Álemde eń kóp satylatyn kólik. Qazaqstanda elektromobıldiń bolashaǵy qandaı?
Álemde jyl saıyn elektrokarǵa suranys artyp jatyr. 2023 jyly elektromobıl álemdegi eń kóp satylǵan kólik boldy. Byltyr 10 mıllıonnan asa «dóńgelekti gadjet» satyldy. Qazaqstanda da bul kólikti tańdaıtyndar kóbeıip keledi. Oǵan statıstıka dálel – byltyr elektromobılder 10,4 ese artty. Onyń ústine májilismender bul kólikke qatysty zańnamaǵa túzetýlerdi qabyldady. Demek ınfraqurylym rettelip, qýattaıtyn stantsııalar da ashylady jáne basqa qajettilikter jolǵa qoıylady. Elimizdegi elektromobılderdiń bolashaǵy qandaı, bul týraly sarapshylar ne deıdi? Jalpy benzın nemese elektr, qaısysy tıimdi? Kazinform tilshisiniń materıalynan oqyńyz.
Álemdegi eń kóp satylatyn kólik
Sońǵy 5 jylda elektromobılder satylymynyń qarqyny joǵarylady. statista.com málimetinshe, 2022 jyly satylym 6,61 mıllıonnan 10,64 mıllıonǵa deıin ósti, ıaǵnı kórsetkish 30 paıyzdan asty degendi bildiredi. Bul úrdis jalǵasady dep boljanyp otyr. Sarapshylar, 2028 jylǵa qaraı 17 mıllıonnan astam elektrokar satylady dep kútýde.
Sóıtip, byltyr elektrokarlar satylymda kósh bastap, álemdegi eń kóp satylǵan kólik boldy.
Qazaqstanda 2023 jyly elektromobılder sany 10,4 ese ósti
Bul úrdis Qazaqstanda da jalǵasty. 2022 jyly elimizde nebári 570 elektromobıl bolsa, al bir jyl ishinde 7 680-ge deıin kóbeıdi.
Sarapshylardyń pikirinshe, buǵan qazaqstandyqtarǵa kóliktiń ekologııalyq taza túrine kóshýi úshin memleket beretin kvota sebep boldy. Óıtkeni elektromobıldiń atmosferaǵa zııany joq. Sondyqtan memleket ony satyp alǵanda keden jáne salyq tólemderinen bosatatyn kvota berdi. Mine, osydan keıin satyp alýshylar kóbeıdi. Byltyr qańtar-qazannyń ózinde Qazaqstanǵa kvota boıynsha 6 875 elektromobıl ákelindi.
Berilgen jeńildikterden bólek, azamattar elektromobıldi basqa sebeptermen de tańdaıdy. Olardyń ishinde óndirgishtik, dınamıkalyq sıpattamalar bar. Sondaı-aq, elektromobıldi qarapaıym elektr jelisinen zarıadtaýǵa bolady, bul janarmaı shyǵyndaryn aıtarlyqtaı únemdeýge múmkindik beredi.
Sonymen qatar, mundaı kólikte bólshekter az, sondyqtan jıi buzylmaıdy.
Mamandar elektromobıldiń qaýipsizdik deńgeıi joǵary ekenin de atap ótti. Mysaly, kóliktiń aldyńǵy áınegi soqtyǵysqanda júrgizýshi men jolaýshylar aýyr jaraqattanbaıdy. Osylaısha, elektromobıl qoldanýǵa óte qolaıly. Ras, ázirge tek qala sheginde. Sebebi ázirge elektromobıldi qýattaıtyn stantsııalar jelisi az.
Sondyqtan sarapshylar elektromobılińiz bolsa, qasyna qosymsha benzınmen júretin kólik bolýy kerek deıdi.
Elektromobılder qazir úlken qalalarda aıdaǵanǵa tıimdi, biraq júrgizýshiniń taǵy bir benzın kóligi jáne elektrokar úshin jeke zarıadtaý stantsııasy bolsa ǵana jaqsy. Basqasha aıtqanda, qazir Qazaqstanda elektromobıl tek qalaǵa – jumysqa, dúkenge, balabaqshaǵa, mektepke arnalǵan kólik. Sodan keıin qýattaý kerek! Ózińizdiń qýattaıtyn ornyńyz bolǵany durys, ony túnde qosyp, tańerteń aıdap ketesiz. Sonda siz qoǵamdyq zarıadtaý stantsııalarǵa táýeldi bolmaısyz. Onsyz da olar ázirge kóp emes, – dep atap ótti Ekspedıtsııa uıymdastyrýshysy Autotourist.kz jobasynyń jetekshisi Mıhaıl Kýlıshın Kazinform tilshisine bergen suhbatynda.
