Alaıaqtardyń shyrmaýyna túsken qazaqstandyqtar 140 mlrd qarajatqa aldanǵan
ASTANA. KAZINFORM – Bas Prokýror Berik Asylovtyń tóraǵalyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańdylyqty, quqyqtyq tártipti jáne qylmyskerlikke qarsy kúresti qamtamasyz etý jónindegi úılestirý keńesiniń otyrysy ótti, onda alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl máseleleri qaraldy. Bul týraly Bas prokýratýranyń baspasóz qyzmeti málimdedi.
Keńestiń jumysyna Prezıdent Ákimshiliginiń, Joǵarǵy Sottyń ókilderi, memlekettik organdardyń basshylary jáne basqa da múddeli tulǵalar qatysty.
Otyrysta, tek ótken jyly ǵana 44 myń qazaqstandyqtyń alaıaqtardyń aldaýyna túskeni, olarǵa keltirilgen zalal mólsheri 140 mlrd teńgeni quraǵany aıtyldy.
Bul oraıda, adamdardyń senimine kirý úshin, qylmyskerler zamanýı IT-tehnologııalardy jáne psıhologııalyq aıla-sharǵylardy qoldanatyny sóz boldy.
Úılestirý keńesiniń otyrysynda alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl máselesine qatysty fılm kórsetildi.
Kóbinese ınternet arqyly alaıaqtyq kelesi tásildermen jasalady:
- TELEFONNYŃ KÓMEGІMEN JASALATYN ALAıAQTYQ.
Qylmyskerler Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan tys jerden qońyraý shalý úshin abonenttik nomerdi aýystyrýǵa múmkindik beretin IP (SIP) — telefonııa qurylǵysyn paıdalanady.
Negizinen, alaıaqtar telefonǵa habarlasyp, esep shotta kúdikti operatsııalardyń bolyp jatqandyǵyn, sol úshin shuǵyl arada qarajatty saqtap qalý úshin, «saqtandyrý shotyna» aýdarýdy talap etedi.
Keıde qylmyskerler qashyqtan qol jetkizýge múmkindik beretin baǵdarlamalardy (TEAM VIEWER, ANYDESK, RUSTDESK jáne basqalary) ornatýdy suraıdy, sol arqyly kompıýter nemese smartfonǵa qosylyp, qupııa sózderge, logınderge qol jetkize alady.
- FIShING — siltemeler kómegimen jasalatyn alaıaqtyq.
Alaıaqtar jalǵan saıtqa silteme boıynsha ótýdi (banktiń nemese, mysaly, tanymal dúkenniń saıtyna uqsas) jáne óz kartasynynyń málimetterin toltyrý úshin hatty ashýdy suraıdy.
Ol onlaın-bankıngke nemese júıege qol jetkizý jáne bógde shottarǵa qarajatty aýdarý úshin qoldanylady.
- BRAShING — marketpleısterdegi, habarlandyrý taqtalaryndaǵy jáne ınternet-aýktsıondardaǵy alaıaqtyq.
Alaıaqtar aldaý arqyly óz qurbandaryn satyp alýshyǵa eshqashan jetkizilmeıtin nemese jalǵan ınternet-taýarlar úshin tólem aqy jasaýǵa májbúrleıdi.
- DIPFEIKTER — áleýmettik ınjenerııa men jasandy ıntellektti qoldanyp alaıaqtyq jasaý.
Onyń kómegimen qylmyskerler banktik shotqa qol jetkizý, odan qolma-qol aqshany sheship alý jáne jalǵan nesıelerdi rásimdeý úshin bóten bireýdiń qujattaryn qoldan jasaı alady jáne jańasyn «sıntezdeı» alady.
- QARJY PIRAMIDALARY, INVESTITsIıALYQ JOBALAR.
Alaıaqtar jyldam jáne óte joǵary tabysty ýáde ete otyryp áleýmettik jelilerde jalǵan posttar men ınternette jarnamalyq bannerlerdi ádeıi jasaıdy.
Alaıaqtyqqa qarsy turý úshin quqyq qorǵaý organdary keshendi sharalar qabyldaýda.
Baılanys operatorlarymen birge 44 mln astam kúmándi «sheteldik» qońyraý shalýlar buǵattalyp, onyń nátıjesi alaıaqtyqtar sanyn 30% tómendetýge múmkindik berdi.
2023 jyly ІІM janynan Kıberqylmystylyqqa qarsy ortalyq, al aýmaqtyq Polıtsııa departamentterinde «KıberPol» bólimsheleri quryldy.
Bul 3,8 myń qylmysty ashýǵa jáne azamattarǵa 850 mln teńgeni óndirip, 1891 adamdy qylmystyq jaýapkershilikke tartýǵa múmkindik berdi.
Onlaın alańshalarda 500 astam alaıaqtyq jarnama joıylyp, 57 qylmystyq kıbertop áshkerelendi.
Osyndaı toptardyń biri avtomobılderdi satý jónindegi qazaqstandyq saıtta Túrkııadan habarlandyrýlar jarııalaı otyryp, joq kólik quraldary úshin 52 azamattan 78 mln teńge mólsherindegi aqshany qoldy etken.
Uıymdasqan qylmystyq top músheleri qamaqqa alynyp, uıymdastyrýshysyna izdeý jarııalandy.
Sondaı-aq, azamattarǵa qońyraý shala otyryp, 180 mln teńgeden astam aqsha qarajatyn ıemdenip alǵan Shymkent qalasyndaǵy kıberalaıaqtar áreketteriniń joly kesildi.
Quqyqqa qaıshy kontenti bar 2,5 myń ınternet-resýrs buǵattaldy, onyń 1,3 myńynda alaıaqtyq belgileri bolǵan.
Messendjerlerde («WhatsApp», «Telegram», «Instagram» jáne t. b.) «Cyberbot» arnaıy toptaryn qurý arqyly tek 1 aı ishinde alaıaqtyq siltemeler týraly 300-den astam resýrs joıyldy.
Keń aýqymdy túsindirý jumystary júrgizilip jatyr.
20 myńnan asa materıaldar jarııalanyp, býkletter taratylýda, SMS-habarlandyrý iske asyrylýda.
Ulttyq Bank janynan kúmándi tranzaktsııalardy buǵattaıtyn Antı-frod ortalyǵy iske qosylmaqshy. .
Úılestirý keńesiniń qorytyndysymen birqatar usynym ázirlenetin bolady.
Bas Prokýror alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl maqsatynda barlyq ýákiletti organdar men azamattardyń tıimdi jáne konstrýktıvti áriptestigin qamtamasyz etý qajettigin atap óte otyryp, qazaqstandyqtardy alaıaqtardyń shyrmaýyna túspeýge shaqyrdy.
Jalpy 2 jyl ishinde 9 myń derlik alaıaq qylmystyq jaýapkershilikke tartylyp, 24 mlrd teńgege zalal óndirildi, 68 mlrd teńge somasyndaǵy múlikke tyıym salyndy.
