Aldaǵy 5 jylda suranysqa ıe bolatyn kásip túrleri belgili boldy
ASTANA. KAZINFORM – 2030 jylǵa qaraı kadrlarǵa suranystyń jalpy kólemi 1,6 mln adam bolýy múkin. Onyń ishinde 875 myń adam biliktilik deńgeıi orta, kásiptik-tehnıkalyq bilimi bar qyzmetkerlerge tıesili. Bul týraly Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi habarlady.
Osy oraıda, jumysshy mamandyqtar boıynsha kadrlarǵa qajettilik - 403 myń adam. Bul kórsetkishti jyldarǵa baǵamdasaq:
Jumysshy mamandarǵa suranys qurylys, aýyl sharýashylyǵy, óńdeýshi ónerkásip jáne densaýlyq saqtaý salalarynda kóbirek baıqalady. Bul - shamamen 56%. Atap aıtqanda:
Qurylys salasynda joǵary suranysqa ıe mamandyqtar retinshe kelesi kásipterdi atap ótýge bolady:
- sylaqshylar (9 758 adam)
- qurylys brıgadalarynyń prorabtary (9 477 adam)
- dánekerleýshiler (7 229 adam).
Aýyl sharýalyǵynda:
- fermerlerge (10 695 adam)
- traktorshylar (7 141 adam)
- iri qara mal ósirý jumysshylaryna (4 940 adam) qajet bolady.
Óńdeýshi ónerkásipte:
- dánekerleýshiler (3 342 adam)
- tiginshiler men kıim jóndeýshiler (2 606 adam)
- ónerkásiptik qural slesarleri (2 367 adam)
- santehnıkter men qubyr tartýshylar (2 051 adam) barynsha suranysqa ıe.
Densaýlyq saqtaýda joǵary suranys:
- orta medıtsınalyq qyzmetkerlerdiń eńbegi eleýli (24 614 adam)
- jedel járdem júrgizýshilerine de suranys joǵary (4 604 adam)
- feldsherlerge de suranys az emes (4 536 adam).
Turaqty jumyspen qamtý deńgeıi qandaı?
Halyqty jumyspen qamtý – kez kelgen memlekettiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń negizgi kórsetkishteriniń biri. Bul máseleniń durys sheshilýi halyqtyń ál-aýqatyn arttyryp, ekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etedi. Qazaqstanda da eńbek naryǵyn damytý, jumyssyzdyq deńgeıin tómendetý jáne halyqty turaqty jumyspen qamtamasyz etý - basty basymdyqtardyń biri.
- Qazaqstanda jumyspen qamtý salasy únemi damyp keledi. Úkimet bul maqsatta túrli baǵdarlama qabyldap, kásipkerlikti damytýǵa jáne jańa ári turaqty jumys oryndaryn ashýǵa jaǵdaı jasap otyr. Halyqty jumyspen qamtý úshin áýeli jumyssyz retinde tirkelgenderdi belgili bir salaǵa beıimdeý kerek. Qysqa merzimdi oqytý kýrstarynan ótkizý mańyzdy, - deıdi mınıstrliktegiler.
Osy rette halyqty jumyspen qamtýǵa járdemdesý is-sharalaryn iske asyrýda mansap ortalyqtarynyń eńbegi zor. Olar kásiptik oqytýdy uıymdastyrady. Kásiptik oqytý jumyssyzdardyń belgili bir jumys túrin oryndaý úshin qajetti jańa nemese ózgertilgen kásiptik daǵdylardy tezdetip alýǵa baǵyttalǵan jáne ol kásiptik daıarlaýdy, qaıta daıarlaýdy jáne biliktilikti arttyrýdy qamtıdy.
Búgingi kúni jumyssyzdarǵa kásiptik oqytýdyń mynadaı túrleri usynylady:
- shákirtaqy, jol júrýge jáne turýǵa materıaldyq kómek tóleı otyryp, jumyssyzdardy bilim berý uıymdarynda kásiptik oqytý. Bilim berý uıymdary «Atameken» UKP-nyń Oqý oryndary men oqý ortalyqtarynyń tiziliminen aıqyndalady
- aı saıyn jalaqy tóleı otyryp, jumyssyzdardy jumys berýshidegi jumys ornynda tálimgerler arqyly kásiptik oqytý
- Skills.Enbek portalynda suranysqa ıe daǵdylarǵa onlaın oqytý.
