Aleksandr Nevskıı ordeniniń ıegeri kombat Qadyrpatsha Boqajanov týraly bir úzik syr

ASTANA. QazAqparat - KSRO Qorǵanys mınıstrligi janyndaǵy Bas shtab akademııasynda oqýǵa kandıdat bop tirkelgen Qadyrpatsha Boqajanov 1945 jylǵy sáýir aıynyń sońynda besinshi ret alǵan aýyr jaraqattan gospıtal kereýetine jarty jyl tańylmaǵanda, bolashaq taǵdyry basqashalaý qalyptasar ma edi, qaıter edi.

Otan soǵysynda joǵary shendi ofıtserlerge ǵana beriletin Aleksandr Nevskıı ordeniniń kavaleri zaısandyq jas qyran 1942 jyly mamyr aıynda armııa qataryna shaqyrylyp, aldymen Býzýlýk qalasynda saıası qyzmetkerler, odan soń Ýfa qalasynda stanokty pýlemet komandırin daıyndaıtyn qysqa merzimdik kýrs bitirgen soń, birden soǵysqa aralasyp, áýeli vzvod, rota komandıri, odan soń 303-atqyshtar dıvızııasyndaǵy 2-atqyshtar batalonynyń komandıri bolyp, qatardaǵy soldattan kapıtanǵa deıin kóterildi. 1945 jyly Vena qalasy úshin bolǵan shaıqasta besinshi ret aýyr jaralanyp, jarty jyldan keıin elge oraldy. Al bul aralyqta, joǵaryda aıtqanymyzdaı, Qadyrpatsha qyzmet etken dıvızııa basshylyǵy ony Bas shtab janyndaǵy akademııada oqýǵa tirkep qoıǵan bolatyn. Densaýlyǵy múmkindik bermedi. Soǵysta Baýyrjan aǵasyndaı kombat bolǵan Qadyrpatsha 3 orden, 16 medal, 9 jaýyngerlik alǵys aldy. Ázirshe solardyń ishinen sanaýly ǵana qazaqtar alǵan Aleksandr Nevskıı ordenin ataı turaıyq. Qalǵandary keıin, dep jazady belgili qalamger Zákir Asabaev «Egemen Qazaqstan» gazetindegi maqalasynda. Soǵys bastalǵanda Qadyrpatshanyń Zaısan shekara otrıadynda qyzmet etetin ákesi Mámı, nemere aǵasy Saǵıolla Ýálıev te áskerge alynady. Biraq, olar mıllıon sarbazdan asatyn japondyq Kvantýn armııasy elimizge kez kelgen ýaqytta tap bergeli turǵan Qıyr Shyǵysqa attanyp, 1945 jylǵy sheshýshi urysqa deıin sonda bolady. Sol jylǵy 9 tamyzdan 2 qyrkúıek aralyǵynda japondarǵa qarsy soǵystaǵy erlikteri úshin Zabaıkale áskerı okrýginiń qolbasshysy, Keńes Odaǵynyń marshaly R.ıA.Malınovskııdiń buıryǵymen aǵaıyndy ekeýi san ret alǵys, «Japonııany jeńgeni úshin» medalimen nagradtalyp, týǵan elge aman-saý qaıtady.

Al Qadyrpatshanyń uly, bolashaq polkovnık Tóleýhan Qadyruly Boqajanov 1961-1964 jyldary áskerge shaqyrylyp, azamattyq boryshyn ótegen shaqtarda 1-Instenbýf tank dıvızııasynyń qaramaǵyndaǵy 79-gvardııalyq motoatqyshtar polkiniń basshylyǵy tarapynan 18 ret jaýyngerlik alǵys alady. BTR-60P áskerı mashınasymen Kalınıngrad pen Rıga qalalarynda ótken áskerı paradqa áldeneshe ret qatysyp, jaýyngerlik daıyndyǵy mol, tájirıbeli júrgizýshi retinde jáne BTR-60P mashınasymen Neman ózeninen ótken Búkilodaqtyq áskerı jattyǵý kezinde aıryqsha kózge túskeni úshin KSRO Qorǵanys mınıstri R.ıA.Malınovskııdiń buıryǵymen berilgen alǵys jeke jaýyngerlik esep kartochkasyna jazylady. Solaısha soǵys jáne eńbek ardageri, erjúrek ofıtser Boqajanov áýletiniń tórt urpaǵynyń taǵdyry olardy marshal Malınovskıı syndy dańqty qolbasshymen toǵystyryp otyrǵan.

