Aqtóbelik muǵalim tasqa sýret salyp, teriden panno jasaıdy
AQTÓBE. KAZINFORM – Aqtóbede beıneleý óneri jáne kórkem eńbek pánderiniń muǵalimi Aqbota Týysova malta tasqa akrıl boıaýy, gýashpen sýret salyp, bylǵarydan panno jasaıdy. Ustaz ári qolóner sheberi osy arqyly oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyra túsken. Qalanyń ári oblystyń úzdik muǵalimi kórkem eńbek páni jabylyp qalmas úshin pedagogterdiń bar ynta-jigerin arttyryp, damytýdy da moınyna aldy.
Bylǵarydan panno jasaý sheberlikti qajet etedi
Aqbota Týysova qazir mektep muǵalimi ǵana emes, Aqtóbede qolóner sheberi retinde tanyla tústi. Taıaýda ǵana terini kádege jaratyp, túrli buıymdar jasaýmen shuǵyldanatyn óner ıelerimen birge kórmege qatysyp, sheberlik sabaǵyn da ótkizdi. Ózi úırengenin ortaǵa salyp, úıretti, ózgelerden de oıǵa túıgeni bar.
- Terimen jumys isteý birer jylda júzege asty. «Babalar amanaty», «Uly dala arýy», «Tarıh tańbasy» degen týyndylardy jasap, taıaýda respýblıkalyq kórmege shyǵardym. «Tarıh tańbasynda» dombyrany, kún adamyn beıneledim. Monshaqtarmen ásemdep qoıdym. «Uly dala arýy» týyndysynda qazaq qyzy beınelengen. Uzyn shashyn órgen, taqııa kıgen sulý kóptiń kóńilinen shyqty. Bylǵary – tabıǵı ónim. Birin ońtústikten, birin Aqtóbeniń Temir aýdanyndaǵy has sheber Nurlan Sáýlebaıulynan aldym. Sıyr terisi ekeýi de. Oǵan kúıdirip sýret salý qıyn eken. Aldymen qaryndashpen salyp, ony qalammen bastyrdym. Keıin kúıdirip, erekshe dúnıe shyǵardym. Bul ıntererge jaqsy. Ulttyq naqyshtaǵy týyndyǵa endi-endi suranys bolatyn shyǵar dep oılaımyn, - dedi ustaz.
Onyń aıtýynsha, mundaı avtorlyq týyndyny jasaǵan kezde oǵan salynatyn sýretter esh jerde qaıtalanbaýy tıis. ıAǵnı, oı ushqyrlyǵyna erik beredi.
Oıy ushqyr adam tastyń pishinine qarap sýret salady
Ǵ.Aqtaev atyndaǵy № 6 mektep-gımnazııasynyń beıneleý óneri, kórkem eńbek pánderi muǵaliminiń taǵy bir óneri – malta tasqa sýret salý. Ol mektepke ákelingen tasty kórip, qııalǵa erik berip, oǵan sýret salyp, jan bitirýdi qolǵa aldy.
- Mektepke tas ákeldi. Sol kezde kórip, birer tasty úıge alyp kettim. Jýyp, tazartyp, gýashpen sýret salýdy bastadym. Sodan keıin ǵana akrıl boıaýyn paıdalandym. Maıly boıaýdy da qoldanýǵa bolady. Biraq men gýash pen akrıl boıaýyn ǵana paıdalandym. Keıin osy jumysty balalarǵa úıretip, oqýshylarǵa kórsettim. Ózim kóbine peızaj salǵandy jaqsy kóremin. Aǵashty, teńiz, kól, qustardy, aspandy beıneleımin. Týyndymda boıjetken de bar. Onda úkili taqııa kıgen qyzdy saldym. Ekinshi tasqa qalyńdyqty beıneledim. Bul ekeýi úndestik tapqan dúnıe boldy. Al «Beıtanys» degen avtorlyq jumysymda syzyqtar sóıledi. Boıaýdyń da, syzyqtardyń da ózindik qundylyǵy bar ekenin umytpaǵan jón, - dedi Aqbota Týysova.
Malta tas Aqtóbe aýmaǵynda bar. Alaıda sheber bir bóligin Alakólden de aldyrdy. Aldaǵy ýaqytta tasqa tirek qoıyp, bólme ıntereri retinde paıdalaný ádisin usynbaq. «Tastan dalanyń ıisi shyǵady» dep áserimen bólisken sheber osy baǵyttaǵy jumysyn damyta túspek nıette.
