Alashtyń Astanasy - Qazaqstan memlekettiginiń teńdessiz jetistigi
Jer jahan Astanany Qazaqtyń bas qalasy retinde tanyp qana qoıǵan joq, Eýrazııa kindigindegi eń belsendi ortalyqqa, álemdik deńgeıdegi sheshimder qabyldanatyn ortalyqqa aınalǵanyn da moıyndap otyr.
Aldymen 15 jastaǵy Astananyń uly dalanyń Bas qalasyna aınalý tarıhyna den qoıalyq. Táýelsizdikten keıingi jyldary Memleket basshysy N. Nazarbaev respýblıka astanasyn Almatydan basqa óńirge, onyń ishinde ortalyqqa kóshirý týraly máseleni kóterdi. Sonyń arqasynda 1994 jylǵy 6 shilde kúni Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń astanany Almatydan Aqmolaǵa aýystyrý týraly sheshim-qaýlysy qabyldandy. Budan keıin, 1997 jyly Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevtyń elordany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly sheshimi shyqty. Soǵan oraı Aqmolaǵa qaraı resmı kóshtiń basy 1997 jyldyń kúzine qaraı bastaldy. Osy jyldyń 20 qazanynda Prezıdent Qazaqstannyń jańa astanasy Aqmola qalasy bolǵanyn resmı túrde jarııalady. 1997 jylǵy 8 qarashada Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi men Prezıdent baıraǵy Aqmola qalasyna jetkizildi. Osy saltanatty sharada Memleket basshysy N. Nazarbaev: «Barlyq saıası sheshimder búginnen bastap osy qalada qabyldanatyn bolady», - dep resmı jarııalaǵan edi. Kóp keshikpeı, 1998 jyly Aqmola qalasynyń aty resmı túrde Astana bolyp ózgertildi. Elorda mártebesine ıe bolǵan qala osy ýaqyttan bastap týǵan kúnin atap ótýdi ıgi dástúrge aınaldyrdy. Jeti jyl qatarynan mereke 10 maýsym kúni toılanyp keldi. Ýaqyt ozǵan saıyn Astana kúniniń mańyzdylyǵy artyp, ol tek elordalyqtar ǵana emes, búkil qazaqstandyqtardyń asyǵa kútetin merekesine aınaldy. Sol sebepti, 2006 jyly Astana qalasy ákimdiginiń qaýlysyna sáıkes jáne qalalyq máslıhattyń sheshimimen merekege - Astana kúni ataýy berilip, ony atap ótý alǵashqy sheshim qabyldanǵan kún - 6 shildege bekitildi. Al 2008 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń merekeler týraly zańyna» engizilgen ózgeristerge sáıkes, 6 shilde - Astana kúni memlekettik merekeler tizimine endi.
Al sodan bergi kezeńde Alash jurtynyń arý Astanasy tórtkúl dúnıe tamsanatyn, álemniń ataqty astanalarymen saltanat jarystyryp, boı talastyra alatyn bas qalasy retinde qalyptasty. Táýelsiz Qazaqstannyń elordasy jumyr jerdi tolǵandyrǵan taqyryptar talqylanatyn, salıqaly saıasat, tuǵyrly ekonomıka, dinaralyq kelisim keńesteri ótetin jahandyq ortalyq dárejesine jetti. Sonyń aıqyn dáleline kelsek, 2010 jylǵy Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyq etip, Astana Sammıtin ótkizgeli beri Elordanyń mereıli májilister ótkize alatyn deńgeıi qýattala túskendeı boldy. Aıbarymyzdy asqaqtatqan Azııadany qospaǵanda halyqaralyq saıası hám ekonomıkalyq mańyzdy máseleler talqyǵa salynǵan jıyndar, joǵary deńgeıde halyqaralyq sheshimder qabyldanǵan májilister sonyń aıǵaǵy. Bir sózben aıtqanda Astana qazaq dalasynyń ǵana emes, óńirdiń bedelin alǵa súırep keledi. Al EKSPO-2017 Halyqaralyq kórmesi sekildi jahandyq deńgeıdegi basqosýlardyń aldaǵy ýaqytta da ótkizilýi elordanyń dańqyn da arttyra túspek. Endeshe 15-aq jasqa jańa jetken Astananyń qandaı qudyreti bar? Soǵan bir sát úńilsek.
Halyqaralyq mańyzdy jıyndar ortalyǵyna aınalǵan Astana týraly aıtqanda eń aldymen, mynany este ustaýymyz kerek: álemdik sharalar bastamasyn ótkizýdi aldymen sol eldiń ózi kóteredi. Sosyn basqalary sony quptasa bolady, quptamasa ol jaǵy belgili. Osy rette eń aldymen Elorda TMD aýmaǵyndaǵy osy zamanǵy arhıtektýranyń tamasha úlgisi bola alǵan qala ekendigin aıtýymyz kerek. Óıtkeni, Astananyń úlken jetistigi jaı ǵana bas qala bolyp qalýynda emes, qazirgi zamanǵy sáýlet óneriniń jaýharlaryn tula boıyna sińire bilýinde bolyp tabylady. Áýelden astananyń irgesi solaı qalanǵan qala. Óıtkeni, búgingi Astanany aralasańyz arhıtektýranyń kóptegen úlgilerin tabasyz. Eýropalyq stıl de, shyǵys stıli, abstraktsıonızm de, sáýlet týyndysynyń osy zamanǵy úlgileriniń bárin de elordadan tabýǵa bolady. Eń bastysy árbir ǵımarattyń ón boıynda qazaqtyń ulttyq nári de úılesimmen oryn ala bilgen. Bir sózben aıtqanda, ótken on bes jyl ishinde Astana sáýlet óneriniń ǵajaıybyna aınaldy. Al ótkende ǵana esigin aıqara ashqan «Astana-Opera» memlekettik opera jáne balet teatry Astananyń álemdik ataǵyn onan saıyn asqaqtata túsetin bolady. Sondyqtan da, elordaǵa AQSh-ty da, Eýropany da, Azııa men Afrıkany da uıalmaı shaqyrýǵa bolady. Qarapaıym mysal, úı ıesi qonaq shaqyrý úshin de oǵan belgili bir jaǵdaıynyń bolǵany lázim. Úıi sypyrýly ǵana emes, syrt kóz synshyny sánimen de moıyndatýy kerek. Sol sekildi Astana da kez kelgen deńgeıdegi halyqaralyq jıyndy uıalmaı shaqyratyn arhıtektýralyq tamasha qala bolǵandyǵynan halyqaralyq bastamalar quptalyp jatyr, dep bilemiz.