Endi osylar jáne basqalarǵa biraz jyl Zaısan aýdandyq «Dostyq» gazetinde redaktor bolyp istegen Qadyrpatsha Boqajanov kózi tirisinde muqııattap jazyp, tasqa basylǵan oryssha mátin boıynsha ret-retimen qysqa tujyrymdap toqtalǵandy maqul kóremiz.

Resmı ómirderek

Boqajanov Qadyrpatsha Mámıuly 1921 jyly 15 sáýirde Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Zaısan qalasynda týǵan. Osyndaǵy qazaq orta mektebi jáne pedagogıkalyq ýchılışede oqyp júrgende komsomolǵa, 20 jasynda partııa qataryna ótedi. Bul sol kezdiń ólshemimen qara­ǵanda, sırek qubylys edi.

Qadyrpatsha Boqajanov 1942 jyly mamyr aıynda Keńes Armııasy qataryna shaqyrylady. Qaıda oqyp, qandaı áskerı mamandyq alǵa­nyn joǵaryda aıttyq. 1942-1945 jyldar ara­lyǵyn­da qatardaǵy jaýyngerden kapıtan dárejesine kóterilip, atqyshtar batalony, 2-Ýkraın (Dalalyq) maıdanynyń 57-armııasy quramyndaǵy 303-atqyshtar dıvızııasyna qarasty 345-atqyshtar polkine komandır bolady. Ýkraına, Rýmynııa, Vengrııa, Chehoslovakııa, Avs­trııany azat etýge qatysady.

Qadyrpatsha basqaratyn rota Dneprdiń oń jaǵalaýynan qarsy betke ótip, jappaı sha­býyl jasaýǵa jol ashqan operatsııany oıdaǵydaı atqarǵany úshin kapıtan ataǵy berilip, batalon komandıri laýazymyna joǵarylaıdy. Sondaı-aq, ol basqarǵan batalon Verhnedneprovsk qala­syndaǵy strategııalyq mańyzdy nysandy jaý qolynan barlaý tásilimen júrgizgen shaıqasta jedel azat etkeni úshin Aleksandr Nevskıı ordeni­men nagradtalady. 1945 jyly sáýirde vermahtyń Karpat taýlarynyń bókterindegi kóp mólsherde qarý-jaraq, oq-dári, azyq-túlik, basqa da teh­nıkalyq múkámaldary bar, kúshti kúzet qoıyl­ǵan asa qupııa jerasty qoımasyn qolǵa túsir­geni úshin barlaýshy topqa alǵys jarııalanyp, Qadyrpatsha «Qyzyl Juldyz» ordenimen nagradtalady.

San ret betpe-bet kelgen ajaldan aman qalǵan - jan olja. Elge oralyp, Mókedeı arýmen otaý qurdy. Aýdandyq «Dostyq» gazetinde redaktor, aýpartkom, aýatkom, prokýratýra salasynda jaýapty qyzmetter atqardy. 1956 jyly Zaısan aý­part­­komy bıýrosynyń sheshimimen Úlken Qa­ra­tal selosyndaǵy Kırov atyndaǵy mektepke dı­rek­tor bolyp, 1991 jylǵy ómiriniń sońyna deıin us­tazdyqpen aınalysty. QazPI-di syrttaı bitirdi. 1993 jyly Zaısan qalasyndaǵy Kı­rov kóshesine Qadyrpatsha Boqajanovtyń esimi berildi.

Endi 2-Ýkraın (Dalalyq) maıdany, 57-armııa, 303-atqyshtar polkine qarasty 1-atqyshtar batalonynyń komandıri, gvardııa kapıtany Qadyrpatsha Boqajanovtyń estelikterindegi keıbir derekterge zer salaıyq.

Verhnedneprovskini azat etý

«1943 jyly Kýrsk shaıqasyna qatysqan bizdiń 303-atqyshtar dıvızııasy Ýkraınanyń Soltústikjaǵalaý dep atalatyn aýmaǵyn jaý­dan tazartýǵa qatysyp, sol jyldyń kúzinde Sol­tústik Donets ózeniniń boıyndaǵy qorǵanys shebinde turdy, - delinipti maıdanger jazbasynda. - Jan alyp, jan berisken kúnderdiń birinde meni ózine shaqyrǵan 845-atqyshtar polkiniń ko­mandıri polkovnık S.M.Bedın jaý áskerleri eki aptadan beri bizdiń dıvızııany bir adym alǵa jyljytpaı turǵanyn aıta kelip, maǵan barlaý operatsııalary arqyly soǵysý tásilimen áskerı bólimshelerdiń qarsylastar shebin buzyp ótýine qol jetkizý kerektigi, ol mindet maǵan júkteletinin eskertti. Jáne shabýyldyń sońǵy shegi Verhnedneprovsk qalasy bolýy tıis.