Sondyqtan, onyń aıtýynsha, qazaqstandyqtardyń kópshiligi úshin elektromobıl jaramsyz. Jańa kólik alǵan kezde adamdar burynǵysha dástúrli úlgilerdi tańdaıdy. Al alys qashyqtyqqa saıahattaýǵa qazir tek suıyq otynmen júretin kólikter qolaıly. Sonymen qatar, maman elektr kóliginiń baǵasy kópshiliktiń qaltasy kótere bermeıtinin eskerý kerek deıdi.
Kóliktiń qajetti jol talǵamaıtyn sıpattamalaryn, sonyń ishinde salmaǵyn (elektromobıldiń akkýmýlıatory aýyr) jáne burylatyn qasıeti (laktalǵan elektromobıl butalar men ózen arqyly júrýi ekitalaı) týraly umytpaıyq. Al sodan keıin elektr kóliginiń baǵasy. Dese de, bul, bylaısha aıtqanda, «qyzyǵýshylyq úshin alýǵa» múmkindigi bar adamdarǵa arnalǵan. Óıtkeni otbasynda elektrmen qosa, benzınmen júretin kóligi de bolýy kerek. Biraq, árıne, negizgi talap – elektrmen janarmaı quıý stantsııalarynyń bolýy, sonymen qatar ony qýattaý jyldamdyǵy, – dedi sarapshy.
Sondyqtan, onyń pikirinshe, aldaǵy 5-7 jylda elektromobılderdiń úlesiniń artýy ekitalaı. Tek belgili bir segment kóbeıýi múmkin. Degenmen, ınfraqurylymdy uıymdastyrý arqyly onyń damýyna memleket te, jeke kompanııalar da úles qosa alady.
Qýattaý máselesiniń máni nede?
Elektr kólikter únemi qýatty qajet etedi. 1 -1,5 saǵatqa «jyldam» qýat, 10 - 12 saǵatqa «baıaý» qýattaý bar. Qysta temperatýra tómendegen saıyn elektr energııasyn tutyný orta eseppen 30-40%-ǵa artady. Kóbinese «jyldam» qýattaýdy paıdalaný múmkin emes, sebebi ol batareıany tozdyrady. Degenmen, «baıaý» qýattaý stantsııalary kóp emes. Máselen, Іshki ister mınıstrliginiń málimetinshe, Astana men Almatyda barlyǵy 50 beket jumys isteıdi. Astanada 1160 elektromobıl tirkelgen, al Almatyda elektrokar 4 ese kóp. Qazaqstanda barlyǵy 112 elektr qýattaý stantsııasy bar.
Qýattaý stantsııalarynyń tapshylyǵyna baılanysty azamattar turǵyn úı keshenderiniń jerasty turaqtaryna ornata bastady. Bul jaǵdaıǵa qatysty Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi alańdaýshylyq bildirdi.
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi azamattardan elektromobılder men olardy qýattaý stantsııalaryn ornalastyrýǵa qatysty túsken kóptegen ótinishti eskere otyryp, elimizde olarǵa qoıylatyn talaptardyń joqtyǵyna alańdaýly. Bul fakt búkil álemde, atap aıtqanda, Qazaqstanda elektromobılderge suranystyń artýyna baılanysty barlyq múddeli memlekettik organdardyń erekshe nazar aýdarýyn talap etedi, – delingen Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń habarlamasynda.
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi elektr kólikterine ornatylǵan lıtıı-ıondy akkýmýlıatorlardyń órtke qaýipti ekenine alańdaıdy.
Elektr kólikterindegi órtti sóndirýdiń sheteldik tájirıbesi lıtıı-ıondy akkýmýlıatorlar qysqa tuıyqtalýǵa, isten shyǵýǵa, ózdiginen tutanyp, jarylýy múmkin ekenin kórsetti... Sony eskere otyryp, tıisti normatıvtik-quqyqtyq aktiler qabyldanǵanǵa deıin turaqtardaǵy, kólik quraldaryn qoıatyn úı-jaılardaǵy, óndiristik garajdardaǵy, saraı astyndaǵy jáne zarıadtaýǵa arnalǵan ashyq qoımalardaǵy aınymaly tok zarıadtaý stantsııalaryn paıdalanýǵa jol berilmeıdi, – dep habarlady Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi.
Іshki ister mınıstrliginiń málimetinshe, 2 jyl ishinde 2022–2023 jyldary Almatyda 2 elektromobıl órtengen.
Aıtpaqshy, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi Órt qaýipsizdigi erejeleriniń talaptary zań deńgeıinde rettelgennen keıin jáne ártúrli maqsattaǵy ǵımarattarda elektr kólikterin zarıadtaý stantsııalaryn ornalastyrýǵa ruqsat etý máselesine qatysty memlekettik normalarǵa qajetti talaptar engizilgennen keıin qaıta qaralatynyn atap ótti.
Elektr kóligine kóshýge memleket qalaı qoldaý kórsetedi?
