Aldaǵy on jylda memlekettik tildi damytýdyń tyń serpini júzege asýy tıis

STANA. Naýryzdyń 19-y. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/ - Osydan on jyl buryn Memleket basshysy respýblıka kóleminde úlken májilisterdi ilespe aýdarmamen qamtamasyz ete otyryp, qazaq tilinde júrgizýge kóshý jóninde másele kóterip, ol boıynsha arnaıy tapsyrma júktegen bolatyn. Prezıdenttiń dál osy tapsyrmasy áli kúnge oıdaǵydaı iske aspaı keledi. Buǵan ilespe aýdarmamen aınalysatyn mamandardyń biliktiligi,

kásibı deńgeıiniń tómendigi sebep boldy ma, joq resmı bıliktegiler jıyndardaǵy ilespe aýdarmaǵa sene almaıdy ma, álde jurt bilmeıtin basqa da sebepteri bar ma, ol jaǵy belgisiz. Belgilisi Prezıdent tapsyrmasy aıtylǵan jerde qalyp qoıdy. Basqasyn aıtpaǵanda ilespe aýdarmaǵa jetik organ bolyp otyrǵan Parlamenttiń ózinde jınalystardaǵy basym jaǵdaıda «bárine túsinikti bolý úshin» degen qaǵıdat ustanatyny aıqyn. Qarapaıym ǵana bir mysal. Jaqynda Parlament Senatynyń komıtetinde pikir almasý sıpatyndaǵy kezdesý sharasy ótti. Ádettegideı, basqa ult ókilderine degen kóńiljyqpastyq úshin jıyn bastan aıaq resmı tilde ótip jatty. Degenmen, qatysýshylarǵa aýdarma qajet bolsa degen nıetpen «qulaqtar» («qulaq» - jýrnalıster arasynda ilespe aýdarmany tyńdaýǵa arnalǵan qabyldaǵysh apparat osylaı atalyp ketken) úlestirilipti. Álgi «qulaqtyń» arnalaryn ary-beri aýystyryp kórsek, qazaqsha aýdarma jasaıtyn arnasy múldem joq bolyp shyqty. Sóıtsek, bul «qulaq» jıyn barysynda alda-jalda bireý-mireý reglamentti buzyp, qazaqsha sóılep ketse, sony aýdarmadan tyńdap qalý úshin berilip otyrǵan sekildi eken. Oıpyr-aı! Elbasy tapsyrmasyna sáıkes, mynadaı jıyndardy qazaqsha ótkizip, onyń orysshasyn ilespe aýdarmamen qamtý týraly aıtylǵan sekildi edi. Al myna jaǵdaıda, kerisinshe jıyn orys tilinde ótedi, qazaqsha sóılegen kisi shet tilinde sóılegendeı bolyp, orysshaǵa aýdaryla qoıady eken.

Bul túıtkili kóp til máselesi tóńireginde bir ǵana mysal. Bundaı mysaldardy qoǵam arasynan kóptep kezdestirýge bolady. 1995 jylǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasynda, 1997 jyly qabyldanǵan «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Til týraly» zańynda qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili degen bıik mártebege ıe boldy. 2001-2010 jyldarǵa arnalǵan Tilderdi qoldaný men damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy júzege asty. ıAǵnı, týǵan tilimizdiń memlekettik mártebesi týraly konstıtýtsııalyq qaǵıdamyz da bar, Til týraly arnaıy zańymyz da bar, eń bastysy bulardy is júzine asyrýdyń on jylǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn da ıgerip kelemiz. Biraq, til tóńiregindegi másele qalyń qazaqy qoǵamnyń kóńilinen tolyq shyqqan emes. Buǵan joǵarydaǵydaı sekildi mysaldar da dálel bola alady. Sonymen birge, aǵymdaǵy jyly Til baǵdarlamasy máresine jetedi. Endeshe, aldaǵy on jyl úshin memlekettik tilge qatysty áńgimeni bútindep, ketken kemshilikterdi túzetetin baǵdardy anyqtap, olqylyqtardyń ornyn toltyratyn sharalarǵa qamdanýdyń jóni bólek. Búgin Parlament Májilisinde «Memlekettik til - el birliginiń kepili» atty respýblıkalyq ǵylymı praktıkalyq konferentsııanyń negizgi maqsattarynyń biri de osy.

