Aldaǵy ýaqytta Qytaı qalaı damıdy

None
Фото: Shutterstock
ASTANA. QazAqparat – Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysynyń 14-shaqyrylymy óz jumysyn aıaqtady. Jalpy otyrys barysynda Sı Tszınpın úshinshi merzimge QHR tóraǵasy laýazymyna qaıta saılanyp, Memlekettik keńes quramy (Úkimet) jańartyldy jáne ony reformalaý jospary maquldandy. Qytaıdyń budan ári qalaı damıtyndyǵy jáne Qazaqstanmen yntymaqtastyǵynyń bolashaǵy qandaı bolmaǵy jaıynda QazAqparat materıalynan oqyńyzdar.

Eki sesssııa – Qytaıdyń mańyzdy saıası oqıǵasy

Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysynyń jyldyq sessııasy Qytaıdyń Halyqtyq saıası konsýltatıvtik keńesi sessııasymen bir ýaqytta ótedi ári Qytaı Halyq Respýblıkasynda «eki sessııa» dep atalyp, saıası kúntizbedegi mańyzdy oqıǵalardyń biri sanalady.

Eldiń joǵarǵy zań shyǵarýshy organynyń bul jolǵy sessııasy barysynda Sı Tszınpın úshinshi márte 5 jyldyq merzimge QHR tóraǵasy jáne Ortalyq áskerı keńestiń basshysy bolyp qaıta saılandy. Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysy delegattary QHR Memlekettik keńesin reformalaý jobasyn maquldap, Premer-Mınıstr Lıa Tsıan basshylyq jasaıtyn Úkimettiń jańa quramyn bekitti.

Memlekettik keńestiń vıtse-premeri bolyp Dın Sıýesıan, He Lıfen, Chjan Gotsın jáne Lıý Gochjýn taǵaıyndaldy. Sonymen qatar Memlekettik keńestiń músheligine qorǵanys mınıstri Lı Shanfý, qoǵamdyq qaýipsizdik mınıstri Van Sıaohýn, Úkimet hatshylyǵynyń basshysy Ý Chjenlýn, QHR Syrtqy ister mınıstri Tsın Gan men Shen Itsın qabyldandy.

Mınıstrlikter men vedomstvolardyń 26 basshysy arasynda tek eki jańa kandıdat qana bekitildi, olar – Damý jáne reformalar jónindegi memlekettik komıtettiń tóraǵasy Chjen Shantsze jáne QHR Qorǵanys mınıstri Lı Shanfý.

Úkimettegi reforma: ne ózgeredi

Úkimettiń reformalar jobasyna sáıkes Qytaıda qundy qaǵazdar naryǵyn qadaǵalaý mindetin qamtymaıtyn jańa qarjylyq qadaǵalaý vedomstvosy qurylatyn bolady. Jańa vedomstvo QHR memlekettik keńesine tikeleı baǵynyshty bolmaq. Sonymen qatar Qytaı memlekettik damý jáne reformalar jónindegi komıtetke baǵynatyn Memlekettik derekter basqarmasyn qurmaq. Jana vedomstvo «Tsıfrlyq Qytaı», «Tsıfrlyq ekonomıka», «Tsıfrlyq qoǵam» josparlaý jáne qurý isin ilgeriletýge jaýap beredi.

Munan bólek, Qytaı bıligi QHR Ǵylym jáne tehnologııa mınıstrligin qaıta uıymdastyrýdy josparlap otyr. El mundaı qadamǵa basty ári mańyzdy tehnologııalarmen baılanysty problemalardy eńserý, sondaı-aq ǵylymı-tehnıkalyq derbestikke barynsha jyldam qarqynmen qol jetkizý úshin resýrstardy múmkindiginshe tıimdi bólý úshin baryp otyr.

Qujatqa sáıkes QHR-diń ortalyq memlekettik organdarynyń shtaty 5 paıyzǵa qysqaratyndyǵy kútiledi.

Qytaı Parlamentiniń qorytyndy jalpy otyrysy barysynda delegattar Úkimet baıandamasy zańnamalyq quqyq týraly zańǵa túzetýler jobasy 2022-2023 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý jospary boıynsha qarardy qabyldaýdy maquldap, 2022 jáne 2023 jyldarǵa arnalǵan ortalyq ári jergilikti úkimetter bıýdjetiniń oryndalýyn bekitti. Sonymen qatar Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysy turaqty komıtetiniń jumysy týraly, Joǵarǵy halyq sotynyń jumysy týraly jáne Joǵarǵy halyq prokýratýrasy jumysy týraly baıandamalardy qabyldady.

QHR basshylyǵynyń basymdyǵy

Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysynyń sessııasy barysynda QHR tóraǵasy Sı Tszınpın Qytaı halyq kommýnıstik partııasynyń jáne barsha qytaı halqynyń basty mindeti – XXI ǵasyrdyń ortasyna qaraı «jańǵyrtylǵan áleýmettik derjavany tolyqtaı qurý jáne Qytaı ultynyń uly órleý protsesin jan-jaqty ilgeriletý» bolyp sanalatyndyǵyn basa aıtty.

