Alashorda quryltaıyna 10 myń adam jınalǵan Aqqusaq qonysy kıeli jerler kartasyna endi
Aqqusaq qonysy SQO Jambyl aýdany Petrovka eldi mekeniniń mańynda ornalasqan.
1918 jyly osy jerde, Áltı qajynyń qonysynda Mirjaqyp Dýlatov bastaǵan alashordashylardyń uıymdastyrýymen qazaqtardyń úlken quryltaıy ótken.
Tarıhshylardyń aıtýynsha, sol joly mańyzy zor jıynda Alash úkimetin qurý jáne onyń ári qaraı qyzmeti, salyq jınaý, Alash armııasyn qurý sekildi úlken máseleler qaraldy.
«Alashorda úkimetiniń basshylary Mirjaqyp bastaǵan top jınalyp, halyqqa Alash Úkimetiniń negizgi maqsatyn, osy memlekettiń qalyptasyp, nyǵaıýy úshin armııanyń qajet ekenin, er-azamattardyń áskerge qajet ekenin aıtyp, túsindirgen. Halyq biraýyzdan qoldap, qoldaý kórsetken eken. Sábıt Muqanovtyń kitabynda da bul jaıynda aıtylady, sol jıynǵa 10 myńǵa jýyq adam jınaldy dep. Sonshama halyq kelgen úlken jıyn Aqqusaq jerinde bolys bolǵan Áltıdiń balasy Sádýaqastyń jerinde ótken. Áltı qajy óte keremet baı bolǵan azamat. Ol balalarymen birge Alash qaıratkerleriniń 100-ge jýyq azamatyn ózi qabyldap, birneshe kıiz úı tikkizip, jalpy uıymdastyrý, as-sý jaǵyn túgel óz qolyna alǵan. Jospar boıynsha 150-200 ókil keledi degen, biraq halyq Mirjaqyptyń, Alashtyń kósemderi keletinin estip, osy Soltústik óńirden – Qyzyljar, Aqmola, Kókshetaý, Atbasarǵa deıin, Omby, Qorǵannan osynda jınalǵan. Jınalysta Mirjaqyp sóılegen ýaqytta 22 bolystan kelgen qazaqtyń aýqatty baılaryna armııany qurǵan kezde er-turmanmen, atpen, qarajatpen kómektesý qajettigin aıtqan. 1918 jyldyń maýsym aıynda onyń sheshimimen árbir aýyldan belgili bir túrde salyqtyń kólemi belgilegen», - deıdi Soltústik Qazaqstan memlekettik arhıviniń dırektory Sáýle Málikova.
Tarıhı, arhıvtik derekter negizge alyna otyra bıyl kóktemde Aqqusaq qonysyna úlken tas belgi qoıylyp, aýmaǵy 240 ga aýmaqty alatyn memorıaldyq keshen salynatyn bolyp sheshildi.
Alashorda quryltaıy ótken meken jalpyulttyq kıeli jerler kartasyna da endi.
«Bul jer qasıetti, tarıhı jer. Qazaqstannyń tarıhynda sol kezde, ótken ǵasyrda buryn-sońdy osynshama halyq jınalǵan emes. Qazaq óziniń erkindikke, táýelsizdikke degen kózqarasyn kórsetip, órkenıetti túrde halyqaralyq standartpen jańa memleket quram degen Alashtyń baǵdarlamasyn qoldady. Alashordanyń baǵdarlamasy, josparlary iske assa, bizdiń memleket demokratııalyq, qazirgi Túrkııa, Japonııa, sol sııaqty damyǵan el bolar edi. Memleket qurylysy, qoǵam basqa jolmen júrer edi. Ókinishke oraı, bolshevıkter Alashtyń kósemderin qýdalady, óltirdi. Alashtyń ıdeıalaryn qurtty, murasyn bizge kórsetpedi, istegen isterin bizge basqasha burmalap kórsetti. Prezıdentimiz «Jańa Qazaqstan» quramyz dep jatyr, ekinshi respýblıka dep. Soǵan Alashtyń qundylyqtaryn, saıasat, ıdeologııa, ǵylym, mádenıet, rýhanııat – qaı sala bolsyn mindetti túrde kirgizip, sol boıynsha damysaq, ulttyq jolymyzben halyqaralyq tájirıbelerdi paıdalanyp, sonda biz jańa deńgeıge kóterilemiz», - deıdi QR eńbek sińirgen qaıratker, zań ǵylymdarynyń kandıdaty Sabyr Qasymov.
Tarıhshynyń aıtýynsha, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly tapsyrmasy aıasynda osy Áltı bıdyń qonysynda úsh halyqaralyq konferentsııa ótti.
Bul jerge respýblıkanyń eń belgili tarıhshylary, ǵalymdary kelip, úlken oılar aıtyldy, tujyrymdar jasaldy.
«Komıssııa qurylǵannan beri úlken jumys isteldi. Arhıvte qupııa jatqan 2 mln 400 myń qujatty ashtyq. Barlyq oblystarda fılıaldar jumys istep jatyr, 10 top qurdyq. Sonyń bári úlken nátıjelerge qol jetkizdi. Úsh jańa zań daıyndap jatyrmyz. Elimiz boıynsha saıası-qýǵyn súrgin qurbany, aqtalmaǵan 3 mln-ǵa jýyq adam bar», - deıdi Sabyr Qasymov.