Muqııat júrgizilgen shuǵyl daıyndyq nátı­jesinde buıryq buljymaı oryndaldy. Jer jaǵdaıynyń qıyndyǵyna qaramaı batyl qımyldaǵan batalon jaýyngerleri shepti buzyp, jaý áskerleri men tehnıka kúshterin túgelge jýyq joıyp jiberdi. Qarsylastar operatıvti platsdarmnan aıyryldy. Verhnedneprovsk azat etildi. Eń bıik ǵımarat tóbesinde qyzyl tý jelbirep, bizdiń armııanyń negizgi kúshterine jol ashyldy.

Osynaý jaýyngerlik tapsyrmany múltiksiz atqarǵany úshin batalonnyń jeke quramy orden, medaldarmen nagradtaldy. Áskerı bólimshelerdiń tabysqa jetýin qamtamasyz etken komandır retinde meniń omyraýyma Aleksandr Nevskıı ordeni taǵyldy. (Atalmysh ordenmen nagradtalǵan qazaq ulandary neken-saıaq bolǵanyn qaıtalap eske salamyz. - Z.A.). Al 303-atqyshtar dıvızııasy jaýyngerlik jetistikteri úshin «Verhnedneprovsk atqyshtar dıvızııasy» degen qurmetti ataýǵa ıe boldy. 1-batalonnyń soldattary 303-atqyshtar dıvızııasynyń erligi men batyrlyǵynyń arqasynda osyndaı ataýmen áskerı tarıh shejiresine engenderin oryndy maqtanysh etedi.

Dnepr úshin shaıqas

1943 jyly qyrkúıek aıynda armııa generaly I.S.Konev basqaratyn 2-Ýkraın maıdany nemis basqynshylary basyp alǵan kóptegen eldi mekendi azat etedi. Ýkraınadaı strategııalyq mańyzy zor aımaqtan aıyrylsa, kóp uzamaı kúli kókke ushatynyn bilgen Gıtler óz armııasyna Dnepr ózeni úshin aıanbaı shaıqasyp, keńes áskerlerin ózderi ornalasqan jaǵalaýǵa ótkizbeı qyryp-joıý týraly ústi-ústine buıryq berip jatty. Qyrkúıek aıynyń sońǵy kúnderinde 303-atqyshtar dıvızııasy Dneprge taıaý qalyń orman ishinde turdy. Biz úshin bir-aq maqsat - Dneprden ótip, qumyrsqadaı qaptaǵan jaý áskerlerin talqandaý, sóıtip, okkýpatsııa sheńgelindegi eldi mekender men qalalardy tazarta otyryp, batysqa qaraı jyljý bolatyn. Sol tustarda bul qıynnyń-qıyny edi. Nemister tarapynan Narva ózeni - Popov - Vıtebsk - Orsha - Soj ózeni - Dnepr ózeni - Molochnaıa ózeni syzyqtaryndaǵy muzdaı qarýlanǵan bekinis-qamaldarda tumsyǵy tasqa tıetin Qyzyl Armııa túgeldeı kúırep, joq bolady degen nasıhat jeldeı esetin. Muny jaqsy bilgen keńestik qolbasshylar qarsy shabýyl jos­parlaryn jasap, endi olardy iske asyratyn sát jetken-di. Birde meni shaqyrǵan polk komandıri, polkovnık S.Bedın: «Dnepr úshin basty báıgege tigetin kez keldi. Konevtyń buıryǵy solaı. Siz basqaratyn stanokty pýlemetshiler Dneprden birinshi bolyp júzip ótesizder. Arǵy jaǵalaýdan platsdarm ázirlep, bizdiń áskerler jaýǵa jappaı kúırete soqqy berýin qamtamasyz etesizder. Sizderge qosalqy kómek retinde polk rezervinen avtomatshylardyń 2 bólimshesi beriledi. Olardy tek qaterli jaǵdaıda ǵana urysqa qosasyzdar. Ózennen ótý tańǵy saǵat 3-te bastalýy kerek. Komandalyq pýnktten úsh qyzyl raketa atylǵanda qımyldaısyzdar, - dedi. Sóıtti de polkovnık Bedın qos ıyǵymnan qapsyra qushaqtap: «Bul tapsyrmany saǵan sengen soń berip otyrmyn», - dep, oń sapar tilep shyǵaryp saldy.

