ÁLEM APTA ІShІNDE: BUU Bas Assambleıasy - sırııalyq janjaldaǵy jáne AQSh pen Iran qarym-qatynasyndaǵy jańa better

ASTANA. 29 qyrkúıek. QazAqparat - Osy aptada halyqaralyq ómirdegi mańyzdy oqıǵalar jalpyǵa ortaq yntymaqtastyq aıasyna shoǵyrlandyrýshy Birikken Ulttar Uıymy aıasynda ótken alqaly jıyndar tóńireginde órbidi.

Osy aptada Nıý-Iorktegi BUU shtab páterinde Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 68-shi sessııasynyń basty kezeńi 130-dan astam memlekettiń joǵary dárejeli ókilderiniń, sonymen qatar BUU-ǵa múshe-elder Syrtqy ister mınıstrleriniń qatysýymen ótti. Osy otyrys aıasynda halyqaralyq kún tártibindegi barynsha ózekti máselelerdiń kesheni jan-jaqty qaraldy. Olardyń qatarynda ıadrolyq qarýsyzdaný perspektıvasy, Taıaý Shyǵystaǵy ahýaldy retteý, saqtalyp otyrǵan janjaldardy sheshý, sonymen qatar Myńjyldyqtaǵy damý maqsattarynyń jetistikterimen jumys isteý syndy keleli máseleler qozǵaldy. BUU Bas Assambleıasynyń 68-shi sessııasynyń jalpy saıası pikirsaıysy bastalar aldynda sóz sóılegen atalǵan uıymnyń bas hatshysy Pan Gı Mýn qatysýshylardy Myńjyldyqtaǵy damý maqsattarynyń oryndalýyna qol jetkizýge, energetıka jáne ekologııa salalarynda jańa saıasatty mejeleýge, áıelderdiń quqyqtary men halyqaralyq sot ádildigi júıesin nyǵaıtýǵa, Afrıkanyń túrlenýine qoldaý bildirýge, sonymen qatar Sırııadaǵy qantógiske tosqaýyl bolýǵa shaqyrdy. «Damý salasyndaǵy jańa kúntártibi Myńjyldyqtaǵy damý maqsattar syndy tańqaldyrarlyq bolýy tıis, degenmen, ol barynsha aýqymdy bolýy qajet», - dedi ol. Sonymen qatar Bas hatshy turaqty damýdyń barlyq úsh ólshemi bir deńgeıli basymdyqqa (olardyń qatarynda ekonomıkalyq túrlendirýdi jáne adamdardyń kedeılikten arylý múmkinshiligin qolǵa alý, áleýmettik ádildikti alǵa jyljytý, qorshaǵan ortany qorǵaý) ıe bolýy qajettigin basa aıtty. Dál osy sessııa barysynda memleket basshylary joǵary deńgeıdegi saıası forýmnyń negizin qalady. Forým BUU-nyń 20 qyrkúıek kúni óz jumysyn támamdaǵan Turaqty damý komıssııasyn almastyratyn bolady. Álemdik kóshbasshylar kedeıshilikti, ashtyq, jáne aýrý-syrqaýdy joıý boıynsha is-qımyldardy belsendirý týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizip, «Sammıt-2015» qatysýshylaryna Myńjyldyqtaǵy damý maqsattaryn júzege asyrý merziminiń aıaqtalýyna baılanysty jańa damý maqsattary jıyntyǵyn qabyldaý úndeýin jasady. Osy alqaly jıynǵa qatysqan qazaqstandyq delegatsııany QR Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov bastap bardy. Ol jalpy pikirsaıystarǵa, Bas Assambleıanyń jalpy sessııasyna, ıAdrolyq qarýsyzdaný jónindegi joǵary deńgeıdegi kezdesýlerge, Órkenıet alıansy dostary tobynyń mınıstrlik kezdesýlerine qatysyp, BUU basshylyǵymen jáne sheteldik áriptesterimen birqatar ekijaqty kezdesýler ótkizdi. AQSh pen Iran yntymaqtastyqqa daıyn Bas Assambleıa sessııasy jańalyqtarynyń biri AQSh pen Iran arasyndaǵy qyrǵıqabaq kezeńge jylymyqtyń enýi boldy desek te bolady. 