Aqtóbelik kúıshi onnan astam etno aspapty meńgerip aldy
AQTÓBE. KAZINFORM – Aqtóbelik kúıshi Álibek Yntaǵalı sazsyrnaı, shańqobyz, dombyra, sybyzǵy, jetigen, ýildek, dabyl sekildi etnoaspaptardy meńgerip alǵan. Ol qazir qylqobyzdy úırenip, aspaptardy oqýshylarǵa tanystyryp júr. Kazinform túrli aspapty úırený joly men onyń syryn surady.
- Áýeli ózińizdi tanyp alsaq...
- Men Aqtóbe oblysynda týdym. Balalyq shaǵym Alǵa aýdanynda ótti. Ákem júrgizýshi boldy, al anam bizdi baǵyp-qaǵyp, oqytty. Úıdegiler men 4-synypta oqyp júrgende Alǵadaǵy mýzykalyq mektepke berdi. Úsh jyl boıy Qarlyǵa apaıdan tálim aldym, dombyra shertýdi úırendim. Sodan keıin Almatydaǵy Ahmet Jubanov atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan respýblıkalyq qazaq mamandandyrylǵan mýzykalyq mektep-ınternatqa irikteýge baryp, emtıhan tapsyryp, ótip kettim. 7-synypty bitirip barǵan men ol jaqta qaıta 7-synypqa tústim. Bul zańdylyǵy eken. Biraq úlgerimim jaqsy bolyp, 7-8 synypty bir jylda oqyp shyqtym. Sóıtip 8, 9, 10-synyptardy sonda oqydym. Etno aspaptarǵa qyzyǵýshylyǵym sol kezde oıandy desem de bolady.
- Almatyǵa barǵanda tek dombyra sherte biletin be edińiz...
- Tek dombyra tartqan edim. Ol jerge elimizdiń túkpir-túkpirinen úzdikter jınaldy. Bala degenimizben bári daryndy, bilimdi ónerpazdar. Tárbıe aldym, shyńdaldym. Dombyrany tanydym desem bolady. Biraq mektepti bitirmeı, aýylǵa qaıtýdy oıladym. Shynymdy aıtsam, jyraqta júrip, aýyldy oıladym, keri qaıtqym keldi. Týǵan jerdi, dalany ańsap, saǵyndym. Men ǵana emes, úıdegiler de aıta almaı júrgen. Ásirese ájem «balalamdy qańǵytyp jiberdińder» dep sóıleıdi eken. Almatyda dombyrany, sodan keıin Talǵat Muqyshevtan sybyzǵyny úırendim. «Aqtóbege sybyzǵyny úırenip oralamyn» degen maqsat qoıdym. Almatydan soń Aqtóbedegi A.Jubanov atyndaǵy mýzykalyq kolledjge oqýǵa tústim. Birden 3-kýrsqa qabyldandym. Talap Hamzınnen tálim aldym. Ol joqtan bar jasaı alatyn adam. Al Elýbaı Kenjalıev «Araıly Aqtóbe» ansambline aldy. Bul da úshinshi kýrs edi. Ol maǵan sybyzǵy ákelip, sony qaıta jandandyrýyma sebepker bolǵan adam. Úlken sahnaǵa da shyqqanmyn sol shaqta. «Araıly Aqtóbe» ansamblinde 11 jyl jumys istegende kóptegen baıqaýǵa, festıvalge qatysyp, júldeler aldyq, shetelge kóp shyqtyq. Baýyrjan Aqtaıdyń «Sarmat» tobynda da óner kórsettim. «Astana sazy» ansambliniń quramynda boldym. Men aspapqa qyzyqsam, erinbeı mamanyn taýyp alamyn, soǵan baryp úırenemin.
- Dombyra men sybyzǵyda oınaýdy Almatyda úırendińiz...
- Iá, Aqtóbede sazsyrnaı, jetigendi úırendim. Osylaı kete berdi. Dástúrli mýzykanttardyń teń jartysy ulttyq aspaptarda oınaı biledi desem artyq aıtqanym emes. Kóp uzamaı saksafon kýrsyna jazyldym. Sóıtip Azamat aǵaıdan tálim aldym. Óte talantty adam. Shynymdy aıtsam, qaı aspapty úırensem de ózime tabys ákeledi dep umtyldym.
- Bir aspapty úırenýge qansha ýaqyt jumsaısyz?
