Aqyn Aqushtap Baqtygereeva oqyrmandarymen júzdesti
Aqynnyń 75 jasqa tolýyna oraılastyrylǵan shyǵarmashylyq keshteri Aqjaıyq, Qaztalov, Bókeı ordasy, Jánibek jáne Jańaqala aýdandarynda uıymdastyryldy.
Ótken jyldyń jeltoqsanynda «Ana syry» kitaby úshin Elbasynyń qolynan Memlekettik syılyq alǵan aqyn aýyl-aımaq turǵyndarymen saǵyna kezdesti, tógile syr aqtardy, jatqa óleńderin oqydy.
«Baýyrmal bolyńdar, tatý bolyńdar, aǵaıyn. Qazaq degen azǵantaı ulttyń ósip-órkendeýi úshin balanyń, ásirese, qyzdyń tárbıesine muqııat bolyńdar. Óıtkeni búgingi qyzdar - eldiń bolashaǵy úshin jaýapty erteńgi ana, áje emes pe!? Meniń baqytym - óleńdi túsinip oqıtyn urpaq ósse eken deımin. Soǵan qýanamyn. Elge tynyshtyq kerek. Demokratııa da kerek, biraq ol aýzyna kelgendi aıtyp, betaldy shaba berý emes. «Basshyǵa baǵynbaǵan el bolmaıdy, tabyna bilmegen eldiń áýlıesi bolmaıdy», deıdi. Halqyma aıtarym, saýatty bolyńdar. Árbireýiń basqa ulttyń aqyldysyn toqtatatyndaı bilimdi bolyńdar deımin. Táýelsizdik alǵanymyzǵa otyz jyl tola qoıǵan joq. Bul - tarıh úshin az ýaqyt. Sondyqtan qazaqtyń bolashaǵy alda. Jastarymyz qalany da, dalany da gúldendiretin ýaqytqa da jetermiz. Keı kezde sabyrly da bola bilý kerek. Baqytty bolyńdar, aman bolyńdar», - dedi aqyn óz sózinde.
Mereıtoı ıesine Almatydan arnaıy kelgen aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, jýyrda TMD elderi memleketaralyq gýmanıtarlyq yntymaqtastyq qorynyń «Dostastyq juldyzdary» memleketaralyq syılyǵymen marapattalǵan Esenǵalı Raýshanov rııasyz tilegin arnady.
«Aq Jaıyq týraly týyndylar barshylyq. Qazaqtyń úlken jazýshysy Hamza Esenjanovtyń kezinde «Aq Jaıyq» trılogııasy jaryq kórip, laıyqty baǵasyn alǵany málim. Sol Aq Jaıyqty poezııa tilinde tutas bet-beınesimen jyrlaı bilgen ózim ustaz tutatyn Aqushtap apamyz dep oılaımyn. Ekinshiden, paıǵambarlardyń arasynda birde-bir áıel adam joq. Biraq solardyń bári anadan týǵan. Aqushtap Baqtygereevadaı anadan tálim-tárbıe alǵan dep oılaımyn. Apamyz sol adal ana beınesin ádebıetimizde qalyptastyrdy. Búginde Aqushtap Baqtygereıqyzyndaı ultymyz maqtan tutatyn qadaý-qadaý tulǵalar óte sırek. Jýyrda aqynnyń óleńderi BUU bekitken álemniń alty tiline aýdarylyp, basylǵaly jatyr. Oǵan qosa jetinshi úlken til - túrik tilinde Ystanbul qalasynda kitaby shyqty degen súıinshi habardy alyp otyrmyz. Aqyn baqyty - elmen tildesý, halyqpen syrlasý. Aqynǵa óleńderi jurtynyń júreginde qalǵannan asqan baqyt joq», dedi Esenǵalı Raýshanov.
Aqushtap Baqtygereevamen birge jan-jary Ǵabdrahım Jańbyrbaev, QR Prezıdenti Ákimshiliginiń qoldaýymen qolǵa alynǵan Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń «Ádebı ólketaný» jobasymen elge shyqqan oraldyq qalamger Ǵaısaǵalı Seıtaq, Almatydan kelgen jazýshy Qoıshybek Múbarak, jas aqyn Asylan Tilegen saparlas boldy.
«Biz osy shyǵarmashylyq saparymyzda aqyny men tarıhyn qurmetteıtin eldi kórdik. Mýzeılerdi aralap, shejireshi qarııalarmen tildestik. Ańyz áńgimelerdi, qundy derekterdi jazyp aldyq. Ásirese, Bókeı ordasy aýdanyndaǵy Han ordasy mýzeıi aıryqsha áser qaldyrdy. Jáńgir handaı tulǵany topyraqtyń astynan arshyp alyp, tarıhı oryndaryn áspettep ustap otyrǵan eldiń tirligine rıza boldyq», - dedi Qoıshybek Múbarak.
Oblystyq mádenıet basqarmasynyń basshysy Qadyrbolat Musaǵalıevtiń aıtýynsha, aqyn Aqushtap Baqtygereevanyń respýblıkalyq deńgeıdegi shyǵarmashylyq keshi qyrkúıek aıynda Oralda ótedi. Sodan keıin týǵan jeri - Terekti aýdanynda qorytyndylanady.