Osy arada myna nársege toqtala ketý artyq emes. Keńes Armııasynyń saıası qyzmetkerleri men barlyq deńgeıdegi basshylyq quramy Dnepr men Desna ózenderiniń batys jaǵalaýyn jedel qolǵa túsirý keregin jaqsy túsindi. Jekelegen quramdardyń moraldyq-saıası rýhyn kóterý úshin operatsııa barysynda erekshe erlik kórsetkenderdiń barlyǵyna Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy beriletini týraly sheshim qabyldaǵanyn da jasyrmady. Men óz qaraýymdaǵy jeke quramǵa S.Bedınniń buıryǵyn túsindirip bolysymen, 2-bólimshe komandıri, aǵa serjant Májıt Júnisov: «Aǵa, tapsyrmańyzdy múltiksiz oryndaımyn!», - dedi qazaqshalap. Ózi qaıratty, shymyr jigit edi, kózderine qarasam, ot shashyrap tur eken. «Rahmet, inim», - dedim men de qazaqshalap. Aldyn ala aıta keteıin, sol joly ol sózinde turyp, kózsiz erlik jasady. Dnepr úshin shaıqasta alǵashqylardyń biri bolyp Keńes Odaǵynyń Batyry atandy. Odan keıin de talaı syn saǵattarda qazaqqa tán batyrlyq kórsetip, Praga mańynda kezdeısoq snarıadtan mert boldy. Men shyǵystan bolsam, ol Batys Qazaqstannyń týmasy edi. Eshqashan umytqan emespin, umytpaımyn da.

... Dneprden ótý úshin tórt rezına qaıyqqa tórt sarbazdan otyrdy. Ár qaıyqta bir-birden stanokty pýlemet boldy. Áskerı taktıka men strategııada jaýda qapy qaldyrýdyń tolyp jatqan ádisi bolady. Biz jaýlar sýdaǵylardy birden aıyra almasyn dep áýeli ózenge bóreneler jiberdik. Qalqan bolý úshin bizdiń jaqtan artıllerıster ózenniń arǵy betindegilerdi tynymsyz atqylaýmen boldy. Jaý da qarap qalmaı, burshaqtaǵan oq aınalaǵa sholp-sholp túsip jatty. Sý beti kók tútinge toldy. Áıteýir, arǵy betke shyǵynsyz ótip, birden fashıstermen qoıan-qoltyq shaıqasqa tústik. 80 nemisti joıyp, 20-yn tutqyndadyq. 8 aýyr tehnıkasyn jaryp jiberdik. «Qyryq jyl qyrǵyn bolsa da ajaldy óledi» degenniń rastyǵyn buǵan deıin talaı ret ańdasam, bul joly odan saıyn kózim jetkendeı boldy. Qolma-qol urysta Júnisov tý syrtynan tónip kelgen qos frıtsti shalt burylyp, shalyp tústi. Aı, óldi-aý dep em, ólgen ne, 80 nemistiń úshten birin jer jastandyrǵan da ortamyzdan birden-bir Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn alǵan da Májıt boldy. Al men kapıtan atanyp, quramynda orys Stepanov, ýkraın Sreda, oraldyq Májıt Júnisov, qyzylordalyq Asan Ábdirahmanovtaı qazaq batyrlary, basqa da ulttardyń jaýjúrek ulandary bar batalon komandırligine joǵaryladym.

Jyl saıyn 9 Mamyr - Jeńis kúni Chehııanyń parlament músheleri, saıası partııalar men qoǵamdyq uıymdar ókilderi, TMD elderiniń elshileri Pragadaǵy Olshanka zıratyna baryp, soǵysta qaza tapqan jaýyngerler rýhyna taǵzym etedi, gúldeste qoıady. Onda 7 Keńes Odaǵynyń Batyry jatyr. Bireýi - Májıt Júnisov.

Vena operatsııasy

Bul bólimde Vengrııanyń batys bóligi men Avstrııa astanasy Vena qalasyn nemis fa­shıs­terinen azat etý jolyndaǵy strategııalyq sha­býyl jáne vermahtyń qupııa obektin qalaı qolǵa túsirgenimiz haqynda baıandalady. Atalmysh shabýyl operatsııasyn 2-Ýkraın maıdanynyń 3 jáne sol qanatynyń jaýyngerleri júzege asyrdy. Egjeı-tegjeıi bylaı.

Jaý jaǵy Venaǵa kiretin tusqa 3 birdeı qor­ǵanys qýysy bar tereńdetilgen eshelondy be­kinis ornatyp, ózge de myqty áskerı-ınje­nerlik qurylystar salypty. Ári olardyń qarsylasý múmkindigin arttyrýǵa orman-toǵaıly alqaptardyń sebi mol edi.

