Aqtóbeden álemge: Dımash jáne fortepıano óneri
ASTANA. KAZINFORM - Búgin dúnıejúzilik fortepıano kúni. Bul - jyl kúntizbesiniń 88-shi kúni. 88 pernege negizdelgen ataýly kún kompozıtor, oryndaýshylar men mýzyka súıer qaýym úshin merekege teń. Al Qazaqstanda fortepıano mektebiniń tarıhy qashan jáne qalaı bastaldy?
Tarıhtan derek
Fortepıano - ıtalıan sózi. Forte – qatty, al piano aqyryn degendi bildiredi. Mýzykalyq aspaptyń alǵashqy úlgisin XVIII ǵasyrda Bartolomeo Krıstoforı jasady. Tarıhı derekterge súıensek, keıin Frantsııa men Germanııada jetildirildi, jańa túrge endi. Jyl ótken saıyn onyń qurylymy da ózgerdi.
Qazaqstanda fortepıano mektebiniń tarıhy HH ǵasyrdyń 40 jyldary bastaldy. Dálirek aıtqanda 1944 jyly Ahmet Jubanov Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasyna bir top pıanısti shaqyrdy. Alǵashynda K.N. Igýmnov, A.B. Goldenveızer, G.G. Neıgaýz, A.N. Esıpova keldi. Al soǵystan keıingi jyldary G.N. Petrov, E.F. Gırovskıı, L.L. Kelberg, K.A. Gospodar, R.S. Katsman, I.S. Stanıshevskaıa, A.V. Bırmak syndy mýzykanttar respýblıkadaǵy pıanıster mektebiniń negizin qalady.
Al qazaqtan shyqqan tuńǵysh pıanıst – Gúljaýhar Shombalova. Ol kásibı mýzykalyq bilim alǵan alǵashqy qazaq qyzy. Mýzykatanýshy ǵalym 1942 jyly Almaty mýzykalyq ýchılışesiniń fortepıano bóliminde bilim aldy. Almaty konservatorııasyn bitirip, eńbek etti, dáris berdi.
Qazirgi kezde elimizdegi joǵary oqý oryndary men mýzykalyq kolledjderde, mektepterde fortepıano bólimi men fakýltetteri bar. Solardyń biri – Aqtóbedegi Ahmet Jubanov atyndaǵy mýzykalyq kolledj. Munda áıgili ánshi Dımash Qudaıbergen ustazy Dına Nııazovadan bilim aldy.
Dımash 5 jasynda fortepıanoda oınaı bastady – ustazy
Dına Nııazovanyń anasy Aqtóbe oblysy Alǵa aýdandyq mýzykalyq mektebinde dáris berdi. Baıan aspabyn balalarǵa úıretken ana qyzyn únemi janyna ertip júrdi. Sol kezde Dına Nııazova fortepıano aspabyn kórip, qyzyǵýshylyǵy arta túsken. Kez kelgen jerde saýsaqtary qımyldap, arman men qııalǵa erik berdi. Sóıtip birinshi synypqa barǵan kezde ákesi tosyn syı jasaıdy.
- Pıanıno quny ol shaqta 750 som boldy. Áke-sheshem ol kezde shamamen 100 som aılyq aldy. Maǵan sol aspapty nesıege aldy desek te bolady. Bul sát meniń áli kúnge kóz aldymda. Terezeden qarasam úıdiń aldynda aǵash jáshik turdy. Aǵalarym úıge kirgizip, onyń buraýyn arnaıy maman keltirip berdi. Bári daıyn bolǵan soń maǵan oryndyqty usynyp, otyrǵyzdy. Men aspapta durys oınaı almaǵan soń onyń kóńili tolmaı, keremet shyǵarmany oryndap berdi. Tańqalyp, tamsandym. Sodan áke-sheshem kelgenshe estigenimdi qaıtalap, sol shyǵarmany meńgerip aldym. Mýzykalyq mektepke barǵan soń meniń týma talant ekenimdi túsindi. Bes baýyrymnyń ishinde mende ǵana osy daryn bar. 7-synypty bitirgende bári mýzykant bolatynymdy túsindi. Mektepten soń Aqtóbedegi mýzykalyq kolledjge oqýǵa tústim, keıin konservatorııany syrttaı oqydym. Fortepıano bóliminde bilim aldym. Al mýzykalyq mektepte dombyra men fortepıanony meńgerdim. Sebebi aǵamnyń aty - Qurmanǵazy, meniń atym - Dına. Ata-anam ataqty kúıshilerdiń esimin bergen. Men de dombyrany oınaı alýym kerek dep túıdim, - deıdi Ǵ. Jubanova atyndaǵy oblystyq fılarmonııa dırektory Dına Nııazova.