Bul taqyryp memleket úshin óte mańyzdy. Ekologııalyq taza kólikti nasıhattaý jáne oǵan kóshý maqsatynda Májilis depýtattary zańnamaǵa elektromobılderdiń ınfraqurylymyn damytý máselelerin qamtıtyn túzetýler engizýge bastamashy boldy.
Jýyrda Májilis depýtattary tıisti zań jobasyn birinshi oqylymda maquldady.
Zań jobasynyń negizgi normalary joldardy jobalaǵan kezde elektrmen qýattaý stantsııalaryn ornatatyn arnaıy oryn qamtamasyz etýge; egjeı-tegjeı josparlaý jobasynda aýmaqty elektrmen qýattaý stantsııalaryn salatyn oryndardy rezervke qoıý máselesin belgileýge baǵyttalǵan. Sondaı-aq, áýejaı, vokzaldarda, 1 jáne 2-sanattardaǵy turaqty saýda obektilerinde, bazar, teatr, tsırk, kınoteatr, mádenı-demalys uıymdarynda, alańdar, dańǵyldarda, kóshelerde elektrmen qýattaý stantsııalary bar taksı turaǵyn uıymdastyrý kózdelgen.
Sonymen qatar, zańnamalyq deńgeıde kólikterdiń túrlerin anyqtaý úshin «gıbrıdti avtomobıl» jáne «elektromobıl» uǵymdaryn engizý, keıbir tulǵalardy turaq oryndaryn tóleýden bosatý qarastyrylǵan.
Elektr qýaty jete me?
Energetıka jónindegi sarapshy Dinmuhammed Qudaıbergenov Qazaqstanda elektromobılderge degen suranystyń artýy múmkin degen pikir bildirdi.
Qazirgi yntalandyrý sharalarynyń arqasynda salyqtan bosatý, kádege jaratý úshin aqy tóleý, tegin turaq, sondaı-aq úlken balamanyń paıda bolýyna baılanysty naryqtaǵy jańa usynystar, satyp alýdy saqtaý shartymen elektromobılderge suranys artady, – dedi Dinmuhammed Qudaıbergenov Kazinform tilshisine suhbatynda.
Degenmen, onyń aıtýynsha, qazirgi kezdegi elektromobılderdiń kóbeıý qarqyny energııa tapshylyǵyn týdyrmaıdy.
Respýblıka boıynsha elektr kólikter parkiniń ulǵaıǵanyn eskerý kerek, olardyń kópshiligi iri qalalarda, Almaty, Astana, Shymkentte ekenin tájirıbe kórsetip otyr. Elektr kólik ıeleriniń energııany tutynýynyń artýy jaqyn arada elektr qýatynyń tapshylyǵyna ákelmeıdi, óıtkeni ekologııalyq taza kólikterdiń úlesi áli de kóp emes – eldegi jalpy avtokólik parkiniń 5%-ynan da az, – dep sanaıdy sarapshy.
Ol elektromobılderdiń úlesi kem degende 30%-ǵa jetkende energetıkalyq júıege áseri baıqalatynyn atap ótti. Sodan keıin bir qalanyń nemese aımaqtyń masshtabynda jelige júkteme paıda bolýy múmkin.
Mysaly, elektromobıldiń jylyna ortasha tutynýy shamamen 2,5-3,2 myń kVt/saǵ quraıdy, ony tońazytqyshpen salystyrýǵa bolady (úıde elektr energııasyn eń iri tutynýshylardyń biri, ol jalpy tutynýdyń keminde 1/4 bóligin quraıdy) – jylyna 0,2-0,3 myń kVt/saǵ. Elektr tasymaldaý jelileri men energetıkalyq júıe obektilerine modernızatsııa júrgizilmese, elektromobılder sanynyń artýy jaǵymsyz saldarǵa ákelýi múmkin, – dedi maman.
Onyń aıtýynsha, bul másele búginde energııa tasymaldaýshy uıymdardyń ortasha jasy 40 jyldan asatyn kóptegen el úshin, tipti AQSh úshin de ózekti bolyp otyr.
Ekspedıtsııa uıymdastyrýshy Mıhaıl Kýlıshınniń aıtýynsha, olar elektromobılder úshin ınfraqurylym qurý qarqynyna ilese me, joq pa, ony aldaǵy jyldary kóremiz.
Ázirge elektromobılder bizdiń elde ǵana emes, alys saparlarǵa, ekspedıtsııalarǵa múldem jaramsyz. Qosymsha qıyndyqtar men keı jaǵdaılar saıahatty yńǵaısyz etedi. Al keıde bul tipti múmkin emes. Aldaǵy 5 jylda bári belgili bolady dep oılaımyn, – dep sózin túıindedi avtosarapshy.
Eske salaıyq, Eýrazııalyq úkimetaralyq keńestiń sheshimimen elektromobılderdi bajsyz ákelý eki jylǵa – 2025 jyldyń 31 jeltoqsanyna deıin uzartyldy. Qazaqstanǵa 30 myń avtokólikke kvota bólindi.