Taqtaıdaǵy týyndy
Ustaz daıyn taqtaıǵa da sýret salýǵa mashyqtanǵan. Oqýshylaryna da osy ádisti úıretip, kórsetti.
- Qııalǵa berilip, taqtaıǵa peızaj saldym. Óte jaqsy shyqty. Sodan balalarǵa úıretip, olar da ilip áketti. Bala qyzyǵý úshin osylaı túrli qolóner buıymyn jasaǵandy jón kóremin. A4 formatyna sýret te saldyramyn. Máselen shákirtim Mansur Shákirjandy 4 synyptan bastap daıyndadym. Alǵashynda ol qara flomastermen sýret saldy. Balanyń qabiletin shyńdap, bolmysyn ashý úshin túrli-tústi qaryndashpen shtrıhtaýdy kórsettim. Jumysymdy unatyp, ol da alǵa umtyla tústi. Keıin gýashty, akvareldi qoldandy. Akvarel óte kirpııaz bolǵanymen, oqýshy tehnıkany jetik meńgerip aldy. Jumystary 70-ke jetip, úlken kórme ótti. Bul oqýshynyń qalada ótken alǵashqy jeke kórmesi dep sanalady. Kórmege ustazdar men onyń shákirtterin shaqyryp, jiger berdim. Bárine unady. Al oqýshym qazir sáýletshi-dızaıner mamandyǵyn tańdap otyr, - dedi ol.
Qyzdar áshekeı jasap, ony satyp, tabys tabady
Kórkem eńbek páninde qyzdar sán ónerin, kıim tigýdi de úırenedi. Sonymen birge daıyn buıymnan túrli áshekeı jasaıdy. Áshekeıleri suranysqa ıe bolyp, satýǵa mashyqtanǵan oqýshylar da jeterlik.
- Daıyn dúnıeni qurastyrý da óner. «Burymdy qyzdar» úıirmesinde qyzdar shekelik, shashbaý, alqa, syrǵa jasap, úırenedi. Qyzdar úırenip, satyp, tabys ta taýyp júr. Muǵalimderge de sheberlik saǵatyn ótkizip, olar da qosymsha tabys taba bastady. Zamanaýı, qoljetimdi áshekeılerdi jasap, áleýmettik jeli arqyly jarnamalaıdy. Toılarda, ulttyq merekede suranysqa ıe, - dedi pedagog.
Aldaǵy kúnniń jospary
Aqbota Týysova aldaǵy ýaqytta mektep ákimshiliginiń qoldaýymen sheberhana ashýdy da josparlap qoıǵan. Onda muǵalimderge dáris ótkizedi. Sheberhanada tasqa sýret salý, pırografııa tásilimen terige sýret salý tásilderine basymdyq beriledi.
- Qazir kórkem eńbek pániniń muǵalimderi arasynda óz qabiletin ashyp, óz-ózin damytyp júrgen ustazdar sany artty. «Aqtóbe daryn» ǵylymı ortalyǵynda «Olımp shyńyna jeteleýshi» qaýymdastyǵynyń tóraǵasy qyzmetin atqaramyn. Quramynda onǵa jýyq muǵalim bar. Byltyrdan beri daryndy balalardy qoldaý maqsatynda kóp is atqaryldy. Kórkem eńbek olımpıadasy qurystyrylyp, bıyl ekinshi ret ótti. Endi vokaldyq hor baıqaýyn uıymdastyrǵymyz keledi. Aýdan, aýylda daryndy oqýshy kóp. Olardy qoldaý kerek. Ári «bizdiń pánimiz jabylmasyn, joǵarylaı bersin» degen nıet bizde. Rasymen, jabylady degen qorqynysh bar. 2020 jyly pandemııa bolyp, eshteńe jasamadyq. Sol kezde «Babalar amanaty» etnografııalyq dızaın odaǵynyń basshysy Qanaǵat Kódekov kitap shyǵardy. Kitaptyń bes jınaǵyna eńbekterim jarııalanyp, shetelde kitaphanaǵa berildi. Osy pánniń jabylmaı, ári qaraı damýyna septigin tıgizdi, - dedi ustaz.
