kobahıdze de Qazaqstanmen ekijaqty qarym-qatynastardy damytýǵa nıet bildirdi. Qazaqstanǵa alǵashqy resmı sapary ekonomıkalyq jáne mádenı is-qımyldy nyǵaıtýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.
– Bizdiń memleketterimiz arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń túrli salalarynda úlken jetistikterge qol jetkizildi. Biz Qazaqstanmen jan-jaqty seriktestikti damytýǵa nıettimiz, – degen ol.
CentralAsia: 2024 jyly Qazaqstan bıýdjeti aqyly joldar esebinen 48 mlrd teńgege tolyqqan
Qazaqstanda aqyly joldardan túsetin bıýdjettik túsimder ulǵaıýda. Bul týraly Qazaqstannyń kólik mınıstri Marat Qarabaev habarlady. Derekti CentralAsia bólisti.
2024 jyly aqyly joldardyń túsimderi 48 mlrd teńgege jetti. Al bıyl 4 myń shaqyrym jańa aqyly ýchaskelerdi iske qosý josparlanǵan. Bul kiristi 60 mlrd teńgege deıin, al 2026 jylǵa qaraı 100 mlrd teńgege deıin ulǵaıtady. Qarajattyń bir bóligi jol salý úshin paıdalanylǵan kredıtterdi óteýge baǵyttalýy múmkin.
Qazir Qazaqstanda 3,2 myń shaqyrym aqyly jol bar. Birtindep jóndelip jatqan joldar da aqyly mártebege aýysady. Jalpy, 1 446 servıstik nysannyń 90%-y ulttyq standarttarǵa sáıkes keledi. 2025 jylǵa qaraı 100%-dyq mejege qol jetkizip, 400-den astam zamanaýı nysan salý josparlanyp otyr.
Report: Qara altyndy eýropalyq naryqqa jetkizý máselesi talqylandy
«QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy (QMG) basqarmasynyń tóraǵasy Ashat Hasenov pen vengrııalyq MOL Group-tyń munaı óńdeý jónindegi atqarýshy vıtse-prezıdenti Gabrıel Sabo qazaqstandyq munaıdy eýropalyq naryqqa jetkizýdiń perspektıvalaryn talqylady. Bul týraly Report bıýrosy «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasynyń baspasóz qyzmetine silteme jasaı otyryp habarlaǵan.
Sondaı-aq taraptar Rojkovskoe gaz kondensatty ken ornyn birlesip ıgerý barysyn qaraǵan. 2024 jyly ken ornynda 301 mln tekshe metr gaz jáne 222 myń tonna kondensat óndirildi. Buǵan qosa, Qazaqstannyń munaı-gaz hımııasy jobalaryna eýropalyq kompanııalardyń qatysý jaıy da aıtylypty.
– «QazMunaıGaz» ınvestıtsııa tartý, jańa tehnologııalardy engizý jáne tájirıbe almasý úshin MOL Group-pen strategııalyq seriktestikti keńeıtýge múddeli. Biz majarstandyq áriptestermen ózara tıimdi yntymaqtastyqty jalǵastyrýǵa úmittimiz, – dep atap ótti A.Hasenov.
Daryo: Ózbekstan Qazaqstanǵa 16 mlrd tekshe metr sý jiberedi
Ózbekstan Qazaqstanǵa 2025 jyldyń 1 qazanyna deıin 16 mlrd tekshe metr sý jiberýi qajet. Bul kólem ótken jylmen salystyrǵanda 1 mlrd tekshe metrge artyq. Tıisti ýaǵdalastyqqa ekijaqty sý yntymaqtastyǵyn tereńdetý jónindegi birlesken jumys tobynyń 12-otyrysynda qol jetkizildi. Aqparatty Daryo taratty.
Kórshi Ózbekstan 2025 jyldyń sýarý maýsymynda «Dostyq» kanaly arqyly sýdy turaqty jetkizýdi qamtamasyz etýge kómektesedi. Bul Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵyna sý resýrstarynyń jetispeý qaýpin tómendetýge múmkindik bermek.
Qazaqstannyń sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstri Nurjan Nurjigitov pen Ózbekstannyń sý sharýashylyǵy mınıstri Shavkat Hamraev memleketaralyq arnalarda birlesken jóndeý jumystaryn júrgizýge kelisti. Bul sheshim Qazaqstannyń Túrkistan oblysy men Ózbekstannyń Jyzaq oblysynyń sharýalaryn sýmen jabdyqtaýdy jaqsartýǵa baǵyttalǵan.
Taraptar Syrdarııa ózenindegi sýdy esepke alýdy avtomattandyrý máselesin de qozǵady. Bul joba aıasynda monıtorıng júıesi ornatylatyn alǵashqy 10 núkte anyqtaldy (ár elde 5 núkteden). Tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemeni ázirleý úshin tapsyrmalar berilgen. Al aqpanda jobany odan ári talqylaý úshin jumys tobynyń halyqaralyq uıymdarmen kezdesýi ótedi.
Eki el sý resýrstaryn basqarý salasyndaǵy yntymaqtastyqty belsendi damytyp jatyr. Bul óńirdiń damýy men ekologııalyq qaýipsizdigi úshin mańyzdy. Transshekaralyq sý resýrstaryn, ásirese Syrdarııa ózenin utymdy paıdalaný úshin birlesýde.
2024 jyly qyrkúıekte qorshaǵan ortany qorǵaý jáne Syrdarııa ózeni basseıni sýynyń sapasy jónindegi birlesken jumys tobynyń sapary ótken. Delegatsııa Ózbekstandaǵy sý sapasynyń monıtorıngi men sarqyndy sýlardy tazartýǵa baılanysty negizgi nysandardy aralady.
Trend: Irannyń Qazaqstanǵa eksporty artyp jatyr
2024 jyldyń 20 naýryzy men 20 jeltoqsany aralyǵynda Iran taýarlarynyń (munaı ónimderin eseptemegende) Qazaqstanǵa eksporty ósken. Bul týraly Trend Iran Keden ákimshiliginiń statıstıkasyna silteme jasaı otyryp habarlady.
Statıstıka derekteri boıynsha, keıingi 9 aıda Iran Qazaqstanǵa 360 mln dollarǵa jýyq somaǵa munaıǵa jatpaıtyn 203 myń tonna ónim eksporttaǵan. Ótken jyldyń sáıkes kezeńinde Irannyń Qazaqstanǵa munaıǵa jatpaıtyn eksporty 353 mln dollar (146 myń tonna) bolǵan edi.
Iran Qazaqstanǵa negizinen aýyl sharýashylyǵy ónimderi, azyq-túlik, temeki ónimderin, munaı-hımııa ónimderin jetkizedi. Jalpy, keıingi 9 aıda Iran men Qazaqstanmen taýar aınalymy 470 mln dollarǵa jetip, 244 myń tonnany qurady.
Budan bólek, Iran Keden ákimshiliginiń statıstıkasyna sáıkes, 9 aıda Irannyń munaı emes ónimderiniń barlyq eksporty 43,1 mlrd dollarǵa jetken. Bul – ótken jylmen salystyrǵanda 18 paıyzǵa kóp.