Ekinshi másele - Qazaqstannyń qazirgi júrgizip otyrǵan saıasatynyń durystyǵy. EQYU-nyń Astana Sammıtin de, IYU-nyń konferentsııasyn da, Álemdik dinder basshylarynyń sezin de, Astana ekonomıkalyq forýmyn da, basqa da úlken jıyndy ótkizip jatqanymyz Qazaqstanǵa degen shet memleketterdiń, álemdik qaýymdastyqtyń senimin bildiredi ári bul senim óńirdegi basqa elderge qaraǵanda resmı Astanada zor. Qazaqstannyń kez kelgen másele boıynsha myqty ustanymy barshylyq, al ondaı saıası ustanym halyqaralyq qaýymdastyq tarapynan tanylǵan ári joǵary deńgeıli kópshilik moıyndaǵan ustanymdarmen kóp úılesedi.
Jalpy, Astana on bes jasynda bıik belesterdi baǵyndyryp, el ekonomıkasyn ilgeriletetin qozǵaltqyshqa aınaldy. Máselen, osy ýaqyt ishinde Astananyń óńirlik jalpy óniminiń kólemi 45 ese derlik - 60,5 mıllıard teńgeden 2,7 trıllıon teńgege deıin ósti. Astana otandyq qurylys salasynyń qýatty jańa serpilisin qamtamasyz etti. Elordada 15 jylda jalpy kólemi 11 mıllıon sharshy metr jańa turǵyn úı salyndy.
Kúni keshe Astananyń on bes jyldyq mereıtoıyna arnalǵan saltanatty jıynda Memleket basshysy osy jetistikterdiń barshasyn aıta kele, elordanyń ekologııasyna da zor kóńil bólinip otyrǵanyna toqtaldy. Máselen, Astananyń mańynda jáne qala ishinde qazirdiń ózinde qoldan otyrǵyzylǵan 65 myń gektar orman, saıabaq jáne gúlzar ósirildi. Astanalyq jasyl kógal alańynyń aýmaǵy mıllıondaǵan sharshy metrmen esepteledi. Bul jumys jalǵasýda. 2020 jylǵa deıin qala ishindegi jáne elorda mańyndaǵy jalpy kólemi 100 myń gektar aýmaq jasyldandyrylatyn bolady. Astana qurylysynyń negizgi ıdeıasy temirbeton men tabıǵattyń úndestik-sımbıozynda jatyr. Birtindep, elordamyz jasyl jelekke «oranýda», búgin shań-tozań joq, al qala aınalasyndaǵy jasyl kóshetter dala borany men kúshti jelden qorǵaıtyn tabıǵı qalqaǵa aınaldy. «Men Astana aınalasyndaǵy «jasyl beldeý» Shortandy-Býrabaı aımaǵynyń ormanyna ulasyp, birtutas ormandy alapqa aınalatynyna, qalalyqtar men qonaqtarǵa tabıǵat aıasynda demalyp, boı jazýǵa múmkindik týǵyzatynyna senemin», - dedi Qazaqstan Prezıdenti. Memleket basshysynyń aıtýynsha, elordanyń erteńi Halyqaralyq EKSPO-2017 kórmesimen de áıgilene túsedi. «Ǵalamshardyń 150 eli qatysatyn bul jahandyq oqıǵaǵa qazirdiń ózinde yqtııatty daıyndyq júrip jatyr. Endi 4 jyldan soń aýqymdy jańa kórme kesheni boı kóteretin bolady. Tek qana balamaly qýat kózderi esebinen qamtamasyz etiletin tutas bir qala oramyn salý jóninde sheshim qabyldandy. Qalada jeńil rels kóliginiń jelisi paıda bolady. Búkil Ortalyq Azııa óńirindegi eń bıik ǵımarat - 80 qabatty «Abý Dabı Plaza» kesheni salynady. Astana úsh aı boıy 5 mıllıondaı týrısti qabyldaýǵa tıis bolady. Ol - elordamyz úshin orasan jaýapkershilik. Bul jahandyq emtıhandy Astana men barsha Qazaqstan «óte jaqsy» degen baǵaǵa tapsyrady dep men kámil senemin», - dedi Memleket basshysy. «Astana - halyqty Qazaqstannyń ósip-órkendeýiniń jáne álemge tanylýynyń jańa bıikterine bastaıtyn bizdiń búkilqazaqstandyq, jalpyulttyq ıdeıamyz. Bizdiń elordamyzdy jańa myńjyldyqta aıryqsha bolashaq kútip turǵanyna meniń eshqandaı kúmánim joq», - dedi Nursultan Nazarbaev.
Sóz sońynda jalpyulttyq merekege aınalyp otyrǵan Elorda toıy Astana mártebesin asqaqtata tússin dep tileıik!
