Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: gazben qamtý, jasyl energııa, teńizdiń tartylýy jáne eksportty shekteý
Bul aptada da ádettegideı Qazaqstan týraly jańalyqtar ózge elderdiń kóptegen buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalandy. Sonyń ishinde negizgileri retinde halyqty gazben qamtý deńgeıi artyp jatqany, kórshi memlekettermen jańa baǵytta kelisimder jasalǵany erekshe kózge tústi.
Sondaı-aq Kaspıı teńiziniń tartylýy logıstıkaǵa qalaı áser etetini, Qazaqstannyń kartop eksportyn nege shektegeni jóninde de maqalalar jaryq kóripti. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
CentralAsia: Qazaqstandy gazdandyrý men qubyrlar salý jaıly aıtyldy
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen, 2024 jyly el aýmaǵynda 1,7 mln adamdy gazben qamtamasyz etetin 300 shaqyrymnan astam gaz jelisi salynǵan. Aqparatty Qazaqstannyń Energetıka mınıstrligine silteme jasaı otyryp, CentralAsia taratty.
Basylymnyń jazýynsha, eń birinshiden gazdandyrý ekologııalyq lastaný deńgeıin tómendetip, halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartyp, óńirlerdiń ekonomıkasyn kóterýge septesedi. 2025 jyly Qazaqstan taǵy 7 eldi mekendi gazdandyrýǵa 65,9 mlrd teńge bólmek. Osy arqyly gazdandyrý deńgeıin 62 paıyzǵa deıin arttyryp, 12,4 mln adamdy kógildir otynmen qamtıdy.
Negizgi jobalardyń ishinde Atyraýdaǵy gaz kólemin ulǵaıtý úshin «Fınskaıa-120» stantsııasynyń qurylysy tur. «Taldyqorǵan-Úsharal» gaz qubyrynyń qurylysy 2025 jyly aıaqtalyp, 124 myń adamdy gazben qamtamasyz etedi. Energetıkalyq qaýipsizdikti nyǵaıtý úshin Qashaǵanda gaz óńdeý jáne suıyltý zaýyttary salynýda.
Áleýmettik osal azamattar úshin gazǵa 24 paıyzǵa deıin jeńildikter engizilip, «Áleýmettik ámııan» tetigi Batys Qazaqstan oblysy men Shymkent qalasynda synaqtan ótkizilgen. Endi bastama búkil el aýmaǵyna engizilmek.
Report: Qazaqstan, Ázerbaıjan jáne Ózbekstan jasyl energııa salasynda yntymaqtasady
Jasyl energııany birlese damytyp, ony taratý boıynsha atalǵan úsh el mańyzdy yntymaqtastyq ornatqaly otyr. Taqyryp Ázerbaıjannyń Ulttyq májilisindegi halyqaralyq qatynastar jáne parlamentaralyq baılanystar komıtetinde talqylanǵan. Qujat ataýy – «Ázerbaıjan, Qazaqstan jáne Ózbekstan arasyndaǵy jasyl energııany damytý jáne taratý salasyndaǵy strategııalyq seriktestik týraly kelisim». Talqylaýdyń jaı-kúıin Report jazǵan.
Kelisim úsh eldiń energetıka sektoryndaǵy yntymaqtastyǵynyń jańa strategııalyq sheńberin aıqyndaý maqsatynda ázirlengen. «Azerenerjı» AQ, elektr jelilerin basqarý jónindegi qazaqstandyq kompanııalar men «Ózbekstannyń ulttyq elektr jelileri» AQ arasynda kelisimdi iske asyrý úshin jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi daıyndalyp, iske asyrý jónindegi qajetti sharalardy júzege asyratyn «Jasyl dáliz birlestigi» kásiporny qurylǵan.
Talqylaýdan keıin joba Ázerbaıjan Ulttyq májilisiniń jalpy otyrysynda qaraýǵa usynylypty.
Daryo: Kaspıı teńiziniń tartylýy ekonomıka men logıstıkaǵa kedergi etýi múmkin
2023 jyldyń maýsymynan bastap 2024 jyldyń jeltoqsanyna deıingi 1,5 jyl aralyqta Kaspıı teńiziniń deńgeıi 50 santımetrge tómendegen. Óz kezeginde bul teńiz mańyndaǵy memleketterdiń ekonomıkasyna zııan tıgizýi múmkin. Qazaqstannyń Parlament Senatynda talqylanǵan bul másele jóninde ózbekstandyq Daryo materıal ázirlegen.
Sý deńgeıiniń tómendeýi strategııalyq Transkaspıı baǵytynyń bir bóligi bolyp sanalatyn Aqtaý portyndaǵy júk tasymaly rentabeldiliginiń tómendeýine alyp kelýi ǵajap emes. Bul baǵyt Qazaqstan, Qytaı, Túrkııa jáne Eýropany baılanystyryp, halyqaralyq saýdada negizgi ról atqaryp tur.