1979 jyldyń sońynan beri atalǵan eki eldiń basshylary birlesken jıyndarǵa qatysqan joq, tipti, eki taraptyń biriniń ókilderi minberge kóterilgende kelesi tarap BUU otyrysyn tastap, shyǵyp ta ketetin. Aıta keterligi, osy joly amerıkandyq taraptyń ózi prezıdentter Hasan Rýhanı men Barak Obamanyń beıresmı kezdesýlerine bastamashy bolýǵa tyrysty. Degenmen, ırandyqtar nátıjeli kelissózder ótkizýge ýaqyttyń tapshy bolyp otyrǵandyǵyn alǵa tartyp, basshylar kezdesýinen bas tartqan edi. Biraq, prezıdentter telefon arqyly baılanysqa shyǵyp, ırandyq ıadrolyq problemany sheshý joldaryn keńinen talqylaýǵa múmkindik aldy. Eskererligi, Irannyń barlyq saıası kúshteri birdeı AQSh-pen suhbattastyqqa umytylyp otyrǵan joq. Rýhanı alqaly jıynnan eline oralǵanda, ony Tehran áýejaıynan jaqtastarymen qatar qarsylastary da kútip alyp, oǵan jumyrtqa men báteńke laqtyrýǵa talpynys jasady. Aıtpaqshy, Rýhanı Nıý-Iorkke attanar aldynda Islam tóńkerisi kúzetshileriniń korpýsy prezıdentti AQSh-pen kelissózderi barynsha abaı bolýǵa ári «Aq úıdiń arsyz jáne astyrtyn áreketi» jelisine túsip qalmaýǵa shaqyrǵan bolatyn. Rýhanıdy bastapqyda kelissózder júrgize alatyn ymyrashyl ári óziniń aldyndaǵy prezıdentke qaraǵanda emotsııaǵa berilip, kún tártibin buzýǵa jol bermeıtin tájirıbeli saıasatker dep ataǵan bolatyn. Degenmen Rýhanı óziniń sońǵy málimdemelerinde Batyspen suhbattastyqty qalpyna keltirýge daıyn ekendigin sezdirip ótken-di. Sońǵy sensatsııalyq jańalyqtardyń biri onyń amerıkandyq CNN telearnasyna suhbat berip, Ekinshi dúnıejúizik soǵys ýaqytyndaǵy holokost faktilerin moıyndaýy boldy-mys. Sál keıinirek bul málimdeme resmı Tehran tarabynan teristelip, muny amerıkandyq tilshilerdiń qate aýdarýynan oryn alǵan jaıtqa telingen-di. Sırııa boıynsha kúsh qoldanylmaı qabyldanǵan alǵashqy qarar Kútilgenindeı-aq sırııalyq janjaldy retteý máselesi Bas Assambleıa otyrysy kún tártibindegi basty taqyryptyń birine aınaldy. Atalǵan elge qatysty pikirlerin is júzinde sessııaǵa qatysýshylardyń barlyǵy da bildirip shyqty desek te bolady. BUU Bas hatshysy sırııalyq bılikke hımııalyq qarý qoryn joıý boıynsha óz mindettemelerin tolyǵymen oryndaýǵa shaqyrdy. Ol barlyq memleketterge atalǵan elde oryn alyp otyrǵan qantógisti toqtatý úshin Sırııadaǵy qaı tarapqa da bolsyn qarý-jaraq jetkizýdi doǵarýdy shaqyrdy. «Áskerı jeńis - bul ıllıýzııa. Daǵdarystyń jalǵyz ǵana jaýaby saıası retteý bolyp tabylady», - dep málim etti Pan Gı Mýn. Basty nazar BUU Qaýipsizdik keńesi aıasynda ótken pikirsaıystarǵa da erekshe aýdy. Juma kúni keshkisin Qaýipsizdik keńesi Sırııadaǵy hımııalyq qarýlardy joıý boıynsha 2118 qarardy biraýyzdan maquldady. Atalǵan keńestiń barlyq músheleri 2012 jyldyń 30 maýsymyndaǵy Jeneva kommıýnıkesi negizinde beıbit retteý josparyn qoldap, onyń erejelerin oryndaý úshin Sırııa boıynsha halyqaralyq konferentsııany shuǵyl arada shaqyrýǵa úndedi. Aıta keterligi, Qaýipsizdik keńesi Sırııanyń hımııalyq qarýdy qoldanbaýy, jasamaýy jáne saqtamaýy týraly qaýly qabyldady. Bul talap Sırııadaǵy barlyq saıası talaptarǵa qatysty. Keńes «Sırııanyń qaı taraby bolsa da, hımııalyq qarýdy sanktsııasyz berý ne bolmasa hımııalyq qarýdy qoldanýdy qosa alǵanda osy qarardy saqtamaǵan jaǵdaıda BUU Jarǵysynyń VII tarmaǵyna sáıkes sharalar engiziledi», degen qaýly shyǵardy. ıAǵnı, mindetti tártippen kúsh qoldaný emes, kerisinshe, Qaýipsizdik keńesi aıasynda sheshim qabyldaý úshin buzýshylyqtardy taldaý kózdeledi.