Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: eksport, elektr men temir óndirisiniń artýy, munaı jetkizýdegi jańa baǵyt pen saıası yqpal
Bul aptada jahandaǵy túrli aqparat quraldary Qazaqstan jaıly az jazbady. Sonyń ishinde erekshe túrtip alar dúnıeler jeterlik. Máselen, Qazaqstannyń Qytaı men Reseıge eksporty artyp, birneshe salada óndiris kólemin ulǵaıtyp, saıası jaǵynan jaqsy baǵa alǵany bar. Buǵan qosa artyq munaı óndirgeni de álemdik medıada sóz boldy. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
TASS: Qazaqstannyń shetelderge eksporty artty
Bıyl alǵashqy 5 aıda Qazaqstan ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda Qytaıǵa 19,4 paıyz, al Reseıge 5,7 paıyzǵa artyq eksport jasaǵan. Bul jaıynda reseılik TASS aqparat agenttigi QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtyna silteme jasaı otyryp habarlady.
– Eksport boıynsha Qazaqstannyń negizgi seriktesteriniń arasynda Qytaı, Italııa jáne Reseı bar. Qytaıǵa tasymal 19,4 paıyzǵa ósip, 6,8 mlrd dollarǵa jetti. Sonymen qatar, Italııaǵa eksport 10,5 paıyz, ıaǵnı, 4,6 mlrd dollarǵa deıin qysqardy. Al Reseıge 5 aı aralyqta eksport 5,7% paıyzǵa artyp, 2,8 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıdy, – dep jarııalady TASS ınstıtýt málimdemesin.
Derekterge sáıkes, eksporttyń ósýi munaı, mys, radıoaktıvti elementter men ferroqorytpalardy jetkizý arqyly bilingen. Qazaqstannyń negizgi eksporttyq taýary – munaı 16,2 mlrd dollar paıda ákeldi. Bul eksporttyń jalpy kóleminiń jartysyna jýyǵyn quraǵan.
Trend: Qazaqstan Transkaspıı baǵyty boıynsha munaı jetkizýdi ulǵaıtýǵa nıetti
Qazaqstan Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty (THKB nemese Orta dáliz) boıynsha munaı jetkizýdi ulǵaıtýǵa nıettenip otyr. Atalǵan jańalyqty ázerbaıjandyq Trend aqparat agenttigi «QazMunaıGaz» AQ-ǵa silteme jasaı otyryp jarııa etti.
Bul týraly QMG basqarma tóraǵasy Ashat Hasenov Ázerbaıjan Respýblıkasy Memlekettik munaı kompanııasynyń (SOCAR) prezıdenti Rovshan Nadjafpen kezdesý barysynda aıtqan.
– Ashat Hasenov atap ótkendeı, «QazMunaıGaz» osy eksporttyq baǵytty odan ári damytýǵa baǵdar alǵan. Qazir QMG áriptesterimen birlesip, Transkaspıı baǵyty boıynsha qazaqstandyq munaı jetkizýdi ulǵaıtý múmkindigin zerdeleýde. QMG basqarma tóraǵasy eki kompanııanyń birlesken bastamalarynyń tabysty iske asyrylatynyna senim bildirdi, – dep jazǵan basylym.
Kezdesýde qazaqstandyq munaıdyń turaqty túrde jetkizip otyrý máselesi sóz bolǵan. 2023 jyly Aqtaý portynan 1,057 mln tonna munaı jóneltilse, bıyl birinshi jartyjyldyqta bul kórsetkish 700 myń tonnadan asty.
Sınhýa: OPEK Irak, Qazaqstan jáne Reseıden artyq munaı óndirgeni úshin ótemaqy josparyn aldy
Munaı eksporttaýshy elder uıymynyń (OPEK) hatshylyǵy sársenbi kúni Irak, Qazaqstan jáne Reseıden 2024 jyldyń birinshi jartysynda artyq munaı óndirgeni úshin ótemaqy josparyn alǵanyn habarlady. Bul jóninde qytaılyq Sınhýa agenttigi jazdy.
Sınhýa OPEK málimdemesine silteme jasaı otyryp, osy kezeńde úsh elde artyq munaı óndirýdiń jıyntyq deńgeıi táýligine 2,28 mln barreldi quraǵanyn habarlady. Irak táýligine 1,18 mln barrel, Qazaqstan – 620 myń, al Reseı – 480 myń barrel artyq óndirgen.
