«Alash» partııasyn tarıh sahnasyna shyǵarǵan tuńǵysh jalpyqazaq sezine - 100 jyl
Tarıhshylardyń sózine súıensek, qazaq zııalylary dál osy sezde sol zamandaǵy qazaq qoǵamynyń eń ózekti máselelerin kótergen. Mirjaqyp Dýlatulynyń «Qazaq» gazetinde: «Reseıde neshe túrli partııa bar. Biraq eshqaısysynyń baǵdarlamasy qazaq ultynyń murat-múddesine saı kelmeıdi» deýiniń astarynda qazaq zııalylarynyń qazaq múddesin kózdeıtin partııanyń qurylýyn kópten kútkenin ańǵartady. Tarıh ǵylymynyń doktory Mámbet Qoıgeldiniń aıtýynsha, Raıymjan Mársekov, Baqytjan Qarataev, Jahansha Seıdalın qatarly ult janashylarlary budan buryn 1913 jyly jalpyqazaq sezin shaqyryp, ulttyq partııa qurý týraly bastama kótergen. Biraq, buǵan Álıhan Bókeıhan men Ahmet Baıtursynuly toqtaý aıtqan. Alashtyń qos arysy jalpyqazaq sezin sol ýaqytta shaqyrý qatelik bolatynyn, patsha úkimeti qazaq zııalylaryn qýadalaýdy bastaıtynyn jaqsy túsingen.
«Sol sebepti Álıhan Bókeıhan «Qazaq» gazetinde: «Úı ózimdiki deme, úı artynda kisi bar» degen qazaqtyń sózi bar. Seniń árbir qadamyńdy, ár sózińdi ańdyp otyrǵan bılik bar. Jaraıdy, sender jalpyqazaq sezin shaqyrasyńdar, onda saıasat týraly sóz bolmaı qoımaıdy. Sonyń bári bıliktiń qulaǵyna jetse, senderdiń árqaısyńdy júrgizbeıdi. Sondyqtan bul áńgimeni qoıa turyńdar. Ýaqyty kelgende kórermiz» dep jazǵan. Shynynda da, Baqytjan Qarataev, Raıymjan Mársekov, Jahansha Seıdalınderdiń ustaǵan baǵytynyń strategııalyq jáne taktıkalyq turǵydan durys emestigin ýaqyttyń ózi kórsetti», - deıdi Mámbet Qoıgeldi.
Patsha ókimeti qulap, el ishi ekige jarylǵan ýaqytta alashordashylar ýaqytty tekke ótkizbeýdi maqsat tutty. Alashordanyń kóshbasshysy Álıhan Bókeıhan týraly sóz qozǵaı kele alashtanýshy Tursyn Jurtbaı bylaı deıdi:
«1917 jyly Kerenskıı: «Túrkistan men Dala oblystary Týla nemese Tambov oblystary emes. Aǵylshyndar nemese frantsýzdar ózderiniń otarlaryna qalaı qarasa, biz de olarǵa (ıaǵnı, qazaqtarǵa - T.J.) solaı qaraýymyz kerek»,- dep málimdeme jasaǵannan keıin Álıhan Bókeıhanov resmı túrde kadet partııasynan shyqty. Óıtkeni, bul kezde qazaq arasynda derbes partııa qurý máselesi tolyq pisip-jetilgen edi. Álıhan Bókeıhanov óziniń bul sheshimine qatysty: «kadet partııasynyń maqsaty - ulttyq avtonomııa jarııalaýǵa qarsy bolǵandyqtan da, Alash ıdeıasyna sáıkes kelmegendikten de, onyń quramynan shyǵamyn» degen. Mine, bul kez kelgen saıasatker ustanatyn kúres tásili».
