Alash qaıratkerleri qazaqtyń el basqarý dástúrin qalpyna keltirý úshin kúresti - Esqaırat Haıdarov
Onyń aıtýynsha, quramynda tarıhshy, mýzeı qyzmetkeri, qoǵamdyq uıym ókili, jýrnalıst, mektep muǵalimi men oqýshy bar ekspedıtsııanyń maqsaty Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń ulttyq salt-sana, bilim men mádenıet, otandyq tarıh salasy tereńdeı qamtylǵan «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda kórsetilgen ıgi bastamalarmen, baǵdarlamalarmen tikeleı baılanysty.
-Sapar barysynda Alash arystarynyń izi qalǵan tarıhı jerlerdi aralap, bir kezderi Alash Orda qaıratkerleri turǵan, qyzmet etken kóne ǵımarattardy, qoldary tıgen jádigerlerdi kórip, úlken áser aldyq, - dedi Esqaırat Haıdarov. Alash qozǵalysy tarıhyn zerttep júrgen tarıhshy-ǵalymdarmen, mádenı muralarymyzdy saqtaýshy, nasıhattaýshy mýzeı, arhıv, kitaphana qyzmetkerlerimen, jýrnalıstermen kezdesip, ótken ǵasyrdyń basynda el táýelsizdigi úshin kúresken ult zııalylarynyń qoǵamdyq-saıası qyzmetteri, ǵıbratty ǵumyrlary haqynda pikir almastyq. Osyndaı salmaqty basqosýlar aıasynda Alash máselesine qatysty bolashaqta jaryq kóretin ǵylymı maqalalarymyzǵa, kitapqa, tarıh sabaqtaryna arqaý bolar mol derekter de jınastyryp qaıttyq. Mýzeı qyzmetkerleri úshin de ózara tájirıbe almasý boldy. Bul turǵydan qaraǵanda Batys Alashordanyń ortalyǵy bolǵan Jympıtydan shyqqan ekspedıtsııa jumysy sátti ári nátıjeli boldy dep esepteımiz.
Alash qozǵalysy qazaq halqynyń birtutas ult-azattyq qozǵalysynyń quramdas bir bóligi ári zańdy jalǵasy bolyp tabylady. HVIII-XIX ǵasyrlarda otarlyq ezgige qarsy Syrym Datuly, Isataı Taımanuly men Mahambet Ótemisuly, Eset Kótibaruly, Kenesary Qasymuly, Janqoja Nurmuhameduly bastaǵan kóterilisterdiń tarıhta bolǵany belgili. Babalarymyz sol kezeńde atqa qonyp, elimizdi, jerimizdi naızanyń ushymen, bilektiń kúshimen qorǵasa, al HH ǵasyrdyń basynda qazaqtyń qamyn oılaǵan Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatov, Aımet Baıtursynov, Raıymjan Mársekov, Jaqyp Aqpaev, Halel Ǵabbasov, Mustafa Shoqaı, Muhamedjan Tynyshpaev, Jansha jáne Halel Dosmuhamedovtar syndy ult zııalylary saıası kúres jolyn tańdady. Bul ýaqytta oqyǵan kózi ashyq, kókiregi oıaý ult zııalylarynyń shoǵyry qalyptasqan edi. 1917 jylǵyAqpan revolıýtsııasynyń nátıjesinde Alash qozǵalysy keń óris aldy. Sebebi qazaq qoǵamynda buryn-sońdy bolyp kórmegen ult zııalylarynyń, qazaq jastarynyń ıdeıalyq turǵyda uıymdasýy jáne qoǵamdyq-saıası isterge belsene aralasýy bıik deńgeıge kóterildi. Qazaq zııalylary sol aýmaly-tókpeli ýaqytta árbir aımaqta oblystyq sezderdi uıymdastyrýǵa, qazaq komıtetterin qurýǵa, zemstvolyq basqarýǵa, quryltaı jınalysyna saılaýǵa, Orynbor qalasynda І jáne ІІ jalpy qazaq sezderin ótkizýge aralasty. 1917 jylǵy eldegi demokratııalyq jańǵyrýlardyń barysynda Alashorda úkimetiniń jáne Alash partııasynyń qurylýyna negiz jasaldy. Sóıtip, ońtaıly sátti tıimdi paıdalana bilgen Alash qaıratkerleri qazaq halqynyń bolashaǵy jolynda saıası kúres dodasyna tústi.
