«Alashordanyń» 100 jyldyǵy: І jalpyqazaq sezinde qandaı sheshim qabyldandy
І jalpyqazaq sezinde 14 másele qaraldy. Atap aıtqanda, jıynda memlekettik qurylym, Qazaq avtonomııasy, jer máselesi, halyq mılıtsııasy, zemstvo, oqý, din, sot, áıel quqyǵy máselesi, Búkilreseılik quryltaı jınalysy, Búkilreseılik musylmandar keńesi, Qazaq saıası partııasy, Jetisý oqıǵasy, Kıevte ótetin Búkilreseılik federalıster sezine jáne Sankt-Peterbýrgtegi oqý komıssııasyna Qazaqtannan ókil jiberý máseleleri talqylandy.
Jalpyqazaq sezinde «Qazaq memleketiniń álde Federatıvtik Rossııanyń bir avtonomııalyq bóligi bolǵany jón be, álde qazaqtar óz betimen táýelsiz el bola ala ma, álde táýelsizdikke basqa halyqtarmen odaqtasqan jaǵdaıda jete me?» degen suraqtar talqylandy. Biraq bul turǵyda kópshilik naqty pikirge kele almady. Al jer máselesi Quryltaı sezine qaldyryldy. Kún tártibinde aıryqsha mánge ıe bolǵan din, oqý-aǵartý, áıel máseleleri jáne sot júıesi boldy. Burynǵy eski sot júıesi («Halyq soty») taratylyp, olardyń ornyna «Qazaq turmysyna laıyq aıryqsha sot qurylýǵa» tıis boldy. Kelesi másele oqý-aǵartý salasy: «mindetti bastaýysh oqý engizý», «bastapqy eki jylda oqý balanyń ana tilinde júrgizilýi» kerektigi aıtylyp, til máselesin aıryqsha nazarǵa alǵan jáne bilim berýdiń tegin bolýy talap etilgen. Bilim alýdyń orta, arnaıy, joǵarǵy satylary da aıtylǵan.
Sezde qabyldanǵan qaýly boıynsha Reseı «demokratııalyq federatıvtik respýblıka bolyp, qazaq oblystary qonys, ult jigine qaraı oblystyq avtonomııa alýǵa tıis» boldy. Delegattar jer týraly máseleni asa uqyptylyqpen talqylap, 14 tarmaqtan turatyn sheshim qabyldady. Onda: «Qazaq halqy ózine qarasty jerge ornalasyp bolǵansha qazaq jeri eshkimge berilmesin» dep kórsetilip, buryn qazaqtardyń paıdasynan alynyp qoıǵan jerlerdi keri qaıtarý talap etildi.
«Qazaq» gazetiniń 1917 jylǵy 31 shilde kúngi sanynda jarııalanǵan sezdiń qaýlysynda qazaq halqy ózine enshili jerge ornalasyp bolǵansha, jer eshkimge berilmesin dedi. Jáne qazaq dalasynda jaramdy jer az bolǵandyqtan, qazaq paıdasynan alynyp ketken mynandaı jerler toqtaýsyz qaıtarylsyn: dvorıandyq, mal ósirý, saýda-ónerkásip, kýrort, monastyr úshin dep alynǵan jerler túgeldeı qazaqtardyń ózderine qaıtarylyp berilsin dedi», - deıdi tarıhshy Mámbet Qoıgeldi.
Delegattar «jer týraly qazaq óz aldyna zań jobasyn jasasyn» degen usynys bildirip, Búkilreseılik Quryltaı jınalysynyń bolashaq depýtattaryna jınalysta bul máseleni talqylap, oǵan depýtattyqqa kandıdat etip 81 adamnan turatyn tizimdi bekitti. Olardyń ishinde Á.Bókeıhan, A. Baıtursynuly, Á. Ermekuly, H.Ǵabbasuly, J.Aqpaev, A. Turlybaev, A.Seıitov, M.Dýlatuly, A.Birimjanuly, S.Qadyrbaev, H.Dosmuhameduly, J.Dosmuhameduly, Muhametjan Tynyshbaıuly, Y.Jaınaqov, S.Amanjolov, M.Shoqaı, Á.Kenesarın, Q.Qojyqov, Ǵ.Orazaev, B.Qulmanov, Ý.Tanashev sekildi belgili qazaq zııalylary boldy. Sondaı-aq, depýtattyqqa kandıdat retinde usynylǵandardyń arasynda G.N. Potanın, V.Chaıkın, T.Narbotabekov, Á.Dıvaev sııaqty basqa ult ókilderi de bar edi.
