Aqtóbedegi eskertkishter sanyn bilýge áli 3-4 jyl ýaqyt qajet – Farhad Dosmuratov
Aqtóbe oblysynda qansha tarıhı eskertkishtiń bar ekenin anyqtaý úshin áli 3-4 jyl ýaqyt kerek. Tarıhı-mádenı murany zertteý, qalpyna keltirý jáne qorǵaý ortalyǵynyń dırektory Farhad Dosmuratov elimizdegi ǵana emes, Orta Azııadaǵy biregeı tarıhı eskerkish – Almat tamyn qalpyna keltirý jumystarymen jáne ondaǵy jerleý rásiminiń áli kúnge deıin biren-saran saqtalǵanyn Kazinform tilshisine aıtyp berdi.
- Tarıhty tanytý úshin qaıta jańǵyrtý, eskertkishterdi túpnusqa kúıinde saqtap qalý – eń jaýypty ári aýyr is. Qazir ózi bizde qansha eskertkish bar? Túgeldendi me?
- Elimizde «Mádenıet týraly» Zań, Tarıhı-mádenı mura obektilerin qorǵaý jáne paıdalaný týraly» Zańy bar. Osy zańdar aıasynda Aqtóbe oblysyndaǵy tarıhı oryndardy qorǵap, saqtaý úshin úsh baǵyt naqtylandy. Birinshiden, Aqtóbe oblysyndaǵy eskertkishterdiń sanyn anyqtaý. Kezinde tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Madııar Eleýov «Aıqyn» gazetine Qazaqstanda birde-bir oblys ákimi, birde-bir mádenıet basqarmasynyń basshysy óz terrıtorııasynda qansha eskertkish bar ekenin naqty bilmeıtinin jazdy. Bul osydan onshaqty jyl buryn boldy. Oqydym, oılandym. Búgingi kúni Aqtóbe oblysynda memlekettik qorǵaýǵa alynǵan 872 eskertkish bar. Tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Serik Ájiǵalı «aspırant bop júrip Aqtóbe oblysyn zertteýge kelgende óńirde memlekettik qorǵaýǵa alynǵan eki-aq eskertkish boldy» dep aıtady. Bul – ótken ǵasyrdyń 80-jyldaryn aıtqany. Biri – Baıǵanın aýdanyndaǵy Asan qoja qorymy, ekinshisi – Shalqardaǵy Eset-Dáribaı. Sodan 2010 jyly memlekettik tirkeý ótip, 650-ge jetti. 2023 jyldyń shildesinde 872 boldy. Bul – memlekettik qorǵaýǵa alynǵany ǵana. Odan bólek memlekettik qorǵaýǵa alynbaǵan 1430 eskertkish bar. Muny qosymsha tizim dep júrmiz. Báriniń pasporty qolymyzda, biraq qazir eskertkish bar ma, joq pa belgisiz? Sebebi, sarǵaıǵan pasport ótken ǵasyrdyń 80-jyldary jasalǵan.
- Demek áli sanaq júrip jatyr. Al ekinshi baǵytymyz qandaı?
- Ekinshisi – Aqtóbe oblysyndaǵy eskertkishterdi qaıta qalpyna keltirýge baǵyttalǵan jumys. Eń mańyzdysy da osy. Óıtkeni, 90-jyldary Ulttyq tarıh jyly, keıin «Mádenı mura», «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalary bolyp, eskertkishterdi zertteýge kúsh saldy. Ǵylymı aınalymǵa engeni de, joıylyp ketkeni de bar. Qansha myqty bolsa da eskertkishterdiń materıaly eki ǵasyrǵa ǵana shydas beredi. Jylqynyń qylyn, bıeniń sútin qossań da kóp degende 200 jylǵa ǵana jetedi. 2019 jyldan beri «Qazaqstannyń kıeli jerler geografııasy» baǵdarlamasy aıasynda Jol kartasy belgilendi. Nátıjesinde 2022 jyly Qobda aýdanyna aparar tasjol boıyndaǵy Sháken ıshan meshiti qalpyna keltirildi. Bıyl Yrǵyzdaǵy Almat tamy jańardy. Aldymen arheologter qazyp, zertteý júrgizdi. Barlyǵy 23 adam jerlengen. Maqsat – XIX ǵasyrda qazaq tarıhynda bolǵan arhıtektýrany kórsetý. Kirpishi Reseıdiń Chelıabi qalasynan ákelindi. Sebebi, elimizde restavratsııaǵa arnalǵan kirpish shyǵarylmaıdy. Árıne eski kirpishi aldyn ala zertteldi, saraptama jasaldy, quramy anyqtaldy. Sodan keıin ǵana kirpishi quıyldy. Almat tamy sekildi mavzoleı Qazaqstan túgili, Orta Azııada joq. Jerleý dástúri de ózgeshe. Qaıtys bolǵan adamdy aq shúberekke orap, ortalyq kúmbezge qoıady. Ony kómbeıdi, mavzoleıde saqtalady. Kelesi bireý qaıtys bolǵanda aldyńǵysynyń súıegin ózge kúmbezde qazylǵan arnaıy orynǵa tastaıdy. Jańasyn ortańǵy kúzbezge qoıady. Almat sardar, tilmash bolǵan. Balasy – Samurat. Ol Hıýa, Buqara kórgen. Derekterge súıensek, jerleý orny 1886-1888 jyldary salynǵan. Almattyń ózi 1892 jyly kóz jumyp, osynda qoıylǵan. Al sońǵy adamnyń denesi shamamen 1963 qoıyldy. 1979 jyly Ábish Kekilbaev baryp, ereksheligin basa aıtty. Dál osy mavzoleıden 5-6 shaqyrym qashyqtyqta qorym bar. 2017 jyly dál osy úlgide bir adam qoıylǵan. Úlken kisi «ólsem osy jerge ákelesińder» dep ósıet aıtqan. Janynda áıeli, nemeresi jatyr. Ótken jyly kúzde baryp, kórdim. Esik, terezesi bar, ań-qus tıispeıdi. Sonymen birge Muǵaljardaǵy Kókmeshit te qalpyna keltirildi. Dosjan ıshan kesheninde arheologter qazba jumysyn júrgizdi. Bıyl medrese, keler jyly meshit, keıin munarasy bar. Qazir jergilikti ǵana emes, respýblıkalyq bıýdjetten de qarjy bólinip jatyr. Bul – jaqsy úrdis. Eskertkishterdi saqtaýdyń birden-bir joly qorymdy qorshaý der edim. Mal ótip, adam beıbereket kirip-shyqpas úshin jasalǵan amal.
