Alaıaqtyń arbaýyna túsip qalmańyz
Osy jospar negizinde birqatar naqty baǵyttar men mindetter aıqyndalyp, alaıaqtyq boıynsha Úkimettiń jeke normatıvtik qaýlysyn ázirleý, mundaı qylmystardyń aldyn alý maqsatynda vedomstvolyq ınternet-resýrstarda arnaıy aıdarlar ashý, aldaý jolymen jeke múlikti ıelenýge qatysty qylmystardyń jedel monıtorıngin jáne osyndaı qylmystardyń aldyn alýǵa qatysty túsindirý jumystaryn júrgizý máseleleri qamtyldy. QR ІІM Krımınaldyq polıtsııa komıtetiniń basqarma bastyǵy, polıtsııa polkovnıgi Aıdar Tókeevtiń aıtýynsha, aldyn alý jumysy qylmyspen kúrestiń eleýli bóligin qamtıdy. Osyny eskere otyryp, turǵyndarmen tyǵyz jumys jasaıtyn ýchaskelik polıtsııa ınspektorlarynyń kezdesýlerde ishki ister organdary júrgizetin alaıaqtyqqa qarsy kúres sharalary týraly azamattardy aqparattandyryp, alaıaqtar qoldanatyn aldaý úlgilerin túsindirip otyrýy mindettelgen. Іshki ister mınıstrliginiń veb-saıtynda alaıaqtyq áreketterine qatysty suraqtarmen júgingen azamattarǵa turaqty túrde túsindirý jumystary júrgizilip keledi. Azamattyq qoǵam ınstıtýttary, uıymdar jáne óndiris oryndarymen jumystar jolǵa qoıylǵandyqtan, alaıaqtyq áreketterinen saqtaný, ózindik qaýipsizdikti qamtamasyz etý máselelerine arnalǵan kezdesýler jıi uıymdastyrylady. «Statıstıkalyq málimetterge súıenetin bolsaq, elimiz boıynsha bıylǵy jyldyń alǵashqy 6 aıynda 17953 alaıaqtyq faktisi tirkelgen. Bul ótken jyldyń osy ýaqyttaǵy kórsetkishimen salystyrǵanda 3,7 paıyzǵa artyq. Al, jalpy qylmystardy paıyzdyq ólshemimen alǵanda alaıaqtyq faktilerine 11 paıyz ǵana tıesili. Óńirler boıynsha jiktegende bul qylmys túrleriniń Astana (2262), Almaty (4297) qalalarynda, Ońtústik Qazaqstan (1759), Shyǵys Qazaqstan (1496), Almaty (1161) jáne Qaraǵandy (1082) oblystarynda kóp tirkelgenin baıqaýǵa bolady», - dedi ol. Onyń sózine qaraǵanda, alaıaqtyq áreketteriniń basym bóligi jeńil jáne orta aýyrlyqtaǵy qylmystar sanatyna jatady.
Alaıaqtyqtyń tek 12,6 paıyzy aýyr qylmystar sanatynan. Esepke alynǵan kezeńde alaıaqtyq isteriniń aýyr túrleriniń ashylýy - 44,2 paıyzdy qurap otyr. Osy qatarda buryn jasalǵan 694 alaıaqtyq qylmysy ashylǵanyn da aıta ketken jón. «Tájirıbe kórsetkendeı, alaıaqtyq jolymen jeke adamnyń múlkin ıemdenip ketý kóbinese taýarlar men qyzmetterdi tutyný naryǵynda oryn alyp otyrady. Bul jaǵdaıdyń jeke ári zańdy tulǵalarǵa eleýli dárejede materıaldyq jáne moraldyq zııan keltiretini túsinikti. Alaıaqtar tutynýshy nesıelerin rásimdeý qyzmetterin usyný jolymen halyqtyń senimine kirýge tyrysady. Mundaı áreketter negizinen gazetterde ne ózge de buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanatyn jarnamalar arqyly júzege asyrylady», - dedi A.Tókeev. Máselen, basqarma basshysynyń aıtýynsha, alaıaqtar áńgime kezinde kiris týraly qujattarsyz qysqa merzimde kez kelgen bankten kredıt rásimdeýge kómektese alatynyn aıtady. Álbette, mundaı jaıtta óz qyzmeti úshin aldyn ala aqsha talap etetindigi de sózsiz. Al talap etken soma klıent úshin aqylǵa qonymdy bolyp kórinedi, sebebi ol qajetti qarajattyń 5-10 paıyzynan aspaıdy. Biraq, qujattardyń kóshirmesimen qosa aqsha qolǵa tıgennen keıin alaıaqtar kózden ǵaıyp bolady. Belgili bir ýaqyt ótkennen keıin qaskúnem «klıenttiń» qujattarynyń kóshirmelerin paıdalana otyryp, jeke maqsatta kredıt rásimdeıdi, al «klıentke» bankten kredıtti tóleý jóninde habarlama kelip turady. Bul is-áreketter alaıaqtardyń toryna túsip qalǵan azamat áýelde jasalǵan kelisim týraly umytqan ne kredıt alý máselesi ózektiligin joıǵan tusta jasalady. «Alaıaqtyqtan jıi zardap shegetin