Sondyqtan qazir Kaspıı teńiziniń túbin tereńdetý jumystary jalǵasa bergeni jón. Sý deńgeıiniń tómendeýi jaǵdaıynda Aqtaý portynyń jumysyn turaqtandyrý úshin 2022-2027 jyldarǵa arnalǵan Jol kartasy ázirlengen.
Jalpy quny 42 mlrd teńge bolatyn joba úsh kezeńnen turady. 20 mlrd teńgege baǵalanǵan birinshi kezeńdi 2025 jyly bastaý josparlanǵan. Qazir Qazaqstan atalǵan jumysty bastaý úshin qarjy kózderin qarastyrýda.
Jalpy, Kaspıı teńizindegi sý deńgeıi 1996 jyldan bastap tómendep keledi. Ǵalymdardyń boljamdaryna sáıkes, 2100 jylǵa qaraı tómendeý 9-dan 18 metrge deıin jetýi múmkin. Ekojúıeler men bıologııalyq áserlerimen qatar, bul protsess Ortalyq Azııaǵa yqpal etetin logıstıkalyq baǵyttardyń tıimdiligin tómendetýi múmkin. Saldarynan ekonomıkaǵa da zııany tıedi.
Qazir Qazaqstan sý resýrstarynyń, odan ári týyndaıtyn problemalardyń aldyn alý úshin sý ınfraqurylymyn jańǵyrtý jónindegi jobalardy belsendi damytýda. 2030 jylǵa deıingi strategııa sheńberinde:
44 jańa sý qoımasyn salý;
76 gıdrotehnıkalyq qurylysty qaıta jańartý;
5300 kılometrden astam ırrıgatsııalyq júıelerdi jańǵyrtý;
3 230 jańa uńǵyma burǵylaý kózdelgen.
Bul sharalar sý qoryn ulǵaıtýǵa, sý tasqynynan qorǵaýǵa jáne aýyl sharýashylyǵynyń turaqty damýyn qamtamasyz etýge múmkindik bermek.
Kaspıı teńizi aldaǵy ýaqytta da halyqaralyq saýdanyń mańyzdy elementi bolyp qala beretini anyq. 2024 jyly Qyrǵyzstan Reseımen baılanysty nyǵaıtý úshin Kaspıı teńizi arqyly jańa baǵyt qurý týraly josparyn jarııalady. Bul baǵyt saýdany damytýǵa jáne ekonomıkalyq yntymaqtastyq úshin jańa múmkindikter jasaýǵa yqpal etetin bolady.
Anadolu: Qazaqstan kartop eksportyn shektedi
Úshinshi elderge kartop eksportyn jarty jylǵa shekteý sheshimi kórshi elder tarapynan suranystyń ósýine jáne eksporttyq baǵanyń joǵarylaýyna baılanysty qabyldanǵan. Aqparatqa túrkııalyq Anadolu agenttigi zer salypty.
«Premer-mınıstrdiń tapsyrmasy boıynsha, aýyl sharýashylyǵy, saýda jáne ıntegratsııa mınıstrlikteri elimizdiń kartop naryǵynda qalyptasqan jaǵdaıǵa turaqty monıtorıng júrgizýde. Kórshi elder, ásirese Ózbekstan tarapynan suranystyń ósýine jáne eksporttyq baǵanyń joǵary bolýyna baılanysty bıyl kartop eksporty 1,5 myń tonnadan 411 myń tonnaǵa deıin, ıaǵnı, 605 ese ósti», – delingen Qazaqstan Úkimetiniń habarlamasyn keltirgen basylym.
Suranystyń joǵary bolýy ishki naryqqa áser etti. Máselen, keıingi aptada eksportqa baǵdarlanǵan óndirýshilerde baǵanyń kúrt ósýi tirkeldi, kelisi úshin 170 teńgeden 270 teńgege deıin arttyrǵan. Nátıjesinde ishki naryqtaǵy kartop baǵasyn turaqtandyrý maqsatynda 2025 jylǵy 18 qańtarda ótkizilgen Saýda qyzmeti máseleleri jónindegi vedomstvoaralyq komıssııanyń otyrysynda kartoptyń úshinshi elderge áketilýin 6 aı merzimge shekteý týraly sheshim qabyldandy.
Biraq bul shara EAEO elderine qoldanylmaıdy, áıtse de eksport baqylaýda turatyny aıtylǵan. Buǵan qosa Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń aýmaqtyq organdary monopolııaǵa qarsy organnyń aýmaqtyq bólimshelerimen birlesip, ahýalǵa kúsheıtilgen monıtorıng júrgizedi.
Qazaqstannyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimetinshe, qazir qolda bar qor 2025 jyldyń erte eginine deıin ishki qajettilikti óteýge tolyq jetedi. Saýda jelilerindegi qorlardy eseptemegende 850 myńnan astam tonna bar.