Eldiń batys bóliginde de tarıhı oqıǵalar bolyp jatty. 1917 jyly 19-22 sáýir aralyǵynda 800 delegat qatynasqan Oral qazaqtarynyń oblystyq І sezi bolyp ótti. Sezge J.Dosmuhamedov tóraǵalyq etse, onyń orynbasary bolyp Ǵ.Álibekov pen A.Qalmenov, hatshylary bolyp Ǵ.Jetpisbaev, H.Ahmetshın jáne S.Arǵynshıev saılandy. Sezde jer taǵdyry, el basqarý isi, oqý-aǵartý, mádenıet jáne sharýashylyq-qarjylyq máseleler talqylandy. Jansha jáne Halel Dosmuhamedovterdiń bastamasymen 1918 jyly 18 aqpanda Qaratóbe sezi ótti. Onda Alashordanyń batys bólimin jáne qarýly kúshterin qurý úshin daıyndyq jumystaryn qolǵa alý baǵytynda sheshim qabyldandy. 1918 jyly 18-21 mamyrda Jympıtyda Oral óńiri qazaqtarynyń ІV sezi ótti. Sezde eń ótkir degen 20 shaqty másele qaralyp, nátıjesinde Oıyl ýálaıaty ýaqytsha úkimetin qurýǵa uıǵarym jasaldy. Ortalyǵy Jympıty boldy. Úkimettiń quramyna 7 adam kirgen, tóraǵasy Jansha Dosmuhamedov, orynbasary Halel Dosmuhamedov, músheleri Dáýletshah Kúsepqalıev, Salyq Omarov, Janǵoja Mergenov, Saǵıdolla Izteleýov, Isa Kópjasarov. Oıyl ýálaıaty úkimeti eldegi basqa da saıası kúshtermen mámilege kelýge tyrysty. Á.Bókeıhanov, Jansha jáne Halel Dosmuhamedovter bastaǵan Alashorda músheleri 1918 jyly 11 qyrkúıekte Ýfa qalasynda ótken jıylysta Oıyl ýálaıatyn taratyp, Alashordanyń batys bólimin qurý týraly qujatqa qol qoıady. Alashordanyń batys bóliminiń ákimshilik-aýmaqtyq qurylymyna burynǵy Oıyl ýálaıaty jerine qosa Bókeı Ordasynyń, Torǵaı oblysynyń Aqtóbe, Yrǵyz ýezderiniń jáne Zakaspıı oblysynyń Mańǵystaý ýeziniń aýmaǵy kirdi. Maqsat soǵys jaǵdaıynda eldiń irgesin sókpeı, halyqty jan-jaqqa bytyratpaı basqarý edi. Egemendikti saqtaýdy kózdegen Alashordanyń batys bóliminiń memlekettik basqarý qurylymy, mıllıtsııasy, áskeri, qarjy júıesi boldy. Alashorda qaıratkerleri qazaqtyń el basqarý dástúrin qaıta qalpyna keltirý úshin aıanbaı kúresti. Alaıda azamat soǵysyndaǵy kúshterdiń ara salmaǵy sheshýshi túrde Qyzyl Armııa jaǵyna aýysqan kezde 1919 jylǵy jeltoqsanda Alashordanyń Batys bólimshesi Keńes ókimetin moıyndaýǵa májbúr boldy
«Alash jolymen» atty Jympıty-Semeı baǵytyndaǵy ekspedıtsııanyń alǵashqy aıaldaǵan jeri - tarıhı kezeńde sezd ótken Qaratóbe aýdanynyń ortalyǵy Qaratóbe aýyly (BQO). Sezd ótken eskertkishtiń janynda aýdan basshylyǵynyń, ardagerlerdiń, zııaly qaýym ókilderiniń jáne oqýshy jastardyń qatynasýymen taǵylymdy-mádenı shara ótti. Jyr dúldúlderi Muhıt Meráliuly men Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtyń eli Qaratóbe - qoınaýy tarıhqa toly ólke. Biz baǵyt alǵan kelesi meken - Alashordanyń batys bóliminiń tarıhyna tikeleı qatysty bar Aqtóbe oblysynyń Oıyl aýdany. Alash arystarynyń izi qalǵan Oıyl halqy ataqty tary ósirýden rekordshy Shyǵanaq Bersıevtiń esimin de maqtan tutady eken. Bizder birinshi kezekte Sh.Bersıev atyndaǵy Oıyl aýdandyq óner jáne ólke tarıhy mýzeıimen tanysyp, Oıyl óńiriniń tarıhyna kýá boldyq. Ólke