Qazaqstandaǵy ortasha jalaqy: san men shyndyqtyń aıyrmashylyǵy
Qazaqstanda aıtyla qalsa, pikirtalas týyndaıtyn taqyryptar jeterlik. Sonyń biri – ortasha jalaqy. Ár toqsan saıyn Ulttyq statıstıka bıýrosy eldegi ortasha jalaqy kórsetkishi týraly derekter jarııalaıdy, tóńireginde talqylaýlar kóbeıedi. Osy tusta Kazinform tilshisi ortasha jalaqy kórsetkishi shynynda qaı deńgeıde ekenine, ony qalaı eseptegen jón bolatynyna úńildi.
Halyq tabysy qalaı naqtylanady?
Aldymen Qazaqstanda ortasha jalaqy qalaı esepteletinin, basqa da esepteý tásilderi baryn bileıik. Mysaly, elimizde 2024 jyldyń IV toqsanynda ortasha jalaqy 434 982 teńge ekeni resmı jarııalandy. Negizi bul arıfmetıkalyq mán, ıaǵnı elde jumys istep, aı saıyn tabys tabatyn adamdardyń jalaqysyn qosady da, qaıtadan azamattar sanyna bóledi. Ujymda 5 adam bar deıik, árqaısysynyń jalaqysy ártúrli: 100 000, 150 000, 200 000, 500 000, 1 500 000 teńge. Barlyǵyn qosyp, 5-ke bóle salsańyz ortasha mán 490 myń teńge bolyp shyǵa keledi. Kóbine osy esepteý ádisi alǵa tartylady, degenmen azamattardyń qarsylyǵyn týdyryp, «shyndyqtan alshaq» dep baǵalanyp jatatyny jasyryn emes.
Jalpy, bul taqyrypqa kelgende medıanalyq mánge qaraǵan durys. Ár toqsan saıyn jarııalanatyn Ulttyq statıstıka bıýrosynyń ortasha jalaqy týraly dereginiń mátininde medıanalyq jalaqy degen tusty baıqaısyz. Mysaly, ortasha jalaqy 434 myńnan asady dep aıttyq, alaıda medıanalyq mán - 308 717 teńge. Munda esepteý ádisi sál kúrdeli, barlyq jalaqylardy ósý retimen ornalastyryp, ortasynda turǵan mándi tańdaıdy. Eger qyzmetkerler sany jup bolsa, eki ortasyndaǵy sannyń ortasha máni alynady. Taǵy da aldyńǵy mysaldy qarastyramyz, 5 adamnyń jalaqysy – 100 000, 150 000, 200 000, 500 000, 1 500 000 teńge. Kórip otyrmyz, medıana – 200 000 (ortadaǵy san).
Ortasha jalaqy kóp tabys tabatyndardyń áserinen joǵary bolyp kórinse, medıana naqty jalaqy deńgeıin dálirek kórsetedi. Degenmen modaldyq jalaqy degen de bar. Bir sózben aıtqanda, toptastyrý. Nátıjesinde eldegi eń jıi kezdesetin jalaqy tobyn tabady. Halyqtyń arasynda 100 myń teńge aılyq alatyndar kóp bolsa, ortasha mándi de, medıanalyq mándi de ysyryp, modaldyq jalaqy 100 myń teńge dep kórsetiledi. Mysaly, Ulttyq statıstıka bıýrosy byltyr elde eń jıi kezdesetin jalaqy 97 myń teńge ekenin málimdedi. Asa jaǵymdy kórinbeıdi, sondyqtan álemde bul ádiske súıenetinder kóp emes.
Ósý me, kemý me – qarqyndy qalaı baǵalaımyz?
Aldymen Qazaqstanda ortasha jalaqy ár jyldary qandaı mejede bolǵanyn qarap alaıyq.
Árıne, bir qaraǵanda bári jaqsy, toqtaýsyz ósim bolyp otyr. Biraq kórsetkish ulttyq valıýta – teńgemen kórsetilgen. Al álemde kóbine ómir súrý sapasy dollarmen ólshenip jatady. Endeshe bul turǵyda ósim bolyp jatyr ma?
Mysaly, 2014 jyly ortasha jalaqy 121 myń teńgeden asty. Sol jyldyń basynda 1 dollar 155 teńgege baǵalanǵan, ıaǵnı ortasha jalaqy dollarmen 780 boldy. Degenmen 2014 jyldyń aqpanynda álemde geosaıası máseleler týyndap, áserinen 1 dollar 185 teńgege qymbattady. Soǵan saı elimizde ortasha jalaqy 654 dollarǵa tómendedi.
