Aqtóbedegi terrorlyq aktige bir jyl

None
None
AQTÓBE. QazAqparat - 2016 jyldyń 5 maýsym kúni Aqtóbe qalasynda bir top terrorıster«Pallada», «Pantera» qarý-jaraq dúkenderine shabýyl jasalyp, №6655 áskerı bóliminiń qarý-jaraq qoımasyn basyp almaq boldy. Terrorlyq akt kezinde 7 adam qaza taýyp, elde Ulttyq aza tutý kúni jarııalandy. Qaýipsizdiktiń qyzyl deńgeıi bir apta boıy saqtalyp, sońǵy terrorıst qaladaǵy Jamanqulov kóshesindegi jataqhanadan ustaldy. Qoldaryna qarý alyp, beıbit kúnde oq atqandar sottaldy. Keıin óńirde «Halyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý» jobasy Bas Prokýratýranyń bastamasymen qolǵa alyndy. Óńirge 200 maman keldi. QazAqparat tilshisi lańkestik oqıǵa men onyń saldary, terrorlyq aktpen kúres, kúdikter tizimindegi qatelik pen mindetinen taıqyǵan áskerıler týraly materıaldardy jınaqtaǵan bolatyn.

2016 jyl. 5 maýsym. Bul kúni Aqtóbede bir top er adam jaldamaly páterge jınalyp, sol jerde qarýly shabýyl jasaıtyndaryn aıtyp, sheshim qabyldaǵan. Qoldaryna qarý ustaǵan top aldymen «Pallada» qarý-jaraq dúkenine baryp, qarýlanyp, dúkendegi satýshy Andreı Maksımenko, dúken janynan ótip bara jatqan Nıkolaı Onışenko men jedel shaqyrtýǵa barǵan kúzet qyzmetkeri Merhan Tájibaev qaza boldy. Keıin qarýly top ekige bólinedi. Biri qalanyń ekinshi bóligindegi «Pantera» qarý-jaraq dúkenine baǵyt alyp, sol jerde balyq aýlaý quralyn satyp almaq bolǵan Mıhaıl Matrosov qaza bolady. Al №1 baǵyttaǵy avtobýsty joldan toqtatyp, №6655 áskerı bólimine barǵan ekinshi top qaqpany buzyp ótip, qarý qoımasyn izdeıdi. Sol kezde kelisim shart boıynsha jumys istep júrgen áskerı qyzmetker Berik Qalıev sońǵy oǵy qalǵansha atysyp, qaza boldy. Lańkester jol boıynda kezdesken moıor Danıel Maılybaevty, qatardaǵy jaýynger Dosbol Saparovty da atyp, óltirgen. Dál osy kezde terrorısterdiń arasynan da jaralanyp, qarý qoımasyn basyp alý oılary iske aspaı, bári áskerı bólim qorshaýynan sekirip, qashyp, boı tasalady. Keshkilik aqparattyq saıttarda Aqtóbedegi terrorlyq akt týraly habar tarady .  Biraq qala ishinde baılanys lezde úzilip, barlyq resmı aqparat tek Іshki ister mınıstrligi arqyly Astanadan tarady.  Aqtóbede antıterrorlyq shtab qurylyp, barlyq kúshtik qurylym kúsheıtilgen tártipte jumysqa kóshti. Qalanyń kire beris, shyǵý joldaryna áskerı beket qoıylyp, qaýipsizdik sharasy qolǵa alyndy. Kólik pen adamdar tekserilip, Ulttyq biryńǵaı test ótkizý bir kúnge keıinge shegerildi.  El ishin úreı bılep, qaýipsizdiktiń qyzyl deńgeıi jarııalandy. Halyq kóp shoǵyrlanatyn oryndar jabylyp, bankter jumysyn ýaqytsha toqtatty. Bazarlardyń esigine qulyp salyndy. Dál osy kezde Aqtóbe oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev halyqqa úndeý tastap, eldi sabyrǵa shaqyrdy. «Aqtóbelikterdiń saqtyq tanytýlaryn suraımyz. Kúmándi tulǵalardy baıqasańyzdar, 102 nómiri arqyly Іshki ister organdaryna shuǵyl túrde habarlaý qajet. Qurmetti jerlester, sizderden sabyrlyq tanytýdy suraımyz»,- dedi oblys ákimi Berdibek Saparbaev.

