Aldaǵy jyldary JOO-lar túlekteriniń jumysqa ornalasýy deńgeıi arta ma?

None
None
ASTANA. 26 naýryz. QazAqparat - Bilim jáne ǵylym salasyna jaýapty vedomstvo búginde sapasy syn kótermeıtin joǵary oqý oryndarymen kúreste alda turǵan qıyndyqtar bar ekendigin moıyndap otyr.

Mınıstr Baqytjan Jumaǵulovtyń sózimen aıtatyn bolsaq, vedomstvo atalǵan ýnıversıtetterdi qysqartýǵa qanshalyqty dámeli bolǵanymen, bul JOO-lardyń múddesin qorǵaıtyn adamdardyń barlyq ortalyq organdarda bolýy eleýli kedergi jasaýda.

«Bul eshkimge de qupııa emes. Sondyqtan da men búgin bul baǵyttaǵy jumystar ońaıǵa túspeıtinin aıtamyn. Alaıda, biz bul turǵyda tıisti sharalardy atqarýdamyz», - dedi búgin ol Úkimet otyrysynan keıingi brıfıngte.

Álemdik tájirıbe boıynsha 1 mln. halyqqa ortasha eseppen 6 joǵary oqý ornynan keledi eken. Osy kórsetkishti eskere otyryp, onda Qazaqstanda shamamen 100 JOO bolýy tıis kórinedi. Elimizde búginde 13 joǵary oqý orny áskerı jáne quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerlerin daıarlaıdy. Sonda qalǵan JOO-lar sany 80-nen astam bolmaq.

Aıta keteıik, qazirgi kezde Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha joǵary oqý oryndaryn ońtaılandyrý júrgizilýde. Búginde olardyń sany 149-dan 136-ǵa deıin qysqartylǵany málim. «Tájirıbe kórsetkendeı kommertsııalyq joǵary oqý oryndarynyń kópshiligi bilim berý sapasy jaǵynan syn kótermeıdi. Sondyqtan, taıaýdaǵy 3 jyl ishinde olardyń sanyn 66-dan 30-ǵa deıin qysqartý josparlanýda. Joǵary oqý oryndaryna qoıylatyn talaptardy eskere otyryp, bul iske óte jaýapty qaraıtyn bolamyz», - dedi vedomstvo basshysy. Mınıstrliktegilerdiń paıymdaýynsha, ońtaılandyrýdyń negizgi maqsaty - qajetti daıarlaý sapasyn qamtamasyz etý bolyp tabylady. Sondyqtan, irilendirý nátıjesinde joǵary oqý oryndary óz áleýetin arttyrady. Sonymen qatar bitirýshi mamandardyń básekege qabilettiligin qamtamasyz ete alatyn bolady.

Atap aıtqanda, birigetin joǵary oqý oryndarynyń stýdentteri oqýlaryn jalǵastyratyn bolady. Bul qadamdy vedomstvo mindetti talap retinde eskerip otyrǵan kórinedi.

Jalpy, Qazaqstanda joǵary oqý oryndaryn qysqartýdy búgingi jaǵdaı talap etýde, ıaǵnı keıbir JOO-da 200 ǵana stýdent bilim alyp jatyr eken. Bul oqý oryndary kezinde 30 mamandyq boıynsha bilim berý úshin lıtsenzııaǵa qol jetkizgen kórinedi. Osy oraıda endi taıaýdaǵy 2 jylda elimizdegi joǵary oqý oryndarynyń jalpy sany 100-ge jetip jyǵylmaq. ıAǵnı, osy qadamdar arqyly kóptegen aımaqtarda 1 memlekettik jáne 1 iri jekemenshik joǵary oqý orny tálim berýmen aınalysady degen sóz.

Budan bólek, mınıstr myrza orta bilim salasynda 12 jyldyq oqytýǵa kóshýge daıyndyq jumystary aıaqtalyp qalǵanyn aıta kele, endi 2015 jyldan bastap 12 jyldyq oqytýǵa tolyq kóshýdi bastaıtyndyǵymyzdy sóz etti. Sonymen birge, 11 jyldyq oqytýdyń jańa standarty da qabyldandy. Óıtkeni, 12 jyldyq bilim berýge tolyq kóshkenge deıin, ıaǵnı 2019 jylǵa deıin oqýshylardyń basym kópshiligi osy standartpen oqıtyn bolady.