Aıta ketý kerek, jumys berýshilerdiń ótinishi arqyly bilim alǵan azamattardy usynýshy tarap turaqty jumyspen qamtýǵa mindetti. Bul protsess belgili bir kelisimshart negizinde júzege asyrylady.
– Skills.Enbek portalyndaǵy onlaın oqý olar jańa daǵdy meńgergisi nemese biliktiligin arttyrǵysy keletin kez kelgen azamatqa qoljetimdi. Búgingi kúni Skills.Enbek portalynda 859 kýrs bar, onyń ishinde jumysshy kásipter boıynsha 160 kýrs. Onlaın kýrstar jańa daǵdy alǵysy keletin nemese biliktiligin arttyrǵysy keletin kez kelgen adamǵa qoljetimdi, – deıdi Halyqty jumyspen qamtý departamentiniń dırektory Azız Ibragımov.
Jaýapty mınıstrlik 2025 jyly Skills.Enbek portalyndaǵy kýrstardyń tizbesin VR/AR vırtýaldy jáne qosylǵan shyndyq tehnologııalaryn paıdalana otyryp jańa bilim berý baǵdarlamalarymen tolyqtyrýdy josparlap otyr.
2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha 67,5 myń jumyssyz úshin qysqa merzimdi kásiptik oqytý kýrstary uıymdastyrylǵan. Onyń ishinde:
- bilim berý uıymdarynda – 7,8 myń adam
- jumys berýshidegi jumys ornynda – 1,9 myń adam
- Skills.Enbek onlaın oqytý - 57,7 myń jańa maman ıesi atandy.
Byltyr jumys berýshilerdiń ótinimderi boıynsha bilim berý uıymdaryna jáne jumys berýshilerge kásiptik oqytýǵa jiberilgen 9,7 myń adamnyń ishinen oqýdy 8,5 myń adam aıaqtady. Sonyń 7,4 myńy nemese 87,2%-y jumysqa ornalasqan.
Bilim berý baǵdarlamalarynyń áleýeti
Atalǵan bilim berý baǵdarlamasynyń biri retinde «JOLTAP» jobasyn atap ótýge bolady. 2023 jyldyń kúzinde iske qosylǵan joba aıasynda osy ýaqytqa deıin 9 myń adam qysqa merzimdi oqý kýrsynan ótken. Negizgi maqsat – halyqtyń ál-aýqatyn kóterý. Bilim alý tegin.
Qala turǵyny Sáýle Qusmannyń negizgi mamandyǵy qarjyger. Biraq, uzaq jyldar boıy bala kútimimen úıde otyrǵandyqtan, dıplomynyń ıgiligin kóre almaǵan. Endi ul-qyzy er jetken soń, ózin basqa salada synap kórmekke bel baılaǵan. Osylaısha, barshaǵa múmkindik modýldi keshenine kelip, kýrstan ótip, jańa maman ıesi atanypty.
– Men jeltoqsan aıynda tiginshilik jáne sánger qurastyrýshy mamandyǵyn oqydym. Tiginshilik janyma jaqyn. Sondyqtan kásibı túrde bul mamandyqty meńgerýdi jón sanadym. Bizge bilikti mamandar dáris oqydy. Qysqa merzimdi kýrstan bilgen-túıgenimiz kóp. Endi osy salada eńbek etýdi kózdep otyrmyn. Ózim uzaq jyldar boıy dekrettik demalysta bolǵandyqtan, jumys isteýge degen qulshynysym joǵary. Oqý barysynda eldegi bedeldi kásiporyndarmen tanystyq. Aldaǵy ýaqytta solarmen kelisimshart jasasyp, kásip bastaımyn degen oıym bar, – deıdi ol.