Ramazan aıynyń alǵashqy kúni bolǵan lańkestik oqıǵa týraly Senat, Májilis depatattary pikir bildirip, olar terrorlyq akt jasaǵandardy aıyptap, 6 mamyr kúni Qazaqstanda qaýiptiń «sary» deńgeıi, Aqtóbede qaýiptiń «qyzyl» deıgeıi jarııalandy .

Lańkestik oqıǵa kezinde jaralanǵandardy oblystyq jedel járdem aýrýhanasy qabyldady. Munda kúni-túni kezekshilik qoıylyp, beıbit, áskerı, polıtsııa qyzmetkerlerimen qatar, jaralanǵan lańkesterge de ota jasalyp, em júrgizildi . 

Arada eki kún ótkende polıtsııa kúdiktilerdiń tizimin resmı jarııalap, qala kóshelerine qylmyskerlerdiń sýretteri ilindi. 7 mamyr kúni «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Muhtar Qul-Muhammed kelip, terrorlyq akt kezinde qaza bolǵan adamdardyń otbasyna kóńil aıtyp, oblys ákimdigi olarǵa aldymen 1 mıllıon, keıin 5 mıllıon teńge kóleminde materıaldyq kómek berýge sheshim shyǵardy. 

Elbasy Nursultan Nazarbaev Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasyn qabyldap, qarýly qarsylyq tanytqan jaǵdaıda lańkesterdiń kózin joıýdy tapsyrdy. «Qylmyskerlerdiń bárin túgel tutqyndaý qajet. Qarýly qarsylyq kórsetken jaǵdaıda kózderin joıý kerek. Barlyǵy eń qatań jazaǵa tartylýǵa tıis»,- dedi Memleket basshysy N.Nazarbaev.  Prezıdent halyqqa málimdeme jasady , eldi sabyrǵa shaqyrdy.    

8 maýsym kúni Aqtóbe, Oral qalalarynda jerleý rásimderi ótti . 

Al 9 maýsym kúni Ulttyq aza tutý kúni jarııalandy . Elimizde tý tómen túsirilip, lańkestik oqıǵa kezinde qaza bolǵandardy eske alý sharalary ótti. Jastar, ardagerler, qaza bolǵandardyń qaıǵysyna ortaqtasqan qazaqstandyqtar qarý-jaraq dúkenderiniń aldyna, №6655 áskerı bólimine gúl qoıyp, eske aldy. Al lańkes degen kúdikke iligip, balasy izdeýde júrgen ata-ana sóılesýden úzildi-kesildi bas tartty. Júregi aýyrǵan keıbir ana balasynyń áreketi úshin halyqtan keshirim surady.


10 maýsym kúni tańda lańkestik shabýyldy uıymdastyryp, ondaǵan adamdy sońynan ertip, qarýly qarsylyq kórsetken Dmıtrıı Tańatarov jaralanyp, oǵan ota jasalyp, birneshe saǵat ótken soń lańkes aýrýhanada kóz jumdy. Aqtóbe qalasyndaǵy Nekrasov kóshesiniń turǵyndary «Allahý Akbar» degen aıqaıdan kóz ilmeı, arnaıy qyzmet pen lańkester arasyndaǵy bolǵan atystyń birneshe saǵatqa sozylǵanyn aıtty. Jaldamaly páterde 4 lańkes qaza bolyp, taǵy úsheýi jan-jaqtan izdestirildi. Al 11 maýsym kúni túnde Aqtóbe qalasyndaǵy Jamanqulov kóshesinde sońǵy arnaıy operatsııa júrdi. Bul jerde Baqyt Qýanyshbaev, Álibek Aqpanbetov qolǵa túsip, tańerteń Arsen Tańatarovtyń da tutqyndalǵany málim boldy. Osylaısha, arada týra bir apta ótkende, 12 maýsym kúni Aqtóbede arnaıy operatsııa aıaqtaldy. 9 lańkes ustaldy, 18 adamnyń kózi joıyldy. Terrorlyq toptan 23 qarý tárkilendi . Sol kúni qaýiptiń deńgeıi «qyzyldan» ortasha «saryǵa» aýystyryldy. 