top - jasóspirimder. Tájirıbede mundaı faktilerdiń jasóspirimnen qońyraý shalý úshin telefonyn nemese aıdap kórý úshin velosıpedin bere turýyn ótiný sekildi túrleri keń taraǵan. Sebebi balalar eshteńeden seziktenbesten óz dúnıelerin ózgege ustata salýy múmkin. Al aram pıǵylyn júzege asyrǵan qaskúnem oqıǵa ornynan lezde taıyp turýǵa áreket jasaıdy», - dedi ol. A.Tókeevtiń aıtýynsha, aqparattyq-kommýnıkatsııa tehnologııalarynyń damýy da óz kezeginde alaıaqtyq jolymen paıda tabýdy kózdegen jandardyń qarýyna aınalyp otyrǵanyn baıqaýǵa bolady. Sebebi sońǵy ýaqyttarda telefon alaıaqtyǵy keń óris alýda. Bul aldaý arqyly jábirlenýshi naqty mekenjaı boıynsha aýdarym jasaıtyn aqshalardy ıemdený maqsatynda jasalady. Telefon alaıaqtary ýaqyt ótken saıyn abonentterdi aldaýdyń jańa tásilderin oılap taýyp otyratyndyqtan, mundaı qylmystyń naqty túrlerin aıqyndaý múmkin bola bermeıdi. Degenmen telefon alaıaqtyǵynyń keń taraǵan birneshe túri bar. Birinshisi, alaıaq telefon soǵyp, óz qurbanynyń jaqyn týysy qıyn jaǵdaıǵa (esirtkimen qolǵa tústi ne JKO-ǵa sebepshi boldy) tap bolǵany jóninde eskertip, ózi kórsetken adamǵa aqsha aýdarýdy suraıdy. Ekinshisi - jalǵan kompanııalardyń ártúrli aktsııalar ótkizetini týraly habarlama joldaý arqyly jasalatyn SMS-alaıaqtyq. Alaıaqtyq áreketteri qataryna birneshe jyldar buryn paıda bolyp, kópshilikke qyr-syry málim bolǵan úlgi retinde «qarjy pıramıdalary» jatady. Jyljymaıtyn múlik baǵytyndaǵy alaıaqtyq úlgileri de ár alýan. Olarǵa bankten tıimdi baǵa boıynsha kepildegi múlikti satyp alý, satyp alý-satý týraly jalǵan kelisimsharttarǵa otyrý, birlesken bıznes ashýdy jeleý etip, kredıt alý úshin «qurbannyń» páterin ne úıin bankke kepilge qoıý sekildi áreketter jatqyzylady. «Ǵalamtor ómirimizdiń ajyramas bólshegine aınalǵaly beri ınternet-alaıaqtyq uǵymynyń ózindik sıpaty kórine bastady. Olar: ınternet-poshtaǵa kóp kólemde aqsha utqandyǵy ne muragerlik jáne taǵy da basqa aqparat joldaý, arzan baǵaǵa avtokólik jáne onyń qosalqy bólshekterin satý», - dedi basqarma basshysy. Polıtsııa polkovnıginiń sózine qaraǵanda alaıaqtardyń negizgi maqsaty ózgeniń múlkin ıelenýge baǵyttalǵan. Sondyqtan azamattardyń alaıaqtardyń arbaýyna túspeı qyraǵylyq tanyta bilý mańyzdy. Bul rette quqyq qorǵaý organdary mynadaı aqyl-keńester beredi: Eger sizge týysyńyzdyń qıyn jaǵdaıǵa (mysaly, ony polıtsııadan nemese basqa da quqyq qorǵaý organdarynan bosatýǵa qatysty) tap bolǵanyn, odan shyǵý úshin belgilengen somadaǵy qarajat qajettigin aıtyp qońyraý shalynsa, áýeli týystaryńyzǵa habarlasyp, mán-jaıdy anyqtap alýǵa tyrysqanyńyz jón. Belgili bir aqshalaı somany utyp alǵanyńyz, aktsııanyń jeńimpazy atanǵanyńyz týraly kelip túsken SMS-habarlamaǵa jaýap bermegenińiz durys. Jyljymaıtyn múlikti satý jáne satyp alý kezinde barlyq operatsııalardy, sondaı-aq aqshalaı qarajattardy qaryzǵa alýdy tek notarıýs arqyly rásimdeńiz. Kelisimsharttyń barlyq tarmaqtaryn muqııat oqyńyz. Kelisimniń barlyq erejelerimen keliskenshe jáne túsinikti bolǵansha eshqaıda qol qoımańyz. Sizge túsiniksiz bolsa túsindirýdi ótinińiz. Eger de kelisimshartyń qandaı da bir tarmaǵy jazbasha kórsetilmese, tek aýyzsha bolsa, onda sizdi aldaý áreketteri júzege asyp jatqanyn túsinýińiz kerek. Árqashanda kompanııanyń mekenjaıyn, telefonyn jáne basqa da baılanys túrlerin naqtylańyz, ol týraly ınternet resýrstary arqyly anyqtama alýǵa tyrysyńyz. Iá, alaıaqtyń arbaýyna túsip, jıǵan dúnıe múlkińizden bir kúnniń ishinde aırylyp qalǵyńyz kelmese quqyq qorǵaý organdarynyń joǵarydaǵy aqyl-keńesine qulaq asqan jón.