Alashtanýshy Bolat Múrsálimniń aıtýynsha, 1917 jyldyń Orynbordaǵy І jalpyqazaq sezinde «Alash» partııasy qurylyp, Búkilreseılik Quryltaı májilisine qazaq azamattary osy partııanyń atynan ǵana saılaýǵa túsýge sheshim shyqqan. Ol kezde alty oblysta (Oral, Torǵaı, Aqmola, Semeı, Jetisý, Syrdarııa) qonystanǵan qazaqqa Quryltaı jınalysynan 43 oryn tııýi múmkin edi. 43 delegat qazaqtyń múddesin qorǵap, Reseıdiń federatıvti qurylymyn jaqtap, qazaq avtonomııasyn alýǵa kúsh salýy tıis bolatyn.
«Ýaqyttyń tyǵyzdyǵyna baılanysty partııa baǵdarlamasynyń jobasy ǵana jarııalanyp úlgerdi. Soǵan qaramastan, partııanyń maqsat-muratyn «Qazaq» jáne «Saryarqa» sııaqty gazetter jan-jaqty túsindirdi. Partııanyń oblystyq jáne ýezdik bólimderi quryldy. El ishinde úgit-nasıhat júrdi. Mysaly, «Saryarqa» gazetiniń jazýynsha, Muhtar Áýezov, Qanysh Sátbaev sııaqty ultshyl qazaq jastary el ishinde partııanyń úgitshisi bolǵan. Biraq, alty oblystyń bárinde birdeı saılaý ótip úlgermedi. Saılaýy aıaqtalǵan oblystardyń túgelinde derlik «Alash» partııasy eń kóp daýys jınady», - deıdi alashtanýshy Bolat Múrsálim.
Tarıhshy Mámbet Qoıgeldi sol kezeńniń ózinde ult zııalylary Qazaqstanda qurylýy tıis kez kelgen saıası partııanyń túp negizinde ulttyq múdde men ulttyq talap-tilek jatýy mindetti ekenin bilgen ári muny basy ashyq másele retinde qarastyrǵan deıdi.
Sóıtip, quryltaıǵa deıin eldi basqarýǵa alǵan ýaqytsha ókimettiń tusynda búkil memlekettiń formasy federatsııa bolady degen áńgime gýlep turǵan kezde quryltaıǵa qazaq halqy óziniń jeke partııasymen qatysyp, sol partııanyń atynan avtonomııa suraý qajet boldy. Osylaısha, «Alash» partııasy quryldy.
«Alash» sol kezdegi eýropalyq úlgidegi ulttyq demokratııalyq partııa bolǵan. Partııanyń basty qujaty sanalatyn baǵdarlamasynyń ózi sol tustaǵy batystaǵy kez kelgen partııanyń baǵdarlamasynan kem bolmaǵan», - deıdi tarıhshy Mámbet Qoıgeldi
Bolat Múrsálimniń jazýynsha, «Alash» partııasynyń jeńisi - jalpyqazaqtyń osy baǵytty qoldaıtynyn bildirgenimen, Reseıdiń Quryltaı Májilisi kútken ýaqytta ótpedi. Bılikke bolshevıkter kelip, 1918 jyldyń 5 qańtarynda bastalǵan Májilis Lenınniń tikeleı tapsyrmasymen taratylǵan. Óıtkeni, Májiliske saılanǵan 707 depýtattyń 410-y eser partııasyna tıesili edi. Bolshevıkter 175 qana daýys alǵan, bılikke qandy jolmen kelgen olarǵa bundaı májilistiń túkke keregi joq bolatyn.
«Quryltaı Jınalysy taratylǵan soń, «Alash» partııasynyń isin jalǵastyrýdyń da máni qalmaǵan. Bul kezde qazaqtyń múddesin qorǵaý úshin saıası sahnaǵa Alashorda úkimeti shyqqan edi», - deıdi alashtanýshy Bolat Múrsálim.
