Aqyn Nurlan Qalqa Raıymbek aýdanynyń Qurmetti azamaty atandy
Mádenı is-shara jıylǵan aýyl jurtshylyǵy, aýdan basshylary men Astana men Almatydan kelgen aqyn-jazýshylar, jýrnalıster, sondaı-aq BAQ ókilderiniń Kegen aýylyndaǵy «Tarıhqa taǵzym» atty memorıaldyq eskertkish keshenine gúl shoqtaryn qoıyp, aǵa urpaqqa taǵzym etýden bastaldy. Budan soń, jıylǵan kópshilik aýdandyq Mádenıet úıinde aqyn shyǵarmashylyǵyna arnalǵan kitap kórmesin tamashalady.
Ádebı kesh aqynnyń ómirjoly men shyǵarmashylyq jetistikterin kórsetetin mazmundy beınekórinisten bastaý aldy. Odan keıin belgili aqyn, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty Bolat Úsenbaev Nurlan Qalqanyń shyǵarmashylyq jolyn barynsha shynaıy ashyp kórsetken baıandamasyn jasasa, talantty aqyn Serikjan Qajı jyrdan shashý shashty. Al keshti júrgizgen belgili aqyn, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory Janarbek Áshimjan kesh ıesine arnaǵan jyryn áleýmettik jeli arqyly joldaǵan Almat Isanyń óleńin oqyp berdi.
Kesh ústinde belgili aqyn, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty«Qazaq úni» gazetiniń prezıdenti Qazybek Isa Nurlan Qalqaǵa osy basylymnyń qarymdy qalamgerlerge arnalǵan «Qalamdoz» syılyǵyn tapsyrdy. Sonymen qatar, aqyn-jazýshylar Kádirbek Qunypııauly, Ermahan Shaıhyuly, Eseı Jeńisuly, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń laýrettary, talantty aqyn Nurjan Qýantaıuly men belgili jýrnalıst Ǵabıt Músirep, aqynnyń synyptastastary Qanat Sársebekov, Talǵat Mırakımov, t.b. eljandylyq, otanshyldyq, patrıotızm, týǵan jer, t.b. taqyryptardy úzbeı jyrlap júrgen aqyn shyǵarmashylyǵyna sáttilik tilegen jyly lebizderin jetkizdi. 
Kesh barysynda pýblıtsıst N. Qalqanyń «Áke, seni saǵyndym» atty jańa kitabynyń tusaýkeser rásimi boldy. Sondaı-aq, aqyn Nurlan Qalqa týǵan jer, atameken, el men Otan, t.b. taqyryptardy qamtyǵan óz óleńderin oqyp, jyrsúıer qaýymnyń kóńilin bir serpiltip tastady. Dástúrli ánshi Іlııas Ábjenbaev Sádiqojanyń «Sarybıdaı» ánin, al ánshi Kádirbek Súleımenuly halyq áni «Bir báıterekti» naqyshyna keltirip oryndady. Astanadaǵy Q. Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq Qazaq mýzykalyq drama teatrynyń akteri, «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» Boranbaı Moldabaev aqynnyń «Aýylǵa bardym» óleńin, teatr jáne kıno akteri, Mádenıet qaıratkeri, «Terisqaqpaı» teatrynyń ártisi Darhan Daıyrbek aqynnyń «Qý dúnıe» atty óleńine bard stılde shyǵarǵan ánin, uzynbulaqtyq ónerpaz Berik Baıbalaev aqynnyń sózine jazylǵan kompozıtor Mátqulbek Maıbasardyń «Nemere» atty ánin oryndap, kópshilik qaýymnyń rızashylyǵyna ıe boldy.
Shyǵarmashylyq keshtiń saltanatty bóliginde Raıymbek aýdany ákiminiń orynbasary Talǵat Baıedilov pen aýdandyq máslıhat hatshysy Erlan Qudabaev aqyn Nurlan Qalqaǵa Raıymbek aýdandyq máslıhatynyń sheshimimen berilgen «Raıymbek aýdanynyń Qurmetti azamaty» ataǵyn jáne tósbelgisin tabys etti.
Budan bólek, týǵan jerine kelip, shyǵarmashylyq keshin ótkizgen aqynnyń atyna ıgi tilekke toly quttyqtaýlar men jyly shyraıly lebizder «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary M. Qul-Muhammedten, Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstri Keńsesiniń basshysy N. Aldabergenovten, Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstri A. Muhamedıulynan, Qazaqstan Respýblıkasynyń Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstri D. Abaevtan, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy N. Orazalınnen, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń rektory Ǵ. Mutanovtan, Raıymbek aýdanynyń ákimi J. Tajıevten, «Ólke tynysy» JShS dırektory M. Janadılovten kelip tústi.
Ádebı kesh barysynda pýblıtsıst-jýrnalıst Nurlan Qalqa bilim alǵan Uzynbulaq aýylyndaǵy Ydyrys Kóshkinov atyndaǵy orta mekteptiń oqýshylary aqyn óleńderi boıynsha poetıkalyq kórinis qoıyp, jyrsúıer jurtshylyqtyń ystyq yqylasyna bólendi.