Irak pen Qazaqstan artyq óndiristi osy aıda, al Reseı qazan aıynda óteı bastaıdy. Úsh el 2025 jyldyń qyrkúıegine deıin artyq óndirýdiń mólsherin túgeldeı óteýi tıis.
Daryo: Qazaqstan 2024 jyldyń birinshi jartysynda temir kenin óndirýdi arttyrdy
Qazaqstannyń taý-ken óndirý sektory 2024 jyldyń birinshi jartysynda temir kenin óndirýdiń 22 paıyzǵa ulǵaıǵanyn jarııa etti. Óndirilgen paıdaly qazbalardyń kólemi 28 mln tonnaǵa jetken. Ózbekstandyq Daryo ınternet-basylymy osy jańalyqty bólisti.
Bıyl maýsymda temir kenin óndirý 4,96 mln tonnany qurady, bul 2023 jylǵy maýsymmen salystyrǵanda 23,3 paıyzǵa, al ótken aımen salystyrǵanda 0,7 paıyzǵa kóp. Sonymen qatar, temir keni tastarynyń óndirisi maýsym aıynda ótken jylǵy maýsymmen salystyrǵanda 63 paıyzǵa ósti. Elimizde temir keni kontsentratynyń óndirisi bir aıda 597,8 myń tonnaǵa jetken.
The National Interest: Qazaqstannyń kópjaqty yqpaly ósýde
Qazaqstan qandaı da bir elmen tym tyǵyz baılanyspaı, óziniń halyqaralyq baılanystaryn teńestirip jáne kóptegen kópjaqty uıymdarmen ózara is-qımyl jasaı otyryp, óz egemendigin qorǵaı alýda. Bundaı erekshe maqalany halyqaralyq qatynastar týraly amerıkalyq The National Interest jýrnaly jarııalady.
Maqalada neǵurlym polıarızatsııalanǵan álem jaǵdaıynda Qazaqstan sııaqty «orta derjavalar» óz táýelsizdigin saqtap qalý jáne jaǵymsyz syrtqy orbıtaǵa túsýden aýlaq bolý máselesimen betpe-bet keletini atap ótilgen.
– Qazaqstan otyz jyldan beri bastalǵan kópvektorly saıasat arqyly óziniń ulttyq múddelerin qorǵap keledi. Buǵan Shanhaı yntymaqtastyq uıymyn (ShYU), Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyn (EQYU), Túrki memleketteri uıymyn (TMU) jáne Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary keńesin (AÓSShK) qosa alǵanda, kóptegen kópjaqty uıymdarmen ózderiniń halyqaralyq baılanystary, ózara is-qımylyn teńgerimdeýmen qol jetkizildi, – dep keltirgen basylym.
AQSh pen EO músheleri Qazaqstan men Ortalyq Azııamen EQYU jáne AÓSShK arqyly kúsheıtilgen dıplomatııalyq ózara is-qımyldan paıda kóre alady. Basylym Túrki memleketteri uıymymen kóbirek dıalog pen yntymaqtastyq qajet ekenin, óıtkeni túrki áleminiń sana-sezimi, sonyń ishinde dinı ekstremızmmen kúres, qorshaǵan ortany qorǵaý jáne bilim berý salasy ósip kele jatqanyn atap kórsetken.
Avstrııa men Shveıtsarııa qyrǵı-qabaq soǵys kezindegi shıelenisti azaıtýda mańyzdy ról atqarǵanymen, búgingi elder Qazaqstanda ótken ǵasyrda Vena men Lozannada kezdeskendeı beıtarap aýmaqta kezdesýi múmkin ekeni alǵa tartylǵan.
Trend: Qazaqstan jasyl elektr energııasyn óndirý kólemin ósirdi
Qazaqstanda jańartylatyn kózderden elektr energııasyn óndirý kólemi 2024 jyldyń alǵashqy 5 aıynda 3,896 mlrd kVt/saǵ qurady, dep habarlaıdy Trend aqparat agenttigi.
– Ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda óndiris kólemi 16 paıyzǵa artty. Sonymen qatar, 2024 jyldyń birinshi jartysynda óndiristiń jalpy kólemindegi jasyl elektr energııasynyń úlesi 6,47 paıyzdy quraǵan, – dep jazdy basylym.
Trend atap ótkendeı, jasyl elektr energııasynyń basym bóligin jel elektr stantsııalary óndirdi – 2,325 mlrd kVt/saǵ. Odan keıin 974,9 mln kVt/saǵ – kún elektr stantsııalary jáne 595,36 mln kVt/saǵ shaǵyn sý elektr stantsııalaryna tıesili.