Ras, memlekettik til máselesine qatysty buǵan deıin de talaı jıyndar ótti. Resmı organdardan bólek, qoǵamdyq uıymdardyń da bundaı jıyndardaǵy belsendiligi tanyldy. Sondaı belsendiliktiń nátıjesinde tildi damytýǵa jumsalatyn qarjy kólemi 2001-2004 jylǵy 100 mln. teńgeden qazirgi 5 mlrd. teńgege deıin ósti. Úkimet tarapynan memlekettik tildiń damýyna jan-jaqty materıaldyq-tehnıkalyq jáne qarjylaı qoldaý jalǵasa beretini belgili boldy. Degenmen, memlekettik til máselesindegi problemanyń barlyǵy aqshaǵa tirelip turmaǵanyna kóz jetti. Sondyqtan da, Májilistegi jıynnyń ereksheligi, bunda «baryn bar, joǵyn joq» degizetindeı ashyp aıtýmen qosa, bolashaqqa baǵdar bolatyn, aldaǵy on jylǵa arnalǵan Baǵdarlamaǵa engizilýge tıis is-sharalar jóninde usynys-pikirlerdi talqylaý, ortaǵa salý.

Jıyn barysynda Mádenıet mınıstri Muhtar Qul-Muhammed Tilderdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasynyń jalpy baǵytymen tanystyryp ótti. «Memlekettik tildi damytýdyń aldaǵy on jylynda atqarylatyn sharalar negizgi 11 baǵytqa toptastyrylyp otyr. Sonyń ishinde birinshi baǵyty - balabaqshadaǵy qazaq tilin úıretý máselesi bolyp tabylady. Bul baǵyttaǵy sharalar Elbasynyń tapsyrmasymen ázirlenip jatqan «Balapan» baǵdarlamasymen sáıkestendirilip, jańa jumys josparlary belgilenedi. Soǵan sáıkes, biz balabaqshadaǵy qazaq tilin oqytý máselesin, ásirese ózge ult ókilderi tárbıelenetin balabaqshadaǵy qazaq tilin oqytýǵa erekshe nazar aýdaratyn bolamyz», dedi M. Qul-Muhammed. ıAǵnı, bilim berý salasy boıynsha balabaqshadaǵy, mekteptegi, JOO-daǵy qazaq tilin oqytý máselesine erekshe kóńil bólinetin bolady.

Ekinshi baǵyt - orys tilinde oqytylatyn mektepterdiń qazaq tilindegi júktemesin arttyrý. «Búgingi kúni qazaq mektebin bitirgen túlek ulttyq biryńǵaı testti qazaq tilinde erkin tapsyrady. Budan qazaq tiliniń kósegesi kógeretinine sóz joq. Biraq, biz orys mektebin bitirgen balalarǵa qazaq tilinde test tapsyrtatyn bolsaq, sonda orta mektepti bitiretin árbir balanyń qazaq tilin meńgerip shyǵaryna múmkindik jasar edik. Dál qazirgi kezde bundaı jaǵdaı bolmaı otyr, óıtkeni túlektiń erki boıynsha qazir qazaq tilinde bitirgen bala qazaqsha, orys tilinde bitirgen bala oryssha tapsyra beredi», dedi M. Qul-Muhammed. Baǵdarlamanyń úshinshi baǵyty - joǵary oqý oryndaryndaǵy memlekettik tildi oqytý máselesi. Mınıstrdiń aıtýynsha, JOO-da qazaq tilin tek til retinde ǵana oqytýdan keletin paıda shamaly. Sol úshin árbir joǵary oqý ornynyń mamandyǵyna sáıkes termınologııany bilip shyǵýyna basa mán berý kerek. «Máselen, Almaty medıtsına ınstıtýtynda orys bóliminiń stýdentterine bir pán mindetti túrde qazaq tilinde oqytylady eken. Sonda stýdent pánge qatysty termınologııany meńgeredi degen sóz. Bundaı tájirıbege kóshý qajet», dedi M. Qul-Muhammed.