Alǵashqyda Tsıfrlyq bilimdi damytý baǵytynda qolǵa alynǵan joba keıin azamattardyń suranysy boıynsha jumysshy mamandyqtardy da tizimge qosqan. Jalpy 17 mamandyq boıynsha bilim beredi. Oqý merzimi 3 kúnnen 25 kúnge deıin. Jobaǵa 18 ben 50 jas aralyǵyndaǵy jumyssyz tulǵalar qatysa alady. Qazir Astana qalasy boıynsha 5 jerde modýldik keshen jumys isteıdi. Bul jerdegi keńesshiler kelýshilerge joba týraly tolyq aqparat usynyp, ótinishterin qabyldaıdy. Aıtpaqshy, mamandar budan bólek, áleýmettik baǵyt boıynsha da suraqtarǵa jaýap beretindigin aıtady.
– Biz osy jerde kelýshilerdi qysqa merzimdi oqýlarǵa tirkeımiz. Áleýmettik suraqtar boıynsha da aqparat beremiz. Jumysqa turý, úı kezegine turý syndy máseleler boıynsha da qyzmetterimizdi usynamyz. Kelýshiler kóp. Kúnine shamamen 15-20 adamǵa deıin qyzmet kórsetemiz, - deıdi «Barshaǵa múmkindik» modýldik kesheniniń keńesshisi Gúldana Dosbol.
Aıtpaqshy, qala ishin aralaı júrip, «Barshaǵa múkindik» modýldi keshenderiniń jabyq turatyndyǵyn kózimiz shalǵan edi. Arnaıy baryp, tekserip kórdik. Sóıtsek, bul ortalyqtardyń arnaıy belgilengen ýaqyty bar eken. 10-00 men 17-00 aralyǵynda jumys isteıdi. Jaýaptylardyń sózinshe, ashylǵaly beri eki jyldyń ishinde kóptiń kóńilinen shyǵyp úlgergen. Máselen, búginde bul jobasy arqyly bilim alǵan 7 myń adam jumysqa ornalasyp, myńnan astamy óz kásipterin ashqan.
Aldaǵy ýaqytta qandaı jańa mamandyqtar paıda bolady?
Osydan 5 jyl buryn Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Kásipter men quzyretterdiń atlasyn ázirlegen. Atlasta ekonomıkanyń negizgi 9 salasy qamtylǵan jáne onda osy 9 salada jańadan paıda bolatyn, transformatsııalanatyn, sondaı-aq joıylatyn kásipter men quzyretterdiń tizbesi kórsetilgen.
Kásipter men quzyretterdiń atlasy:
- azamattarǵa keleshekte kásiptiń perspektıvaly bolýyn eskere otyryp, mamandyqty durys tańdaýǵa
- bilim berý uıymdaryna qazaqstandyqtardy jańa daǵdylar men quzyrettilikterge oqytý qajettiligin eskere otyryp, bilim berý josparlaryn ózektendirýge múmkindik beredi.
Atlasqa sáıkes keleshekte Qazaqstanda mynadaı jańa mamandyqtar paıda bolýy yqtımal.
Aýyl sharýashylyǵynda:
- 2025 jyly agronom-ekonomıst jáne ınnovatsııalyq bıopreparattar tehnologi
- 2025-2030 jyldary aýyl sharýashylyǵy óndirisin avtomattandyrý jáne robottandyrý jónindegi ınjener (agroınformatık) jáne robototehnıka operatory
Qurylysta:
- 2025 jyly tsıfrlyq jobalaýshy
- 2025-2030 jyldary - energııa únemdeý tehnologııalarynyń ınjeneri
- 2030-2035 jyldary robototehnıka jónindegi tehnık jáne ekologııalyq qurylys materıaldaryn ázirleý jónindegi ınjener-tehnolog
Taý-ken metallýrgııasynda:
- 2025 jyly blokcheın jelileriniń ákimshileri, jabdyqty jóndeý jáne jańǵyrtý jónindegi sýpervaızer jáne logıstıkalyq aǵyndardy ońtaılandyrý menedjeri
- 2030 jyly jabdyqty jańartý ınjeneri sııaqty mamandyqtar paıda bolady.
Aıta ketsek, jýyrda Premer-Mınıstrdiń orynbasary Ermek Kósherbaev Senatta ótken parlamenttik tyńdaýda jumysshy mamandyq ıeleriniń aılyǵy týraly derekter keltirdi.