Sot úkimi. 2016 jyl. 28 qarasha. Qolyna qarý alyp, atysyp, el ishin dúrliktirgen, qashyp, jasyrynyp, halyqqy úreıde ustaǵan J.Qýanyshbaev, Á.Aqpanbetov, B.Qýanyshbaev, A.Tańatarov, A.Rahmetov, A.Sadıhov, A.Imalıev ómir boıyna bas bostandyqtarynan aıyryldy. Al qarý-jaraq dúkenine shabýyl jasap, keıin boı tasalaǵan Azamat Ábdirahmanov 20 jylǵa, Aıdos Jubanov 22 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Qarýly shabýyl týraly bilip, habarlamaı, únsiz qalǵan 18 qylmysker 2 jyldan 5 jylǵa deıin sottaldy. Al qylmysty jasyryp qalǵan, páter jaldaýǵa kómektesken Mırlan Erdaýov 4 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylyp, Úsen Ótepovti 4 jylǵa shartty túrde bas bostandyǵynan shekteý jazasy taǵaıyndaldy .  Sot jabyq ótti. Sot úkimine kelgen týǵan-týystary arnaıy avtobýspen jetkizilip, taratyldy.

Terrorlyq aktten keıin Bas Prokýror Jaqyn Asanov bastaǵan 200 maman «Halyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý» jobasymen kelip, bir aı jumys júrgizdi. Qorytyndysynda 7 baǵyt boıynsha 2 myńnan astam shara uıymdastyryldy. Jaqyp Asanov radıkaldyń áleýmettik portreti jasalǵanyn aıtty. 

Terrorlyq aktten keıin Ulttyq qaýipsizdik komıteti Aqtóbede 1565 adamnyń salafızm baǵytyn ustanatynyn aıtty . Elimizde «Terrorızm týraly» Zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilip, bir jylda atqarylǵan jumys taǵy da Aqtóbede qorytyndylandy. Májilistiń kóshpeli otyrysy taıaýda Aqtóbede ótip, oblys ákimi Berdibek Saparbaev salafızmge zańdy túrde tyıym salýdy usyndy .

Aqtóbede jat dinniń jetegine erip, elin tastap adasqandardy aıyptaıtyn «Esigimdi qaqqan kim?» qoıylymy kórsetilip, oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń tapsyrmasymen «Orazadaǵy oıran» derekti fılmi túsirilip, kórsetildi.


Terrorlyq akt kezinde tıisti deńgeıde áreket etpedi degen kúdikpen jergilikti polıtsııa qyzmetiniń basshysy Maqsat Shlıashev pen onyń orynbasary Ermek Shýkanovtan jaýap alyndy. Degenmen birneshe aı ótken soń Bas Prokýratýra polıtsııa basshylarynyń áreketinen eshqandaı qylmystyń belgilerin tappady. Al 5 maýsymdaǵy atys kezinde ájethanaǵa tyǵylǵan №6655 áskerı bóliminiń qos maıory Qaınarbek Tastambekov pen Qaıyrǵalı Orazjanov sottaldy .  Keıin Qaınarbek Tastanbekov raqymshylyqqa iligip, burynǵy áskerı qyzmetker jazasyn bostandyqta júrip óteıtin boldy.

5 maýsymdaǵy lańkestik oqıǵadan soń qaladaǵy barlyq qarý-jaraq dúkenderi tekserilip, qaýipsizdik erejesi saqtalmaǵan «Pallada» dúkeniniń ıesi Armet Gorlaev 1 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Bul jerde satýshy, kúzet qyzmetkeri men qarapaıym turǵan mert bolǵan edi.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt, lańkesterdiń tizimine engen aǵaıyndy Qojanııazovtar Іshki ister departamentinen 10 mıllıon teńge moraldyq shyǵyndy talap etti. Sot úkimimen sýretti áleýmettik jeli arqyly taratyp jibergen Qostanaı oblystyq ІІD-i 100 myń teńge moraldyq shyǵyndy ótedi.

Aqtóbede jat dinı aǵym jeteginde júrgendermen kúres jumystary áli de júrip jatyr. Ár aýdan ákimi esep bergen kezde qansha adamnyń adasyp júrgenin, túsindirý jumystarynan soń qansha adamnyń oıy ózgergenin aıtyp, esep berýmen keledi. Al oblystyq Іshki ister departamenti 700 terrorıstik qaýip turǵysynan osal nysandardyń áli de bolsa tótenshe jaǵdaıǵa daıyn emes ekenin eskertti. Kóbiniń kúzet qyzmeti álsiz . 

Сейчас читают
telegram