Soǵan qaramaı, 6 sáýirde Venaǵa basyp kirgen keńes áskerleri qala turǵyndaryn eshqaıda qozǵal­maı, bizge kómektesip, fashısterdiń qalany qıratýyna jol bermeýge shaqyrdy. Sonymen qatar, Avstrııanyń táýelsizdigin tanıtyn Máskeý deklaratsııasy múltiksiz oryndalatyny jónindegi Keńes úkimetiniń málimdemesi jarııa etildi.

13 sáýirde keńes jaýyngerleri qııan-keski shaı­qastan soń Venany azat etip, qaıta týǵan Avstrııa memleketiniń jańa dáýirine negiz qalandy. Osyndaı «otty» kúnderdiń birinde meni polk shtabyna shaqyrǵan polkovnık S.M.Bedın barlaý qyzmetiniń málimetteri boıynsha, Vena qalasynyń soltústik-batys jaǵyndaǵy Karpat taýlarynyń bókterinde vermahtyń kóp mólsherde qurylys materıaldar, qarý-jaraq, oq-dári, azyq-túlik, basqa da materıaldyq ıgilikter saqtal­ǵan qupııa jerasty obektisi bar ekeni jóninde habarlady. Ony kúsheıtilgen arnaıy kúzet ja­saqtary qas qaqpaı qorǵap, baratyn joldar men aı­nala tóńirek, qoımanyń ishi-syrtyna deıin mına qoıylypty. Sondyqtan, batalonǵa júkteletin mindet asa kúrdeli de jaýapty, qaýip­ti. Kúzetshilerdiń «ý-shýsyz» únderin óshirip, mınalardy zalalsyzdandyryp, baı oljany qolǵa túsirse, batalonǵa úlken abyroı. Ári arttan kó­mek jetkenshe iship-jem, kıim-keshek, janar-ja­ǵar­maı, oq-dári qory taýsylýǵa aınalǵan ásker qura­ma­lary talǵajaý ete turýlaryna jaqsy bolmaq.

Tıisti nusqaý-keńes alyp, jol bolsyn joralǵysy aıtylǵan boıda batalonǵa oraldym da, rota, vzvod komandırleriniń basyn qosyp, qupııa obektiniń barlyq erekshelikterin eskere otyryp, qalaı basyp alý keregin búge-shigesine deıin aqyldastyq. Aqyldastyq ta iske kiristik. Sol túni basshylyq alǵa qoıǵan jaýyngerlik mindet minsiz oryndaldy. Dymyn shyǵarmaı jahannamǵa attandyrǵandardan tys, 20 fashısti tutqyndap, qoımadaǵy orasan baılyqty murtyn buzbaı qolǵa túsirdik. Bir qaraǵanda, bul aıtýǵa jeńil kóringenmen, tutas bir batalon sarbazdary dozaq otyna tirideı kirip-shyqqanmen birdeı qa­ter­li operatsııa edi. Jankeshtilik. Sondyqtan da...

1943 jyly 20 qazanda Dalalyq maıdannyń aty 2-Ýkraın maıdany bolyp ózgertildi. 1945 jylǵy kóktem aılarynda maıdannyń sol qanattaǵy sarbazdary ústi-ústine shabýylǵa shyǵyp, Vena qalasyn tolyqtaı azat etti. Sondyqtan da, maıdan qolbasshysy, Keńes Odaǵynyń marshaly, Rodıon ıAkovlevıch Malınovskıı Vena qalasynyń soltústik-batys jaǵyndaǵy Karpat taýlarynyń bókterinde oryn tepken vermahtyń asa qupııa obekt-qoımasyn barlaýshy toppen birge qysqa merzimde qolǵa túsirýdegi erligi men batyldyǵy úshin batalon komandıri Qadyr Boqajanovty jaýyngerlik Qyzyl Tý ordenimen nagradtap, óz qolymen tabys etti. Al áskerı taǵdyry marshal Malınovskıımen toǵysqan Boqajanovtar áýletinen shyqqan tórt urpaq ókilderi jaıynda joǵaryda aıttyq.

Eger 1945 jyldyń kókteminde besinshi ret aýyr jaralanyp, bes aıdan astam gospıtalda jatpaǵanda, Aleksandr Nevskıı ordeniniń ıegeri Qadyrpatsha Boqajanov, sóz joq, general bolary haq edi. Óıtkeni, ony akademııada oqýǵa kandıdat etip tirkep qoımap pa edi?! Qujattar solaı deıdi!