Osylaısha, 1917 jyly shilde-tamyz aılarynyń óliarasynda jalpyqazaqtyq І quryltaı shaqyrylyp, «Alash» partııasy tarıh sahnasyna shyqty. «Alash» partııasynyń ulttyq ustanymy bes túrli tujyrymǵa negizdeldi. Tursyn Jurtbaı sezde kóterilgen qazaq máselelerin jipke tizgendeı bylaısha baıandaıdy:
Birinshi ustanym: jer, jer jáne jer. Jersiz Otan joq. Álıhan Bókeıhanovtyń uıǵarymy boıynsha: «Qazaqtyń baıyrǵy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ǵylym men tehnıkaǵa súıenip tolyq ıgermeıinshe, jer jeke menshikke de, qonystanýshylarǵa da berilmeıdi!
Ekinshi ustanym: jerdiń astyndaǵy, ústindegi, aspanyndaǵy barlyq ıgilik qazaq memleketine qyzmet etýi kerek!
Úshinshi ustanym: Á.Bókeıhanovtyń jobasy boıynsha, «Qazaqtyń jerinde óndirilgen «bir ýys jún sol memlekettiń azamattarynyń ústine toqyma bolyp kıilýi» kerek, ıaǵnı, tolyqtaı ekonomıkalyq táýelsizdik pen birlikke qol jetkizýge umtylýy tıis!
Tórtinshi nysana: qazaq memleketinde memleket qurýshy ulttyń til, din, dil ústemdigi bolýy kerek, ıaǵnı, H.Dosmuhamedovtiń paıymdaýyna júginsek, «ulttyq mádenıet ústemdigi saqtalýy» tıis!
Besinshi, túpki maqsat: táýelsiz ǵylymǵa, ulttyq salt, dástúrge negizdelgen zańǵa súıene otyryp, Japonııanyń úlgisindegi ulttyq-demokratııalyq memleket qurý edi.
ıAǵnı, taǵy da sol H.Dosmuhamedovtiń paıymdaýyna júginsek: «táýelsiz sot qurylymy bolady, teń jáne týystyq qarym-qatynastardy qamtamasyz etetin odaqtyq qaǵıdattar (zań) jasalady».
1917 jyly 21 shildeden 28 shildege deıin bes kúnge ulasqan І jalpyqazaq sezinde avtonomııa alý men birden táýelsizdik jarııalaý týraly áńgime de Alash zııalylary arasynda qyzý pikirtalas týdyrǵan. Sezde Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatov Qazaq Respýblıkasy tolyq táýelsizdigin jarııalaý kerek degen talap qoıǵan. «Alashorda» derekti fılmi stsenarııiniń avtory Bolat Múrsálim bul bastamaǵa Álıhan Bókeıhanovtyń kónbegenin aıtady. Tarıhshy Mámbet Qoıgeldi de Álıhan Bókeıhannyń bul talapqa qarsy dáıegin keltirgen.
«Álıhan Bókeıhan sol tustaǵy qoǵamdyq-saıası ahýaldy óte tereń ári jaqsy túsingen. Álekeń bylaı dedi: «Qazaq jerinde qonys aýdarýshy orys sharýalary men orys kazaktarynyń sany basym ári olardyń qolynda qarý bar. Jáne bılik te solardyń jaǵynda. Biz áýeli olardy ishke tartyp, «biz senderdi eshqaıda qýmaımyz, senderge jaýlyǵymyz joq, birigip memleket quraıyq, birlesip áreket eteıik» dep olarǵa túsindireıik. Sosyn baryp, táýelsizdikti jarııalaıyq» degen. Álıhan Bókeıhan ustanymy durys bolatyn», - deıdi Mámbet Qoıgeldi.
Demek, «Alash» partııasynyń tarıhyn qaýzasaq, Orynborda sonaý bir ǵasyr buryn 21 shildede ashylǵan jalpyqazaq sezin aınalyp óte almaımyz. Qazaq zııalylarynyń memleketshildik múddesiniń aıqyn túrde tanytýy osy sezben tikeleı baılanysty. «Alash» partııasyn tarıh sahnasyna shyǵarǵan tuńǵysh jalpyqazaq sezin qazaq zııalylarynyń memleket bolý jolynda jasaǵan mańyzdy qadamy dep aıtýǵa bolady.