- Adamdar 25-ke keldim, 30-dan astym dep aıtyp jatady. Biraq aspapta oınaýdy úırený jas talǵamaıdy. Tek ynta, aspapqa degen mahabbat bolýy kerek. Adam sony úırenýge ýaqytyn bólýi tıis. Mýzykanttardyń ortasyna kirip, sol aspap týraly tereń bilýiń kerek. Saksafonda oınaýdy úırený úshin ony satyp aldym. Saksafondaǵy jattyǵýlardy birde sybyzǵy tartqanda paıdalandym. Sol kezde úni áýezdi bola tústi. Arada ýaqyt ótip, 2019 jyly «Dala úni» kontsertin berdim. Bul óte qıyn sharýa eken. Mádenıet salasynyń úzdigi Baýyrjan Aqtaı kontsertke mýzyka jazdy. Ony adamdar kóp bile bermeıdi. Shyn máninde ánshi Dımash Qudaıbergenniń Qytaıda birishi oryn alýyna birden bir sebepker bolǵan kisi. Mýzyka jazady. Sóıtip dosym Nursultan Nazarǵalıev baǵdarlamasyn jazyp, dosym Shoqan beınerolık túsirdi. Kórermendi qyzyqtyrý úshin qaqaǵan qysta muzdyń ústinde otyramyz, dalalyqqa shyǵamyz. Túrli aspapta oınap, ony áleýmettik jelige júkteımiz, kontsertke shaqyramyz... Al kelinshegim bılet satty. Nátıjesinde 800 adamǵa kontsert berdik.
- Túrli aspapta oınaımyz, sonymen birge zertteıtin de sııaqtysyz...
- Iá, zertteımin. Tarıhyn bilmeseń, uǵyný qıyn. Sybyzǵyda balyqshylar, ańshylar oınaǵan. Tabıǵat aıasyndaǵy ómirdi baıandaıdy. Dombyrada basqa. Kúı – ishtegi muń. Qurmanǵazynyń «Aman bol, sheshem, aman bol», «Qaıran sheshem», «Túrmeden qashqan», Tólegen Mombetovtiń «Saltanat», Seken Turysbekovtiń «Kóńil tolqyny», Qarshyǵa Ahmedııarovdyń «Kútkende» dep kete beredi...
- Nege sahnadan kettińiz...
- Sebep kóp. Biraq ashyǵyn aıtqanda bostandyqqa, erkindikke umtyldym. Sony ańsadym. Bir jerde otyra almadym. 10 jyldan keıin ujymnan, úlken sahnadan kettim. Sheshim qabyldaý da aýyr boldy. Áriptesterińdi saǵynasyń. Sebebi árqaısysy aǵaıynyńnan da jaqyn bolyp ketti. Al sahna kıeli, qyltyń-syltyńdy keshirmeıdi. Men kettim, qaıta oralý óte qıyn bolady. Qaıta shyqsam da kúnde sahnada júrgendeı bolmaıdy. Qazir júrgen jerimde aspaptardy nasıhattap júremin. Ol da qazaqqa qyzmet dep túsiremin.
- Júrgen jerińiz qaı jer?
- Mektepterdi aralaımyn, qazaqtyń aspaptaryn tanystyramyn. Qazir ózim qylqobyz úırenip júrmin. Ony 30 jasymda bastadym. Ol da kóne, keremet aspap. Jastar aspaptarymyzdy umytsa, mádenıet de umytylady. Sol sebepten kishkene bolsa da 3-4 balanyń mıynda qalatyn iz qaldyrǵym keledi.
- Sizdi kimder shaqyrady? Tanystaryńyz ba?
- Tanıtyny da, estigeni de bar. Aqy suramaımyn, tegin baryp, kórsetip, tanystyramyn. Balalar jetigen, sazsyrnaıǵa qyzyǵady. Sazsyrnaı 1960 jyldary Otyrar qalasynda tabylǵan. Ony Bolat Sarybaev tanytty. Tarıhqa súıensek, aspap buryn bolǵan, kishkentaı balalar oınaǵan. Sazdan jasalady, kúıdiriledi. Sazsyrnaıda oınasańyz, jazyq dala, bostandyqty sezinemiz.
- Siz 12 aspapta oınaıdy deıdi. Atap ótseńiz...
- Sazsyrnaı, shańqobyz, dombyra, qylqobyz, saksafon, sybyzǵy, jetigen, fortepıano, panfleıta, ýildek, dabyl, baraban dep kete beredi.
- Qaı aspapta jıi oınaımyz?