Tórtinshi baǵyt - qazaq tiliniń memlekettik qyzmet júıesindegi órisin keńeıtýdi qamtıdy. Bul baǵytta problemaly bolyp kelgen memlekettik organdardyń memlekettik tildegi is júrgizý máseleleride qamtylatyn bolady. «Til týraly zańnyń 24-babyna sáıkes, árbir mekemeniń basshysy qazaq tiliniń qoldaný aıasyn keńeıtýge jáne ony paıdalanýǵa barynsha múmkindik jasaýǵa mindetti bolatyn. Bul aldaǵy til tujyrymdamasynda anyq kórsetiledi», dedi mınıstr. Besinshiden - memlekettik qyzmetshilerdiń til bilý deńgeıindegi jaýapkershiligin arttyrý sharalary qarastyrylady. Altynshydan - respýblıka azamattarynyń óz betinshe til úırenýine qolaıly jaǵdaı týǵyzý. Bul jalpy memlekettiń mindetteriniń biri bolyp tabylady ári ondaı norma Ata zańda, Til týraly zańda da kórsetilgen. Jetinshiden - memlekettik tildi osy zamanǵy aqparattandyrý tiline aınaldyrý baǵytyn qamtıdy. ıAǵnı, ınternet jelisi arqyly taralatyn materıaldyń memlekettik tildegi úlesin arttyrý sharalaryn júzege asyrýdy kózdeıdi. Segizinshi - aqparat júıesiniń tilimen baılanysty. Bul rette BAQ boıynsha atqarylatyn sharalar qarastyrylyp, ondaǵy memlekettik tildi nasıhattaý máselesine mán beriletin bolady. Bul rette BAQ-taǵy tildiń paıyzdyq mólsherine qatysty, ıaǵnı burynǵy 50 de 50 máselesi áli kúnge túpkilikti sheshimin tapqan joq. Máselen, byltyrǵy jyldary arnaıy zańǵa «táýliktiń árbir segiz saǵatyndaǵy 50 paıyz» týraly kórsetilgen bolatyn. Biraq, M. Qul-Muhammedtiń aıtýynsha, bul zań normasynyń da olqy tusyn aınalyp ótetetin tustary taǵy baıqalypty. «Mysaly, túngi, ıa keshki kórsetiletin habarlar sýbtıtrlyq júgirtpeli joldar arqyly qazaqsha beriledi de, bul habar qazaq tilinde berilgen bop sanalyp jatyr», deıdi mınıstr. Toǵyzynshy - respýblıkadaǵy ózge ult ókilderiniń ana tilin meńgerýine, oqýyna jaǵdaı jasaý.

Onynshydan - qazaq tiliniń termındik bazasyn turaqtandyrýǵa qatysty bolyp otyr. Bul rette Mádenıet mınıstrligi bıyldan bastap qazaq tiliniń úlken termınologııalyq sózdigin jasaýǵa kirisedi. Mınıstrdiń aıtýynsha, bul úlken sózdik eki jyldyń kóleminde aıaqtalyp, basylyp shyǵady. «Bul bizdiń qazaq tiliniń qoldanysynda bar búkil termınderdi qamtyp, árqaısysy 130-140 baspa tabaq bolatyn eki úlken entsıklopedııalyq tom formatynda basylady dep kútilip otyr. Sol úshin qolda bar termınniń bári osyǵan jınaqtalyp, engiziledi. Al ondaı jınaqtalǵan termınderdi Elbasynyń Jarlyǵymen, ne bolmasa Úkimettiń qaýlysymen bekitip, barlyq aqparat quraldaryna, barlyq mekemelerde birdeı qoldanatyn, qabyldanatyn termınologııalyq sózdik bolady», dedi M. Qul-Muhammed. Sońǵy on birinshi baǵyt - onomastıka máselesi boıynsha júrgiziledi. Bul tilderdi damytý tujyrymdamasyny basym baǵyttaryn qamtıtyn joba ǵana. ıAǵnı, tujyrymdama áli jasalý ústinde. Sondyqtan da, Mádenıet mınıstrligi tujyrymdamany jetildire túsý úshin jobany aldaǵy mamyr aıyna qaraı baspasózge jarııalaýdy josparlap otyr. «Bul tujyrymdamany jetildirýge tilge janashyr azamattardyń barlyǵy qatysa alady. Sodan keıin, biz aǵymdaǵy jyldyń qazan aıyna deıin 2011-2020 jyldardy qamtıtyn memlekettik baǵdarlamany qabyldaýǵa tıispiz», dedi mınıstr.

Jalpy, Tilderdi damytý men qoldanýdyń memlekettik baǵdarlamasy tikeleı Memleket basshysynyń qadaǵalaýynda bolady. Úkimet basshysy birneshe márte Elbasynyń tikeleı baqylaýynda ındýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń, bilim berý men densaýlyq saqtaý baǵdarlamasynyń, sondaı-aq memlekettik tildi damytý baǵdarlamasynyń bolatynyn aıtyp, buǵan mańyz bergen bolatyn. Endeshe aldaǵy on jylda tildi damytýdyń tyń serpini júzege asýǵa tıisti dep oılaımyz.