tarıhyn zerdelep, tarıhı jádigerlerdi kóziniń qarashyǵyndaı saqtaýda mýzeı dırektory Balqııa Rysbaevanyń eńbegi zor. 1867 jyly kóktemde ashylǵan Kókjar jármeńkesiniń Oıyl aımaǵynda alatyn orny erekshe bolǵan. Bıyl Kókjar jármeńkesine 150 jyl tolady. Jármeńkeniń saýda oryndary, sol mańdaǵy kóne meshit ashyq aspan astyndaǵy mýzeı qyzmetin atqaryp tur. Oıylda bolǵanymyzda, Batys Alashordanyń beldi músheleri Halel Dosmuhamedov qyzmet etken aýrýhana korpýsyn jáne Ahmet Mámetov shyǵarǵan «Erkin qazaq» gazeti baspahanasynyń orny bolǵan úıdi kórdik. Osylaısha Batys Alashorda tarıhyna, Alash tulǵalarynyń ǵıbratty ómirlerine qatysty derekterge qanyǵyp, rýhtana tústik.
Saparymyz Aqtóbe qalasynda óz jalǵasyn taýyp, birinshi óner mýzeıin araladyq. Osy mýzeıde ǵylymı qyzmetker Bekarystan Myrzabaımen júzdesip, pikirlestik. Ol kisi Alash qozǵalysyna arnalǵan kitaptarmen tanystyryp, Mustafa Shoqaıdyń Aqtóbe qalasyna kelgen sapary jaıly málimetterdi aıtyp berdi. Mustafa Shoqaı zaıyby Marııamen birge Aqtóbedegi qyzdar gımnazııasynyń ǵımaratyna 10 kúndeı toqtapty. Shoqaı keıin Temir aýdanyna aıaldaǵan. Bul biz úshin tyń derek boldy. Óner mýzeıinen keıin Álııa mýzeıinde batyr apamyzdyń ómiri men erligin baıandaıtyn eksponattarǵa tánti boldyq. Óndirisi damyǵan Aqtóbe qalasy óziniń ásem ǵımarattarymen de erekshelenedi. Ekspedıtsııamyzdyń josparyna sáıkes Aqtóbeden poezben shyǵyp, elordamyz - Astana qalasyna baǵyt aldyq. Onda Sáken Seıfýllınniń mýzeıinde bolyp, ómir jolynan syr shertetin qujattarmen, fotosýrettermen, jeke ózi tutynǵan buıymdarymen tanystyq. Sol kezeńdegi tarıhı oqıǵalardyń kýágeri Sáken Seıfýllın «Tar jol, taıǵaq keshý» kitabynda Alashorda tarıhyna, Alash zııalylarynyń qoǵamdyq-saıası qyzmetterine, saıası kózqarastaryna qatysty mol maǵlumat keltiredi. Alash qozǵalysy tarıhyn zertteýde tarıhshylar úshin bul eńbek qundy derek kózi bolyp tabylady. Astanadaǵy saparymyz 18 mamyr kúngi mýzeı túni sharasymen sáıkes keldi. Soǵan oraı Ulttyq mýzeıge barý múmkindigi buıyrdy. Ulttyq mýzeıde qazaq halqynyń birtutas tarıhy kórinis tapqan. «Tarıh zalynda» Alash qozǵalysyna, Alashorda úkimetiniń qyzmeti men qaıratkerleriniń ómirine qatysty derekterdiń de dáriptele berilgenine kýá boldyq. Ásirese, Batys Alashordanyń jetekshileri Jahansha Dosmuhamedov pen Halel Dosmuhamedovke qatysty málimetterdiń bary qýantady. Alashorda músheleriniń qoǵamdyq-saıası qyzmetine qatysty fotosýretter, zattaı derekter - túsingen adam úshin tunyp turǵan tarıh. Ulttyq mýzeıdi qazaq halqynyń san ǵasyrlyq tarıhyn óskeleń urpaqqa nasıhattaıtyn, sheteldik qonaqtarǵa keńinen tanystyratyn materıaldyq jáne rýhanı qundylyqtarymyzdyń altyn ordasy, asyl qazynasy dep bilemiz. Astanada bolǵan ekinshi kúnimizde saıası qýǵyn-súrgin jáne totalıtarızm qurbandarynyń ALJIR memorıaldy-murajaı keshenine baryp, sol zulmatty jyldardyń aýyrtpalyǵyn beıneleıtin kórinisterdi kózimizben kórip qaıttyq. 