«Al muǵalimderdiń biliktiligi boıynsha Memlekettik baǵdarlamanyń ındıkatory da artyǵymen oryndaldy. Qazirdiń ózinde 2013 jyldyń jospary merziminen buryn júzege asty. Nazarbaev zııatkerlik mektepteri men Kembrıdj ýnıversıteti ázirlegen biliktilikti arttyrý júıesiniń mańyzy zor. 2 jyl ishinde jańa júıe boıynsha 8 myń pedagog kýrstan ótti. Olar jalaqysyna ústemeaqy alýda», - dep naqtylap ótti B. Jumaǵulov. Bul baǵyttaǵy jetistik jan basyna qarjylandyrýdy engizýmen baılanysty boldy.

Mundaı mehanızm aımaqtar boıynsha oqytýǵa jumsalatyn shyǵystardy teńestirip, sonymen qatar, bul - pedagogtardy materıaldyq jaǵynan yntalandyrýdyń jańa quralyna aınalmaq. Osylaısha, mektepter men muǵalimder óz jumystarynyń sapasyna erekshe kóńil bóletin bolady. Belgili bolǵandaı, osyǵan baılanysty mınıstrlik pedagogtardyń jalaqysyn dıfferentsıaldy kóterý boıynsha jańa usynys daıyndap jatyr eken.

Sonymen qatar vedomstvo basshysy Úkimet otyrysy barysynda tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salasyna mamandardy tartýǵa 1,6 mlrd. teńge qosymsha qarjy bólý týraly usynys jasady.

«Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý júıesindegi basty jańalyq - jumys berýshilermen ózara tyǵyz baılanys ornatyldy. Endi olar Ulttyq jáne aımaqtyq keńesterge, kásiptik-tehnıkalyq uıymdardy basqarýǵa, kásiptik standarttardy ázirleýge qatysady. Jumys berýshiler birlestiginiń bazasynda biliktilikti rastaý ortalyǵy quryldy. Dýaldy oqytý júıesin damytý bastaldy. Qazir oǵan 100-den astam kásiporyn qatysýda», - dedi mınıstr. Onyń paıymdaýynsha, osy atqarylǵan jumystar mamandarǵa degen suranystyń artýyna jáne olardyń jumysqa ornalasýyna aıtarlyqtaı áser etýde.

«Eń mańyzdy máselelerdiń biri - tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salasyn bilikti óndiristik oqytý sheberlerimen qamtamasyz etý. Qazir olardyń jalaqysy óndiriste jumys jasaıtyndardan áldeqaıda tómen. Sondyqtan bilikti mamandardy bul salada ustap turý óte qıyn. Osyǵan baılanysty 1620 óndiris mamandaryn tartý úshin respýblıkalyq bıýdjetten qosymsha 1,6 mlrd. teńge bólý týraly usynys daıyndadyq. Osyndaı maqsatty yntalandyrý joǵaryda atalǵan mindetti túbegeıli sheshýge múmkindik beredi», - dep atap ótti ol.

Munymen qosa, mamandar qajettiligi turǵysynda mınıstrlik jyl saıyn eńbek naryǵy qajettiligine jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýǵa sáıkes memlekettik tapsyrysty túzetip otyrady. Árıne, qajettilikke oqý sapasy da aıtarlyqtaı áser etetini de belgili. Bul máselede 2 jańa mehanızm iske qosylǵan kórinedi. Bul turǵyda álemniń úzdik ýnıversıtetterindegi akademııalyq mobıldik pen úzdik 1000-daǵan sheteldik professordy shaqyrý eskerilgen. B. Jumaǵulovtyń paıymdaýynsha, munyń nátıjesi - túlekterdiń jumysqa ornalasýy kórsetkishiniń ósýi bolmaq. Eger de bul kórsetkish 2010 jyly - 60 paıyz, 2012 - 65 paıyz deńgeıinde bolsa, al 2015 jyly 78 paıyzǵa qol jetkizý kózdelip otyr.

Mınıstrdi tyńdap bolǵannan keıin Premer-Mınıstr Serik Ahmetov JOO-lardy túlekterdiń jumysqa ornalasýy boıynsha baǵalaýdy usyndy. «Joǵary bilim berýge qatysty aıtar bolsaq, JOO-lardy baǵalaý úshin basty ólshem túlekterdiń jumysqa ornalasýy bolýy tıis, dep sanaımyn. Bul - mańyzdy aspekt. Ol QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń turaqty baqylaýynda bolýy tıis. Ásirese jeke JOO-lar túlekteriniń jumysqa ornalasýy da. Soǵan sáıkes jumys berýshiniń, onyń ishinde memlekettik tapsyrys formasynda kadrlardy daıyndaý barysynda baǵalaý faktisi qajet», - dep túıdi Úkimet basshysy.

Сейчас читают
telegram