Eki aspapty qatar meńgergen pıanıst dombyrashylardy súıemeldedi. Usynys aıtylyp, kolledjde uzaq jyl súıemeldeýshi maman boldy. Onyń artyqshylyǵy – qazaqsha bildi, túsindi. Al ol kezde Aqtóbe mýzyka kolledjinde qazaq tildi maman az edi.
- Birinshi Dımash Qudaıbergenge sabaq berdim. Maǵan 5 jasynda ákeldi. Ol kezde bala oryssha bilmedi, qazaqsha sóıledi. Ózim de Dımashty oqytqannan bastap qazaqsha sóılesip, bárin qazaq tilinde túsindirdim. Bir jyldaı oqyttym. Keıin bala kútimine baılanys demalysqa ketken edim. Ol menen keıin birneshe muǵalimge baryp, qazaqsha sóılemegen soń shyǵyp ketken. Keıin men fılarmonııaǵa jumysqa kelgende «Saz» balalar stýdııasyna kórkemdik jetekshi boldym. Birinshi kúni-aq áriptesim Svetaǵa: «Dımashty ákel, júrgizýshi qylamyn», - dep aıttym. Sóıtip júrgizýshi boldy. Únemi bizdiń janymyzda júrdi, Abaıdyń ánderin aıtty. Ózim fortepıanomen súıemeldedim. Ózimizdiń horymyz da boldy. Dımash ol horda da óner kórsetti. Al Aqtóbe mýzykalyq kolledjine túsip, 2-kýrsta júrgende fılarmonııaǵa jumysqa alyp, ol solıst atandy. Eń ataqty, tanymal shákirtim - osy Dımash. Ony men emes, ózi aıtyp júr. Eki sabaqtan keıin-aq men onyń týma talant ekenin aıttym. Biraq ata-anasy mán bermedi. Bala bolsa da ol eresek adamsha sóılesti, maǵan aqyl aıtatyn edi. «Kishkentaısyń, áli olaı oınaı almaısyń» dep aıtsam, des bermedi. Saýsaqtary jetpese de meńgerdi. Bala kezde bir jerde turaqtap otyra almasa da, teń sóılesti, - deıdi D. Nııazova.
Onyń aıtýynsha, Dımash ustazyn, ustazy shákirtin sezedi. Sondyqtan bolar Dımashty súıemeldeý qıyndyq týdyrmaǵan.
- Qazir de fortepıano oınaıtyn jastar kóp. Almaty men Astanaǵa oqýǵa ketip, beri qaraı qaıtyp kelmeıdi. Bizde Oljas Muhtarov degen pıanıst bar. Qazir kolledjde bólim basshysy. «Astana Opera» teatry opera trýppasynyń kontsertmeısteri Zárý Jazyqbaeva da bizdiń túlegimiz. Endi Osetııaǵa jumysqa ketti. Bizdiń mektebimiz, bálkim jerimiz erekshe. Bul - Jubanovtar mekeni bolǵan, Dımashty ómirge ákelgen jer, - deıdi ustaz.
Fortepıano aspabyna qyzyǵatyn eresekter de óte kóp
Aqtóbe qalasynda ataqty pıanıst Svıatoslav Rıhter oınaǵan fortepıano saqtaýly. Ol jergilikti telearna basshysynyń kabınetinde tur. Buǵan deıin Lokomotıv mádenıet úıi bolǵan meken qazir jekeniń qolynda. Sonymen birge oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde Ahmat Jubanovtyń roıali tur.
- Eýropa mýzykasy men qazaq mýzykasy bólek. Eýropa mýzykasy dál de naqty. Al qazaq mýzykasy geografııasy sekildi keń ári aýqymdy. Sondyqtan bolar, fortepıanoda kúıdi oryndaý múmkin emes. Qazirgi kezde mýzykalyq mekteptiń fortepıano klasyna túsý de qıyn. Bir kezderi adam taba almaı, qınalǵan, sebebi aspaptyń ózi qymbat. Al qazir bári ózgeshe ári jańasha. Qaltasyna qaraı tańdap, balany úıretýge bolady. Tek balalar emes, eresekter de osy aspapty meńgergisi keledi. Meniń oıymsha, bizge eresekterge arnalǵan da mýzykalyq ortalyq ashý kerek. Kún saıyn «kim úıretedi, muǵalim taýyp berińizshi» degen sarynda hattar alamyn, - dedi Dına Nııazova. Onyń aıtýynsha, keıbir aýdandarda fortepıano synybynyń tarıhy qalyptasqan.
Eske salsaq, «Singer» baıqaýynyń 6-kezeńinde Dımash Qudaıbergen fortepıanoda oınaı otyryp, ıtalıan tilindegi «Adagio» ánin shyrqady.