«Alash jolymen» atty tarıhı-tanymdyq ekspedıtsııasynyń sońǵy núktesi Semeı qalasyna 20 mamyrda jettik. Alashordanyń ortalyǵy bolǵan Semeı tarıhqa baı qala eken. Oǵan kóne tarıhı ǵımarattary, mýzeıleri, qasıetti jerleri dálel. Alǵashqy kezdesýimiz Abaı atyndaǵy oblystyq ámbebap kitaphanada ótti. 1883 jyly negizi qalanǵan kitaphananyń turaqty oqyrmandarynyń qatarynda qazaqtyń kemeńger aqyny Abaı Qunanbaev ta bolǵan. Kitaphana qyzmetkerleri Abaı murasyna arnalǵan zalmen, sırek kezdesetin kitaptar qorymen tanystyrdy. Sol kitaphanada Alashorda úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolýyna oraı «Alash ıdeıasy - Táýelsizdik joly» atty dóńgelek ústel uıymdastyryldy. Kitaphana dırektorynyń orynbasary Gúlmıra Aıazbaeva júrgizgen dóńgelek ústel otyrysyna Semeı óńiriniń tarıhshy ǵalymdary, zııaly qaýym ókilderi qatysty. Olardyń qatarynda Semeı qalasynyń Shákárim atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetiniń M.Qozybaev atyndaǵy tarıh jáne saıası-áleýmettik zertteýler ǵylymı ortalyǵynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Muhtarbek Kárimov, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Alashtaný ortalyǵynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, ádebıettanýshy Turdyǵul Shańbaı, alashtanýshy, jýrnalıst, tarıhshy Murat Kenemoldın jáne t.b. qatynasyp, Alashordanyń shyǵys jáne batys bólimsheleri arasyndaǵy ózara baılanys, ult-zııalylarynyń saıası qyzmeti haqynda pikir almastyq. Muhtarbek Kárimovtiń sózine qaraǵanda, Batys Alashordanyń múshesi, dáriger Dáýletshah Kúsepqalıev Semeı jerinde jumys jasaǵan. Sol jaqta qaıtys bolǵan, biraq jerlengen jeri belgisiz. Dáýletshah Kúsepqalıevtyń shóberesi Janna Jaǵyparqyzy Jıbraeva Semeı qalasynda turady. Bolashaqta Dáýletshah Kúsepqalıevqa qatysty derekterdi naqtylaý barysynda urpaqtarymen baılanys jasaımyz dep oılaımyn. Shyǵarmashylyq qarym-qatynas ornatý maqsatynda Semeıdiń ǵylymı-zertteý ortalyqtaryna, ǵylymı jınaqtaryna jáne «Abaı» jýrnalyna maqalalarymyzdy jiberip turamyz dep kelistik. Tús aýa Jıdebaıǵa Abaıdyń jerine attanyp kettik. Jıdebaıdyń jolyndaǵy jer ataýlary, shoqylar Abaı jolyn eske salyp, erekshe áser syılaıdy. Abaı men Shákirimniń kesenelerine duǵa etip, Abaı Qunanbaıulynyń murajaı-úıin araladyq. Abaıdyń Alash qozǵalysyna qatysy joq dep aıta almaımyz. Rýhanı bastaýshysy da bolǵan sekildi. Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyq murasyn zertteý shyn máninde Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatovtardyń maqalalarynan bastaldy deýge bolady. Alash kósemderiniń ózi Abaıdy pir tutty, rýhanı ustaz sanady. Al Abaıdyń urpaqtary Aqylbaı jáne Turaǵul Abaıuldary Alash partııasyna qoldaý bildirdi. 