Endi 2020 jyldy qarastyraıyq. Sol jyldyń basynda pandemııa órshimeı turyp, 1 dollar 380 teńge edi. Ortasha jalaqy – 213 myńnan asyp, 560 dollar bolyp turdy. Biraq naýryzda pandemııa kúsh aldy. Álem elderimen qatar, elimiz de qıyndyq kórdi, dollar qymbattady. Aqyry 2020 jyldyń sońynda 1 dollar 420 teńgeniń mańaıyna baryp, ortasha jalaqy 507 dollarǵa azaıdy. Sonda 2014 jyl men 2020 jyly eldegi ortasha jalaqy dollarǵa shaqqanda óspegenin kóresiz.
Degenmen 2024 jyldyń qorytyndysynda jaǵdaı birshama jaqsarǵan eken. Byltyr qarashada dollar baǵamy teńselip, 500 teńgeden bir asyp, 494 teńgege turaqtaǵany este. Osyǵan qaramastan 434 myń teńge 880 dollarǵa teńelipti.
Osy tusta qysqasha jahan elderindegi jaǵdaıdy shola keteıik. Ashyq derekkózderge súıensek, 2024 jyly kórshi Ózbekstanda ortasha jalaqy 437,8 dollar bolǵan. Al Belarýste – 701 dollar, Reseıde 951 dollar deńgeıinde tirkelgen. AQSh-ta – 4 540, Qatarda – 4 201, Shveıtsarııada – 7 187 dollar.
Medıanalyq mánge ıek artqan jón
Endigi saýal: qaı esepteý tásili shyndyqqa jaqyn? Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń prfessory, ekonomıst Maǵbat Spanovtyń aıtýynsha, jalaqy – halyq tabysynyń mańyzdy faktory. Kez kelgen otbasynyń aılyq tabysy onyń qaı deńgeıde ómir súrip jatqanyn anyqtaıdy – aýqatty ma, baı ma, kedeı me?..
– Meniń oıymsha, bul másele fılosofııalyq sıpatqa ıe. Jasyratyny joq, sheneýnikter kóbine eń joǵary kórsetkishterdi usynýǵa tyrysady. Alaıda kez kelgen kórsetkishti ártúrli ádispen esepteýge, metodologııalar qoldanýǵa bolady. Mysaly, jalpy ishki ónimdi esepteý sekildi.
Ortasha jalaqyǵa kelgende men salalar boıynsha eseptelgen medıanalyq mándi anaǵurlym shynaıy sanaımyn. Qazaqstanda ortasha jalaqy men medıanalyq jalaqynyń arasy alshaq, 150 myń teńgege jýyqtaıdy. Osy aıyrmashylyq halyqtyń ál-aýqaty men tabysyna qatysty kózqarasty ózgertedi, – deıdi sarapshy.
Damyǵan elderde ortasha jalaqyny túrli ádistermen esepteıdi. Biraq basym bóligi medıanalyq júıeni paıdalanady. Spanovtyń sózinshe, Qazaqstanda jalaqyny salalar boıynsha saǵattyq ortasha tólem arqyly esepteý mańyzdy kórsetkish bolar edi. Halyqtyń kedeılik deńgeıin salystyrý turǵysynan bul aıqyn kórinis beredi.
– Mysaly, Qazaqstan álemdegi ortasha damyǵan elder qataryna jatady. Sondyqtan BUU sheńberinde kedeılik deńgeıi adam basyna shaqqanda 5,5 dollarlyq tabys pen shyǵyn negizinde esepteledi. Al Afrıkada bul deńgeı - 4 dollar. Eger ortasha saǵattyq jalaqyny esepteıtin bolsaq, onda jaǵdaı Ulttyq statıstıka bıýrosy men Eńbek mınıstrligi jarııalaıtyn kórsetkishter sekildi qolaıly bolmas edi, – dep qosty ol.
Ekonomıst Andreı Chebotarevtyń oıynsha, qazaqstandyqtar rasymen de resmı ortasha jalaqy kórsetkishterine jıi kúmán keltiredi. Biraq ár kez este saqtaıtyn dúnıe bar: ortasha jalaqy - quddy bir aýrýhanadaǵy barlyq naýqastyń ortasha dene qyzýy ispetti kórsetkish.
– Negizi medıanalyq jalaqyǵa qaraǵan durys, biraq ol da Qazaqstanda salystyrmaly túrde joǵary deńgeıde tur. Máselen, medıanalyq jalaqy 2024 jyldyń sońynda 308 myń teńgeden asa soma boldy, bul – 2023 jyldyń sońymen salystyrǵanda 16%-ǵa joǵary. Alaıda eldegi ómir súrý deńgeıine qatysty shaǵymdar da kóbeıip jatyr.