Sonymen qatar Sı Tszınpın Qytaıdyń «jahandyq basqarý júıesin reformalaý men qurýǵa belsendi qatysýǵa, ashyq úlgidegi álemdik ekonomıka qurylysyn ilgeriletýge, jahandyq damý jónindegi bastamalardy jáne jahandyq qaýipsizdik salasyndaǵy bastamalardy júzege asyrýǵa septesýge» nıetti ekendigin atap ótti.

Memlekettik keńestiń jańa premeri Lı Tsıan Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysy sessııa qorytyndysy boıynsha dástúrli túrde ótkiziletin baspasóz máslıhaty barysynda jańarǵan úkimettiń syrtqy ekonomıkalyq baǵytyna qatysty pikir bildire kelip, Qytaıdyń «osy jyly halyqaralyq saýda erejelerine sáıkes óziniń ashyqtyǵyn odan ári keńeıte túsetindigine, iskerlik ortany úzdiksiz jaqsartyp, óziniń qyzmetterin ońtaılandyra otyryp, syrtqy álemge esigin budan da keń ashatyndyǵyna» ýáde berdi.

Onyń atap ótýinshe, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha qurlyqtyq Qytaıda is júzinde paıdalanylǵan tikeleı sheteldik ınvestıtsııanyń kólemi rekordtyq deńgeıge jetti jáne 189 mlrd. AQSh dollarynan asyp tústi.

«Syrtqy álemge ashyqtyq, bul – syrtqy ahýal qalaı ózgergenine qaramastan, Qytaıdyń negizgi memlekettik saıasaty. Qytaı bul saıasatty múltiksiz ustanatyn bolady», - dep atap ótti QHR memlekettik keńesiniń premeri.

Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysynyń sessııasynda maquldanǵan QHR Úkimetiniń jumysy týraly baıandamaǵa sáıkes, jalpy ishki ónim ósimi boıynsha maqsatty kórsetkish 2023 jylǵa 5 paıyz deńgeıinde belgilenip otyr. 2022 jyly Qytaıdyń jalpy ishki ónimi 121,02 trln. ıýanǵa (ortasha jyldyq aıyrbas baǵamymen qaıta eseptegen kezde shamamen 18 trln. dollardy quraıdy) jetip, jyldyq mánde 3 paıyzǵa artty.

Jumyssyzdyq deńgeıin 5,5 paıyz deńgeıinde ustap, 12 mln-nan astam jańa jumys ornyn qurý josparlanyp otyr. Tutynýshylyq baǵasy ındeksiniń (ınflıatsııa – red. eskertpesi) ósimi shamamen 3 paıyz deńgeıinde boljanady. Al astyq óndirisiniń kólemi 650 mln. tonnadan astam deńgeıde saqtalady.

Qazaqstan men Qytaıdyń ekijaqty qarym-qatynasynyń keleshegi

Qytaı Qazaqstannyń eń iri saýda jáne ınvestıtsııalyq seriktesi sanalady. QHR statıstıkasyna sáıkes, 2022 jyly rekordtyq taýar aınalymy tirkelip, 31,2 mlrd. dollardy (+23,6 paıyz) qurady.

«Bir beldeý – bir jol» bastamasy aıasynda Qazaqstan men Qytaı yntymaqtastyǵynyń sátti úlgisi Lıan ıÝngan teńiz porty (QHR Tszıansý ólkesi), «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» qurǵaq porty, «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dálizi syndy qazaqstandyq-qytaılyq logıstıkalyq bazalar sııaqty iri ınfraqurylymdyq jobalardyń iske qosylýyn atap ótýge bolady.

Kólik-logıstıkalyq quzyrettilikter men tranzıttik dálizderdi damytýdan bólek, Qazaqstan men Qytaı energetıka, ónerkásip, agroónerkásip kesheni jáne Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksporty salalarynda ózara is-qımyldy kúsheıtý boıynsha belsendi jumys júrgizip keledi.

Qazaqstan «Tsıfrlyq Jibek joly», «Jasyl Jibek joly», «Densaýlyq saqtaý Jibek joly», sonymen qatar tsıfrlandyrý, jasyl tehnologııalar men ınnovatsııa salasyndaǵy jobalardy júzege asyrý aıasynda barynsha naqtylanǵan yntymaqtastyqqa daıyn.

Mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyqta da mol múmkinshilikter bar. Mádenıet ortalyqtaryn ózara qurý, Qazaqstanda Qytaıdyń jetekshi oqý oryndary biriniń fılıalyn, «Lýbanıa» sheberhanasyn ashý máseleleri pysyqtalyp, jastar arasyndaǵy baılanys, mádenı almasý jańaryp keledi.

Aıta keterligi, 2023 jyly «Ortalyq Azııa – Qytaı» memleket basshylarynyń birinshi sammıti jáne «Bir beldeý – bir jol» bastamasy aıasyndaǵy halyqaralyq yntymaqtastyq boıynsha joǵary deńgeıdegi úshinshi forým ótedi. Bul is-sharalarǵa bizdiń elimiz de belsendi túrde qatysady.


Сейчас читают
telegram