1917 jyly Alash partııasy qurylǵan ýaqytta Turaǵul Abaıuly Semeı oblystyq komıtetiniń múshesi boldy. 1917 jyly Muhtar Áýezov, Júsipbek Aımaýytovtar Semeıde «Janar», «Oqytýshylar uıymy» sııaqty jastar uıymdardyń ashylýyna yqpal etse, Shyńǵys bolysynda Abaıdyń urpaqtary «Talap» uıymyn qurdy. Semeıde bolǵan saparymyzdyń ekinshi kúninde Alash arystary jáne Muhtar Áýezov mýzeıinde bolyp, Alashordanyń tarıhymen, Semeı óńirindegi zııaly toptyń saıası qyzmetin aıǵaqtaıtyn qujattarmen, fotosýrettermen, tarıhı jádigerlermen tanystyq. Hakim Abaı kezinde osy mýzeı bolǵan úıdi jerlesi ári shákirti, Alash qozǵalysyna belsene qatysýshylardyń biri Ánııar Moldabekovke satyp alyp bergen. Jáne de ózi Semeıge qonaqtap kelgende, osynda arnaıy túsetin bolǵan. Azamattyq qarsylasý jyldary Ánııar Moldabekovtyń úıinde Alash kósemderi Álıhan Bókeıhanov pen Ahmet Baıtursynov otbasymen turǵan. Sonymen qatar keıin munda ǵulama jazýshy Muhtar Áýezov te turǵan. Alash arystarynyń qonysyna aınalǵan úıdiń tarıhy osyndaı bolyp keledi. Oblystyq ólketaný murajaıyn aralaǵannan keıin Muhtar Áýezov atyndaǵy Semeı pedagogıkalyq kolledjine bardyq. Onda bizderdi kolledj dırektory, Alash murasynyń janashyry Shaǵangúl Janaeva qarsylap aldy. 1903 jyly ashylǵan muǵalimder semınarııasynda M.Áýezov, J.Aımaýytov, Q.Sátbaev, Q.Nurmuhametov, B.Sársenov t.b. ult zııalylary bilim alyp, aǵartýshylyq, qaıratkerlik, jazýshylyq, ǵalymdyq jolyndaǵy alǵashqy qadamdaryn bastady. Kolledjde Manan Turǵanbekov, Bıahmet Sársenov, Qazy Nurmuhametov sııaqty Alash qaıratkerleriniń atynda arnaıy dárishanalar ashylǵan. Kolledjdiń tabaldyryǵynan bastap tunyp turǵan tarıh eken. Kolledj stýdentteri Alashorda úkimetiniń jumysy men qaıratkerleriniń rýhyna arnalǵan ádebı-sazdy shara ótkizdi. Stýdent jastardyń boıynan Maǵjan Jumabaev jyrlaǵandaı, órlikti, qaısarlyqty baıqadyq. Alash rýhymen ósken osyndaı jastardyń bolashaǵy zor dep esepteımiz.
«Sóıtip, «Alash jolymen» atty Jympıty jerinen shyqqan ekspedıtsııa jumysy Semeıde támámdaldy. Qaıtar jolda Astana qalasynda Búrkit Aıaǵan basqaratyn Memleket tarıhy ınstıtýty ǵalymdarymen kezdesý ótkizip, ekspedıtsııa jumysyn baıandadyq. Alash murasyn zerdeleýge, nasıhattaýǵa arnalǵan «Alash jolymen» atty Jympıty-Semeı baǵytyndaǵy tarıhı-tanymdyq ekspedıtsııa sátti aıaqtaldy, bolashaqta onyń qorytyndylaryn, nátıjelerin kópshilikke jarııalaıtyn bolamyz», dep túıindedi oıyn E.Haıdarov.