Iá, elde barlyǵy birdeı jaqsy ómir súrip jatqan joq. Degenmen álemdegi eń baı memleketterde de barlyq azamat aýqatty ómir súrmeıdi. Árdaıym sáti túspegender, belgili bir sebeptermen tabys tappaǵandar kezdesedi. Bir sózben aıtqanda, bizdegi ortasha jalaqy – arıfmetıkalyq ortasha mán, al medıanalyq jalaqy – naqty ortasha mán, – deıdi maman.
Kúnkóris deńgeıi qalaı qubyldy?
Ekonomıka salasyndaǵylar Engel zańy atalatyn tujyrymdy jaqsy biledi. Bul ne deseńiz, nemis statısi jáne ekonomısi Ernst Engel halyqtyń tabysy men shyǵystarynyń baılanysyn zertteı kele: «Eger halyq tabysynyń 50 paıyzdan astamyn azyq-túlikke jumsasa, eldegi kedeıliktiń artqanyn kórsetedi», - degen. Osy qaǵıda ekonomıkada kedeılik pen ómir súrý deńgeıin baǵalaýda jıi qoldanylady. Árıne, Qazaqstannyń jaǵdaıynda qazir bul sóz ózekti me, emes pe – ony naqtylaı almaımyz. Degenmen halyqtyń ómir súrý sapasyna qatysty materıaldarda azyq-túlik shyǵyndaryn eskergenimiz jón.
– Jalpy, halyq shyǵyndarynyń qurylymynda azyq-túlikke jumsalatyn qarajat úlesi negizgi orynǵa ıe. Munda birneshe faktor bar. Kez kelgen otbasy fızıkalyq turǵyda tamaqtanýy kerek. Endi qarańyz, bir otbasy azyq-túlikke aı saıyn 160 myń teńge jumsaıdy delik. Eger resmı statıstıkada kórsetilgendeı, ortasha jalaqy 430 myńnan asatyn bolsa, jaǵdaı turaqty sekildi kórinedi, ıaǵnı mańyzdy sanatqa jumsalatyn shyǵyn tabystyń 50 paıyzyna jetpeıdi.
Biraq ortasha jalaqy retinde medıanalyq mándi (309 myń teńgege jýyq) qarastyrsaq, jańaǵy 160 myń teńge tabystyń 50 paıyzynan asyp ketedi. Jaǵdaı múlde basqa sıpat alady, bul – Qazaqstan halqynyń negizgi bóliginiń qarjylyq jaǵdaıy turaqsyz ekenin kórsetetin faktorlardyń biri. Muny tek osylaı túsindirýge bolady, – deıdi ekonomıst Maǵbat Spanov.
Qazaqstanda azamattar tabystyń 50 paıyzdan sál artyǵyn azyq-túlikke jumsaıtynyn Andreı Chebotarev ta rastap otyr. Degenmen halyqtyń azyq-túlik sebetinde qymbat sanalatyn et ónimderi aıtarlyqtaı kóp ekenin umytpaǵan jón eken.
– Negizi ortasha jalaqydan tómen tabys tabý – tabysyńdy arttyrýǵa jáne mansaptyq ósý týraly oılanýǵa sıgnal. Negizinen medıanalyq jalaqyǵa súıengen durys. Ol - 308 myńnan astam teńge, biraq toqsan saıyn ósip keledi. Al áleýmettik jelilerdegi shaǵymdarǵa kóp kóńil bólmeý kerek, óıtkeni ortasha jalaqy týraly kez kelgen jazba astynda mindetti túrde «bul - ótirik, eshkim mundaı jalaqy almaıdy» degen pikirler bolady. Biraq faktiler buǵan qarama-qarsy nárseni kórsetip otyr.
Tipti, men ortasha jalaqyǵa taǵy 20-30 paıyz qosar edim, óıtkeni bizde kóleńkeli ekonomıka deńgeıi joǵary. Kóptegen adam óz tabystaryn jasyrady. Sondyqtan kórsetkish shyn máninde resmı sandardan áldeqaıda joǵary bolýǵa tıis, – dep tosyn pikir aıtty ekonomıst.
Qoryta aıtqanda, biz ortasha jalaqy tóńireginde az-kem sholý jasap, sarapshylardyń pikirin tyńdap kórdik. Bir túsingenimiz, ortasha jalaqy retinde medıanalyq mándi qabyldaǵan jón. Basqalarmen salystyrǵanda eldegi jalaqy deńgeıi turaqty ekenine kóz jetti. Alaıda damyǵan elderdegi kórsetkishke jaqyn arada jete qoımasymyz túsinikti.
Aıta keteıik, Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek jyl basynda ǵylymı qyzmetkerlerdiń eńbekaqysy tóńiregindegi daýǵa jaýap berdi.