«Aqyldy bastar» elge orala ma?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynda « Maqsat - qozy etin eksporttaý » atty maqala berilgen. Ádette jyl basynda týǵan qozylardy mamyr-maýsym aılaryna qaraı pyshaqqa iliktirýge bolady. Qoı baqqan aǵaıyndar mundaı kezde eti bal tatyǵan baǵlannyń «pisetinin» málimdep júr. Qazir búkil álemde qozy eti óte zárý, jeńsik te shıpaly taǵam, eshqandaı balamasy joq halal ónim qataryna qosylady. Tipti, Avstralııa, Jańa Zelandııa sekildi elder qozy etin eksportqa shyǵarýdy keshendi túrde jolǵa qoıyp, ony óz jeriniń brendi retinde tanytýǵa talpynýda. «Mine, osyndaı básekede keıin qalyp qoıyp júrsek, bul ejelden mal baqqan, sonyń ishinde qoı sharýashylyǵy máselesine kelgende eshkimge esesin jibere qoımaıtyn halqymyzǵa ájeptáýir syn bolyp júrmegeı. Ulttyq brendtiń biri de osy emes pe. «Batys Marka Lamb» JShS qolǵa alǵan Qazaqstanda balamasy joq et óńdeý kesheni osy olqylyqtyń ornyn toltyrýdy kózdeıdi. Qurylysy aıaqtalyp kele jatqan erekshe keshen jobasy «QazAgroQarjy» AQ-tyń qarjylaı qoldaýy arqasynda iske asýda. Onyń ózgesheligi joǵaryda aıtylǵandaı qozy etin óndirip eksportqa shyǵarý bolyp otyr»,-dep jazady maqala avtory,
Osy basylymda «Qoǵamdyq kólikte - ınternet» degen materıal berildi. Sońǵy ýaqytta ınternet júıesi respýblıka qalalaryndaǵy qoǵamdyq kólikterdiń salondaryna da ornyǵa bastady.Osyndaı jaǵymdy jaıt shilde aıynyń basynan beri elimizdiń batystaǵy qaqpasy - Oral shaharynda da kórinis berdi. Qoǵamdyq kólikte ınternettiń júrginshiler ıgiligine berilýine eýrazııalyq sıpattaǵy oblys ortalyǵynyń «Qazaqstan Wi-Fi Bus» atty aýqymdy jobaǵa qosylǵany oń septigin tıgizdi. Bul ozyq joba arqyly ınternet qyzmetin symsyz, ártúrli jalǵaýlarsyz emin-erkin paıdalana berýge bolady. Tek oǵan kómekshi tetik retinde qosymsha qondyrǵy ornatylsa jetip jatyr. Ázirge Oral qalasynda ınternet júıesi ornatylǵan avtobýstar men qoǵamdyq kólikter sany shekteýli. Áıtse de, taıaý kúnderde onyń sanyn ósirý kózdelgen.
*** «232 qazaqstandyq ǵalym shetelde turyp jatyr. Bul - Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń taratqan aqparaty. Qazaqstandyq ǵalymdardyń shetelge ketýiniń syry nede? Qazaq ǵylymy nege «táltirektep» tur? Bilimdi maman nege shetelde qalyp qoıýǵa tyrysady?»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Aqyldy bastar» elge orala ma?» atty maqalasynda. Derekterge súıensek, búginde qazaq ǵalymdarynyń kóbi Reseıde, AQSh-ta, Germanııada turyp jatqan kórinedi.
Osy basylymda «Jemqorlyqty joıatyn jańa baǵdarlamanyń jobasy jarııalandy» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Nur Otan» partııasy sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúresti jandandyratyn jańa baǵdarlama jobasyn qoǵam talqysyna usyndy. Keshe Ortalyq apparatta partııa Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek jobany bes aıdan beri daıyndap shyqqan arnaıy jumys tobymen keńes ótkizip, jarııalanatyn qujattyń basty erekshelikterin atady. «Nur Otannyń» XV sezinde partııa Tóraǵasy Nursultan Nazarbaev «Saıası kóshbasshylyqtyń prıntsıpti máselesi retinde sybaılas jemqorlyqpen ymyrasyz kúresýdiń strategııasyn ázirleýdi» tapsyrǵan bolatyn. Atalǵan tapsyrmany júzege asyrý jáne Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldyń 2015-2025 jyldarǵa arnalǵan jańa baǵdarlamasyn jasaý maqsatynda partııa janynan sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jónindegi jumys toby qurylyp, nátıjesinde bes aılyq jumystan keıin biz qolymyzǵa baǵdarlama jobasyn alyp otyrmyz. Endi ony Memleket basshysynyń tapsyrmasymen qalyń buqaranyń talqylaýyna usynamyz»,-dedi B. Baıbek.
***
«Búgingi tańda qazaq teatryn álemge tanytatyn qazaq dramatýrgııasynyń jańa tolqynymen maqtana almaýymyz qynjyltarlyq jaıt bolyp otyr. Tipti 45 pen 55 jas arasyndaǵy pesa jazǵandardy jas dramatýrg dep aıtý ádetke aınaldy. 60 pen 70 jas aralyǵynda alǵash pesa jazyp dramatýrg atanyp jatqandar da bar. Olardy jas dramatýrg dep aıtyp jatýymyz osynaý teatr ónerine jetistik emes ekeni anyq. Osy oraıda kókeıimizge «Ulttyq teatr bolashaǵynan úmit kúttiretin daryndy jastar tolqynyn qalaı qalyptastyramyz?», «Jas dramatýrgter nege joq?» degen saýaldar eriksiz oıǵa oralady»,-dep jazady «Ana tili» gazeti sońǵy sanynda. Elimiz táýelsizdikke qol jetkizgeli qazaq mádenıetin damytýǵa jańa serpilis qajettigi týyndady. Uzyn sany 60-tan asatyn qanshama kásibı teatrlar boı kóterdi. 31 qazaq teatry, 9 qýyrshaq teatry, 16 orys, 4 ulttyq, 6 jekemenshik teatr bar. Bul máseleni arqaý etken kólemdi maqala «Jas dramatýrgter nege az?» degen taqyryppen berilgen.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «S dıplomom v sedlo» atty maqala basyldy. Qala kúninde Astana ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov elordada qoǵamdyq kóliktiń jańa túrin, ıaǵnı velosheırıng júıesi boıynsha qoǵamdyq velosıpedter stansalary jobasyn iske qosty. Osy tektes velostansalar álemniń kóptegen elinde jumys isteýde. Adamdar tıisti aqysyn tólegennen keıin velosıpedti arnaıy turaqtan alyp, dittegen jerine jetkennen keıin, ony dál osyndaı jalǵa berý beketinde qaldyryp ketedi. Stansalar avtomatty rejimde jumys isteıdi.
-