Oqýshylarǵa, muǵalimderge bar bilgenin úıretip, qolónerdi damytyp júrgen pedagog kórkem eńbek pániniń jabylýy múmkin emes degen oıda. Sebebi oqýshy mektepte-aq túrli mamandyqqa mashyqtanady, al ár pánde beıneleý óneri pániniń bir ilimi bar. Injenerlerge, dárigerlerge osy baǵyttaǵy bilim kerek.
- Jalǵyz adam munyń bárine qol jetkize almaıdy. Al bizdiń ujymda mektep dırektory Janııa Orynjaıqyzy, dırektordyń orynbasary Dına Mýhanbedııarova kóp kómek kórsetti, demep otyrdy. Otbasym da jylýlyǵyn aıaǵan emes. Bul qazaqta bar daryn, qasıet dep bilemin. Ata-babam, óz ákem de sheber, zerger. Keremet oıý oıdy. Sodan sińlim Aqtotymen ózim de osy ónerdi darytyp, damytyp otyrmyz. Bul da bizge berilgen syı. Al syıdyń qadirin túsinip, asha bilsek, bizdiń jetistigimiz ǵoı, - dedi pedagog.
Daryndy shákirtti daryndy ustaz tárbıeleıdi – Dına Mýhanbedııarova
Aqbota Týysova búginde Eýrazııalyq dızaınerler odaǵy múshesi, Ulttyq dızaın akademııasynyń akademıgi. Sonymen birge 2022 jyly Aqtóbe oblysynyń úzdik pedagogi atandy. Ári qazaqstandyq «Babalar amanaty» etnografııalyq dızaın odaǵynyń múshesi, «Olımp shyńyna jeteleýshi» Aqtóbe oblysynyń daryndy balalarmen jumys isteıtin pedagog tálimgerlerdiń estetıka baǵyty assotsıatsııasynyń jetekshisi. Mektep ákimshiligi de onyń erekshe qabiletin tanyp, bilip, qoldaý bildirip otyrady.
- Negizi sabaqtyń sapaly ótýi sol sabaqty ótkizetin pán muǵalimine baılanysty. Aqbota Týysova ózin únemi kásibı jaǵynan damytyp otyratyn izdenimpaz, eńbekqor ustaz. Kúndelikti sabaqqa jan-jaqty daıyndyqpen keledi. Óz pánin súıedi. Ol mamandyqty júregimen qalaǵan ustaz. Óte qarapaıym, tárbıeli, ádepti. 25 jyldyq pedagogıkalyq ótilin qorytyndylap mektepishilik shyǵarmashylyq esep berdi. Oǵan qala, oblystan ádiskerler kelip qatysty. Birneshe jınaqtarǵa týyndylary engizildi. Qazir qoǵam daryndy, kóshbasshy balalarǵa muqtaj. Sol muqtajdyqty, zárýlikti oryndap júrgen ustazdarymyzdyń biri. Daryndy shákirtti daryndy ustaz tárbıeleıdi, - dedi Ǵ.Aqtaev atyndaǵy №6 mektep gımnazııasy dırektorynyń ǵylymı ádistemelik ister jónindegi orynbasary Dına Mýhanbedııarova.
Onyń aıtýynsha, kórkem eńbek páni oqýshylardy sheber bolýǵa úıretedi. Ári ulttyq qundylyqtarymyz osy pánde dáripteledi. Qyzdar toqýdy, tigýdi, ártúrli zergerlik buıymdardy qurastyrýdy úırenedi. Kórpege quraq quraıdy. Munyń bári kez kelgen ýaqytta ómirde qajet bolýy múmkin.
- Kórkem eńbek sabaǵy óte qajet. Ony óz dárejesinde ótkizý eńbekqorlyqty, tabandylyqty, shydamdylyqty, sabyrlylyqty qajet etedi. Onda qaýipsizdik erejeleri qatar júredi. Sonymen birge oqýshylar bárin ózi jasap, qaıyrymdylyq aktsııalaryna qatysady. Kórmeler uıymdastyrylady. Aqbota Ersaıynqyzy kóshpeli toppen jumys isteıdi. Qalada ǵana emes, aýdan, aýylda tájirıbesimen bólisip júr. Úırete alatyn, úıreteri bar, ózinen keıingi jas mamandardy sońynan ilestire alatyn ustaz, - dedi Dına Mýhanbedııarova.
