Álemdik alpaýyttarmen tatýlyq pen yntymaqtastyq Qazaqstan úshin óte mańyzdy

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan álemdegi eń qýatty derjava Amerıka Qurama Shtattarymen tatýlyq, yntymaqtastyq jáne áriptestik qatynastarynda bolýdy maqsat tutady.

AQSh pen dostyq baılanysta bolý eldiń geosaıası jáne geoekonomıkalyq myǵymdylyǵynyń kepili dep eseptelinedi. Sebebi  AQSh álemdik ekonomıkanyń 30 paıyzǵa jýyǵyn ıemdenip otyr.

Onyń valıýtasy HH ǵasyrdyń 40 jyldaryn basyp álemdik qarjylyq aıyrbastaǵy negizgi valıýta. Sonymen qatar AQSh álemdik qýat resýrstarynyń 40 paıyzyn paıdalanyp kele jatqan alyp el. 15 trıllıon dollarǵa jýyq jıyntyq ishki ónim óndiretin AQSh qýaty eń ozyq, tıimdi tehnologııalardy paıdalanýǵa negizdelgen. Bul alyp eldiń alyp ekonomıkasy udaıy shıkizat pen qýat kózderine zárý. AQSh-tyń neoımperıalıstik syrtqy saıasaty «amerıkan halqynyń ulttyq múddelerin qorǵaý» uranymen júrgizilip keledi. HH ǵasyrdyń sońynda bul saıasattyń qurbandyǵyna Irak, Aýǵanstan, ıÝgoslavııa, Sýdan, Lıvııa, Sırııa sııaqty memleketter aınaldy. Álemdik terrorızm qaýpi, «AQSh-tyń ulttyq qaýipsizdigin qorǵaý» uranymen AQSh bıligi álemniń kez kelgen núktesinde óziniń múddelik máselelerin sheshýge umtylýda.

Amerıkanyń syrtqy saıasattyq basymdylyqtaryn onyń Qazaqstanda geosaıası, geoekonomıkalyq jáne geostrategııalyq múddeleri bar ekendigin anyq kórsetedi. Ásirese, 2001 jylǵy qyrkúıekte Nıý-Iork qalasynda bolǵan, alapat terrorıstik aktilerden keıin AQSh basshylyǵy Aýǵanstanda jaqyn ornalasqan Qazaqstanmen yntymaqtastyq ornatýǵa erekshe den qoıdy. Sonymen birge AQSh Qazaqstannyń munaı-gaz naryǵynda sheshýshi oıynshy bolýdy qalaı otyra óz ınvestıtsııalarmen Qazaqstan ekonomıkasynyń osy salasyna baǵyttady.

AQSh Qazaqstanmen ekonomıka jáne qaýipsizdik salalarynda naqty baılanys­tar ornata bastady. AQSh ekonomıkasy úshin jańa qýat kózderin izdeý zárýlik. Sebebi 2001-2020 jyldar aralyǵynda bul eldiń munaı ónimderin tutynýy 33 paıyzǵa kóbeımek. Sondyqtan AQSh-qa munaıdy alýdyń túrli alternatıvti, balama joldaryn izdestirý mańyzdy. Taıaý Shyǵys pen Parsy shyǵanaǵy elderindegi munaı men gazdy ımporttaý emes, basqa mem­le­ketterdiń sýtekti qorlaryn paıdalaný qajettigi týyndaýda. 2011 jyly Qazaqstan álemdik munaı qorynyń 2,9 paıyzyn ıemdenip, bul kórsetkish boıynsha 9-oryndy ıemdenedi.
AQSh Qazaqstannyń munaı-gaz sektorymen qatar tústi metaldar men ýran ónimderine de qyzyǵýshylyq tanytady. Sondyqtan AQSh kompanııalary aldaǵy 10 jylda Qazaqstanǵa jyl saıynǵy tikeleı ınvestıtsııalar kólemin 20 mlrd dollarǵa jetkizbek. AQSh ásirese ­Kas­pıı­­dyń asa baı gaz qorlaryn ıgerýdi maqsat etedi. Kaspıı aımaǵyna kirý arqyly AQSh Qazaqstanmen qatar Ázerbaıjan, Túrkimenstan sııaqty memleketterge óz yqpalyn kúsheıtpek. Osymen qatar Iran men Reseıdiń Kaspııdiń munaı-gaz qorlaryna degen ústemdigin shektemek. Qazaqstannyń kómirsýtekti qorlaryn ıgerý AQSh-qa ekonomıkalyq jaǵynan ǵana emes, saıası jaǵynan da utymdy. Ol óziniń básekelesteri Reseı men Qytaıdyń dál qasynda otyryp energetıkalyq qaýipsizdik máselelerin sheshýge múmkindik alýda. AQSh Iran men Reseıge soqpaıtyn munaı-gaz qubyrlarynyń bolýyna múddeli. Qytaıdyń Orta Azııaǵa ekonomıkalyq ekspantsııasyn azaıtýdy da kózdeıdi. Osy sebepterge baılanysty Qazaqstan AQSh-tyń syrtqy saıasat doktrınasynda mańyzdy basymdylyqtardyń birine aınaldy.

AQSh Qazaqstanmen ıadrolyq qarýlardy taratpaý máselesine qatysty da yntymaqtasýǵa múddeli. Eldiń Aýǵanstanǵa jaqyn ornalasýy da onyń narkotrafıkke jáne halyqaralyq terrorızmge qarsy kúrestegi rólin arttyrady. AQSh Qazaqstanda bar beıbit ıadrolyq tehnologııalar men qural-jabdyqtardyń álemdik qaýipti kúshterge qoldy bolyp ketpeýine múddeli. Ásirese, terrorıstik toptar-osyndaı «ekinshi bólshekterdi» paıdalanýǵa múddeli. AQSh Aýǵanstandaǵy Talıban qozǵalysyn kúıretýge múddeli. Sebebi álemdik qaýipke aınalǵan tálıbter «Ál-Kaıda» terrorıstik uıymnyń áleýmettik-saıası tiregine aınaldy. AQSh-tyń Aýǵanstandaǵy áskeri men Batystyń kaolıtsııa kúshteri bul eldegi jaǵdaıdy retteý­ge qaýqarsyz bolyp shyqty. Sondyqtan AQSh bıligi Aýǵanstan máselesin beıbit retteýdi qoldaıtyn Qazaqstan sııaqty memleketterdiń málimgerlik, beıbitshilik mıssııasyna zárý. Bul rette Qazaqstan birshama naqty usynystarmen shyqty. Aýǵanstanǵa ekonomıkalyq, azyq-túlik kómegimen qatar kadrler daıarlaýda kómek kórsetilýde.

Eki memleket saıası, saýda-ekono­mıkalyq, mádenı-gýmanıtarlyq, energetıka, azyq-túlik qaýipsizdigi, ǵylymı-tehnıkalyq kooperatsııa arqyly óndiristi ártaraptandyrý máselelerinde yntymaqtasýdy tereńdete berýdi josparlady. AQSh ýnıversıtetterine qazaqstandyq stýdentterdiń oqýyna keń kólemde jaǵdaı týǵyzylatyn boldy.