«Aldaǵy 20 jylda qazaqstandyq BAQ óziniń tórtinshi bılik fýnktsııasyn tolyq atqaratyn bolady» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

None
None
ASTANA. 13 jeltoqsan. QazAqparat /Aıdar Ospanalıev/ - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 13 jeltoqsan, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Táýelsizdik tulǵasyna 20 jazba» atty maqala jarııalandy. Onda elimizdiń 20 jylda júrip ótken joly, elde atqarylǵan ister men qol jetkizilgen jetistikteri saraptalǵan. Sondaı-aq onda Táýelsiz Qazaqstan memleketiniń qalyptasýynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń atqarǵan róli jóninde egjeı-tegjeıli jazylady. Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda túrli aıdarlarmen Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna arnalǵan maqalalar toptamasyn bergen.

***

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, AQSh-tyń belgili ǵalymy, pedıatr dárigeri Harvı Karp «Balany tynyshtandyrý óneri» atty eńbeginde ata-analarǵa jylaǵan balany jedel jubatyp, ony tynysh ta tátti uıqysyna qaıta bóleýdiń tásilderin zerttegen uzaq jyldyq eńbeginiń nátıjesin jazǵan. Qyzyǵy batys pen shyǵystyń balany jubatý ónerin zerttegen ǵalym ekonomıkasy qaryshtap damyǵan batys áleminiń bul názik tárbıe isine kelgende, shyǵystan kósh boıy keıin qalǵanyn moıyndaıdy. Onyń zertteýinshe, qazaqtyń besik tárbıesi - bala tárbıesiniń tóresi! Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qazaq besiginen bezinedi...» atty maqaladan egjeı-tegjeıli bilýge bolady.

Osy basylymnyń jazýynsha, elimizde jańa meıram paıda boldy. Ol - Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti kúni dep atalady jáne qystyń alǵashqy kúninen sáıkes kelmek. Ótken senbide óziniń jalpy otyrysynda Senat osyndaı sheshim qabyldap, ony «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» zańyna tolyqtyrýlar túrinde rásimdedi. Merekeniń nelikten bulaı atalǵandyǵyn jáne osy merekeniń mán-maǵynasy jóninde «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Elimizde jańa mereke paıda boldy» atty maqaladan bilýge bolady.

***

«Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Eldiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵy arta túspek» atty maqala jarııalandy. Onda ótken aptada Nıýı-Iorkte ótken Qazaqstan-

Amerıka ınvestıtsııalyq forýmynda kóterilgen máseleler sóz bolady. Osy jıynda kún tártibindegi másele jóninde baıandaǵan «Samuryq-Qazyna» ál-aýqat qorynyń Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Aıdyn Káribjanovtyń aıtýynsha, álemdik daǵdarystyń jańa tolqyny múmkindigin esepke alǵan qor Aldaǵy damýdyń basym baǵyttaryn aıqyndap qoıǵan. Onyń ishinde ındýstrııalyq jobalarǵa ınvestıtsııa quıý baǵytyna aıryqsha mán beriledi. Osy jıynda kóterilgen osy jáne ózge de máselelerdi «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynan oqısyzdar.

Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda Qazaqstan jýrnalıstıka akademııasynyń prezıdenti Saǵymbaı Qozybaevpen bolǵan suhbatty jarııalapty. Onda buqaralyq aqparat quraldary qyzmetiniń búgini men erteńi jónindegi oılarymen bólisken akademııa prezıdenti «Menińshe endi 20 jyldan keıin qazaqstandyq BAQ óziniń tórtinshi bılik fýnktsııasyn tolyq atqaratyn bolady. Sapasyz ári ruqsatsyz gazetterdiń joıylyp ketý esebinen sapaly gazetterdiń taralymy ósedi. Bul olardyń sapasynyń odan ary artýyna sebep bolady. Qazaqtildi telearnalar mindetti túrde óziniń kórermenderin tabady»,-deıdi ǵalym. Bul suhbat «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Aldaǵy 20 jylda qazaqstandyq BAQ óziniń tórtinshi bılik fýnktsııasyn tolyq atqaratyn bolady» degen taqyryppen jarııalanǵan.

***

«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Im po plechý ı bıznes, ı polıtıka» atty maqala jaryq kórdi. Atalmysh maqalaǵa keshe elimizde ótken QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isi jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń otyrysynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Maqalada Qazaqstanda qazaq áıelderiniń lıderlik qasıetterin ashatyn arnaıy mektepter bar ekendigi aıtylady. Sondaı-aq osy komıssııanyń tóraıymy Gúlshara Ábdihalyqova komıssııa qyzmetiniń bolashaqta genderlik teńdikti qamtamasyz etýmen baılanysty bolatynyn atap kórsetken. Osy jıynda kóterilgen máseleler jóninde «Kazahstanskaıa pravda» basylymynan keńirek bilesizder.

Сейчас читают
telegram