Álemde byltyr 150 myńnan astam adam qyzylsha juqtyrǵan

ASTANA. QazAqparat – Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń derekteri boıynsha 2022 jyly álemde qyzylshanyń 150 myńnan astam jaǵdaıy tirkelgen, dep habarlaıdy QazAqparat Sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý komıtetiniń áleýmettik jelidegi paraqshasyna silteme jasap.

Jyl basynan beri syrqattanýshylyq taıaý shet elderde – Reseıde, Qyrǵyzstanda, Tájikstanda, Ýkraınada baıqaldy.

Qazaqstanda keıingi 5 jylda qyzylshanyń 2 epıdemııasy tirkeldi: 2015 jyly – 2 340 jaǵdaı, 2019 jyly – 13 326 jaǵdaı zerthanalyq túrde rastaldy jáne klınıkalyq túrde 3 545 jaǵdaı rastaldy.

Bıyl Pavlodar oblysynyń aýmaǵynda qyzylsha boıynsha epıdemıologııalyq jaǵdaı turaqty, qyzylshamen syrqattaný jaǵdaılary tirkelmegen, 2022 jyly vaktsına almaǵan balada 1 jaǵdaı tirkeldi.

Qyzylsha – jiti ınfektsııalyq vırýstyq asa juqpaly aýrý. Qyzylshanyń qozdyrǵyshy – vırýs. Aýa-tamshyly jolmen taralady. Klınıkasynyń ereksheligi – bórtpe túrinde shyǵady. Qyzylsha vırýsy aǵzaǵa tynys alý joldary arqyly enedi, onda ol kóbeıip, qanǵa enedi. Qanmen vırýs ártúrli organdarǵa taralady, badamsha bezderge, baýyrǵa, ókpege, súıek kemigine teris áser etedi. Qyzylsha krýp (kómeı stenozy), qyzylsha entsefalıti (mıdyń qabynýy), menıngıt (mı qabyǵynyń qabynýy), pnevmonııa (ókpeniń qabynýy) sııaqty asqynýlarmen qaýipti. Kez kelgen asqynýdan naýqas múgedek bolyp qalýy nemese qaıtys bolýy múmkin.

Qyzylsha JRA-ǵa uqsas belgilerden bastalady, olar – temperatýranyń kóterilýi, jótel, murynnan sý aǵý, kózden jas aǵý. Bul jaǵdaı 2-3 kúnge sozylady, sodan keıin ashyq qyzyl bórtpe paıda bolady, bastapqyda bette, qulaqtyń artynda, sodan keıin búkil denege taralady. Qyzylsha aýrýy basqalarǵa bórtpe paıda bolǵanǵa deıin 4 kún jáne 4 kúnnen keıin eń juqpaly bolyp tabylady.

Qyzylshany emdeý qıyn. Qyzylshany emdeýge arnalǵan arnaıy preparat joq. Antıbıotıkter tek qyzylshanyń asqynýyn emdeý úshin usynylady. Qyzylshaǵa qarsy vaktsınatsııany júrgizý merzimi Ulttyq egý kúntizbesinde 1 jyl jáne 6 jyl retinde kórsetilgen.

Qyzylshaǵa qarsy vaktsına 1963 jyly jasaldy jáne osy aýrýmen kúresýde tıimdi ekendigi dáleldendi. Bizdiń memleketimiz satyp alatyn barlyq vaktsınalar DDU talaptaryna sáıkes keledi, sapa sertıfıkaty boıynsha tekserýden ótken.

Belsendi ımmýnıtetti qalyptastyrý maqsatynda egý kúntizbesine sáıkes tiri vaktsınamen (QKP) josparly vaktsınoprofılaktıka júrgiziledi, balalardyń nysanaly toptaryn vaktsınatsııamen qamtý keminde 95% bolýy tıis. Barlyq vaktsınatsııalanbaǵan, ıaǵnı qyzylshaǵa qarsy ımmýnıteti joq jáne aýyrmaǵan adamdar qyzylshamen aýyratynyn este ustaý kerek.

Búgingi tańda óńirde vaktsınatsııadan bas tartý máselesi ózekti bolyp otyr. Vaktsınatsııadan bas tartý arqyly adam ózin asqynýlarmen, ólimmen aıaqtalýy yqtımal aýyr syrqattarǵa dýshar etedi.