- Barlyǵyn da jıi oınaımyn. Tek saksafonymdy satyp jiberdim. Karantın kezinde aqsha bolmaı, satý kerek boldy. Saksafonym Batyrhan Shýkenovtyń aspaby edi. Ony Baıǵanın aýdanyna barǵanda ańshydan satyp aldym. Ol kisige aspapty baldyzy bergen. Baldyzy Batyrhan Shýkenov Aqtóbege kelgende ony qonaq qylyp kútip, ánshi rızashylyǵy retinde aspabyn tastap ketken. Qorabyn ashqanda aq qolǵaby bar ishinde. ıAmaha markaly tenor dybysty saksafon edi. Qazir kóp adam surap habarlasady. Biraq menen alǵan adam da satyp jibergen. Aspap qazir Aqtóbede, biraq mende emes.
- Neshe dombyrańyz bar?
- Meniń úsh dombyram boldy. Qazir bireýi qaldy. Jaqyn inim dombyra tartatyn edi. Ájesi de únemi qoldap júredi. Úlken kisi qalap, surady. Jolaýshy sheberge jasatqan dombyrany arzan baǵada sattym. Skrıpka jasaıtyn aǵashtan jasalǵan qara tústi edi. Daýysy syńǵyrlap turady, tap-taza daýys. Ózime jaqsy dombyra, aq dombyra alǵym kelip júr.
- Aspaptardy meńgerýge degen qyzyǵýshylyǵyńyz joǵary. Nelikten?
- Qazaq bolǵan soń barlyǵyn bilýim kerek. Qamshy órý me? Men ony da úırendim. Qazir et jilikteýdi úırenip júrmin. Qazaqtyń er azamatyna ne qajet, sonyń bárin bilip, úırenýim kerek.
- Qaı aspapty tez, qaısysyn jaı úırendińiz...
- Sybyzǵyny úırený qıyn boldy. Sybyzǵy til, tistiń úılesimdigine, aýany jutyp, shyǵarý tehnıkasyna baılanysty. Alǵashynda bastadym da tastap kettim. Keıin tabandylyq tanyttym. Almatydan úırenip ketemin dep sheshtim. Bir apta boıy dybysyn shyǵara almadym. Plastıkalyq qubyrdy úrip úıretedi eken.
- Shákirt tárbıelemeısiz be?
- Balalar bar. Janyp turǵan jas kórsem, jol silteımin. Tipti úıimde qona jatyp úırenedi. Ózimniń biletinimdi aıtyp, kórsetemin. Al oqýshylardy tárbıeleý qıyn. Úsh oqýshym boldy. Mektepke kelgeni, úıine jetkeni qıyn bolyp, bul jumysty tapsyrdym.
- Ulttyq aspaptarymyzdy ári qaraı tanyta berý úshin ne isteý kerek?
- Kúnde nasıhattaý kerek. Adamnyń kózine kórsete berý kerek. Jarnamany kúnde kóre berse, adamdar alyp kóredi, tutynady. Bul da sol sııaqty... Máselen vıdeo túsirýdi meńgergen bolsańyz, osy aspapta oınap, túsire ber, kórsete ber. Árbir shańyraqta dombyra tartsa deımin. Buryn «Máńgilik saryn» festıvali boldy Almatyda. Óńirlerden shaldar kelip, kontsert beredi. Árqaısysy ártúrli, bir-birine uqsamaıdy. Óte keremet kórinis edi, shirkin!
- Aqtóbede qalaı damyp jatyr?
- Kúıshiler odaǵy bar, uıymshyl. Bárimizde bir maqsat. Kúıdi nasıahattap, kórsetý.
- Toıǵa shyǵasyz ba?
- Barlyq aspapty aparyp, kórsetemin.
- Aspaptaryńyzdy qalaı kútesiz?
- Barlyǵy qymbat, biraq unatsa, syılaımyn. Azamat Baqııa degen sheberden alamyn aspaptardy. Qazirgi zamannyń ǵalymy, sheberi. Ansambldiń bári sodan alady. Qazaqtyń myń aspabyn jasap jatyr.
- Aıtaryńyz...
- Bir maqsat – qazaqqa qyzmet etý. Sheteldiń aspaptary sııaqty bizdiń de barlyq aspabymyz bar. Qylqobyz, sazsyrnaı, dombyra, sybyzǵy... Osy tórt aspaptyń ózi kópti kórsetedi. Kez kelgen adam osy aspaptarda oınap úırense deımin. Qazir bári zamanǵa saı yńǵaıly etip jasalǵan. Áleýmettik jeli arqyly onlaın úırenýge bolady. Sonda ulttyq aspaptarymyzdy baǵalap, tórge iledi. Eki ulym, eki qyzym bar. Uldarym atqa minip, dala ómirin sezingenin qalaımyn. Qyzdaryma aspapta oınaýdy úıretsem deımin.