- Úshinshi baǵytty tarqatyp aıtyp berseńiz...
- Bul – Aqtóbe oblysyndaǵy eskertkishterdi ǵylymı turǵyda zertteý baǵyty. 2019 jyly Temir aýdanynan «altyn adam» tabyldy. Qalpyna keltirilip, qazir oblystyq mýzeıde saqtaýly tur. Sonymen birge Dońyztaý ekspedıtsııasy jandandy. Ol aımaqtaǵy eskertkish qazaq ekenińdi eske túsiredi. Ár memlekettik qyzmetshi baryp kórse de artyqtyq etpeıtin tarıhı oryn der edim. Eskertkishterdi zertteý, olardyń syzbalaryn, fotosyn, beınematerıalyn saqtaý – jaýapty jumys. Osy maqsatta qazir kóp is atqarylyp jatyr.
- Eskertkishterdiń neshe túri bar?
- Bes túrge bólinedi. Birinshisi – monýment, ekinshisi – qala qurylysy, úshinshisi – arheologııalyq qorǵan, tórtinshisi – kıeli oryndar bolyp tur. 2017 jyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy shyǵyp, 2019 jyly zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar engizildi de, kıeli oryndar uǵymy paıda boldy. Besinshisi bolsa, ansambl dep atalady. Ol bizde – altaý. Bir sózben aıtqanda «ólilerdiń qalasy» bul. Osy tusta kıeli nysandarǵa QR kod ornatý mindettelgenin aıta ketken jón. Quptarlyq is. Zamanǵa saı kez kelgen adam baryp, QR kod arqyly aqparat alyp, tanysa alady. Barlyǵy oblys boıynsha 149 QR kod engizildi. Kóbi qalada. Bárine ornatýdyń qajeti joq. Eń kóp baratyn, tanymaly ǵana tańdaldy. Bizde zerttelmegen, biraq tizimde bar tómpeshik kóp. Ol týraly bir ǵana sóılem jazyp qoısaq, durys emes.
- Endi eskertkishterdi túgel tizip shyǵýǵa qansha ýaqyt kerek?
- 2020 jyly Aqtóbe qalasynyń terrıtorııasyn qarap shyqtyq. Qalada 166 qorǵan, 76 arhıtektýralyq eskertkish anyqtaldy. Aqtóbe qalalyq jer qatynastary, sáýlet bólimderine bar málimetti berdik. Qalanyń bas josparynda bári taıǵa tańda basqandaı belgilengen. Jol salsa da, saýda ornyn ashsa da bizge keletin edi, endi óz qolyndaǵy aqparatqa súıene alady. Buǵan deıin turǵyn úı, jol qurylysy jobasy kezinde qorǵandar eskerilmeı, qazba jumysyn júrgizýge, súıekti qazyp alyp, ózge jerge jerleýge týra keldi. Tabylǵan dúnıeleri mýzeıge jiberildi. Bári saq-sarmat dáýirindegi qorǵandar bolyp shyqty.
- Buryn egin alqaby, kásipkerlik maqsattaǵy jerlerde qorǵandardyń qalyp qoıǵany jıi aıtylatyn. Qazir jaǵdaı qalaı?
- Mundaı áli bar. «Eskertkish memleket qorǵaýynda» dep taqtaısha ilip qoıamyz, al ol jerge kúnbaǵys egilgen. Áli solaı ǵoı. Sondaı-aq qala sekildi oblystaǵy 12 aýdanda da túgeldeý jumysy júrip jatyr. Qarǵaly men Mártóktegi jumys aıaqtaldy. Oıyl men Qobdada tizim jasaldy. Aýdan ákimi, aýyldyq okrýg ákimderine beremiz. Olar jer surap kelgenderge ruqsat berer kezde sol kitapqa júginse bolady. 3-4 jylda Aqtóbe oblysyndaǵy eskertkishterdiń naqty sany belgili bolady.
- Tarıhı eskertkishter zerttelip jatyr degenimizben keıde tyń dúnıeler aıtylyp jatady. Bul sensatsııa jasaýǵa umtylý ma, álde aqtańdaqtyń kóptigi me?
- Qazir bizde túske deıin bireý atasyn, tústen keıin babasyn izdeıdi. Eskertkishke nege qarmaısyńdar? Aıtatyny osy. Bizge qur boljam emes, ǵylymı dálel kerek. Arhıv aqtarsa, tabylary sózsiz. Al bizde izdenbeıdi, aýyzsha aıtyp, talap qoıady. Máselen, Isataı batyr kesenesi bar, ǵylymı dálel joq. Bókenbaı batyr shoqysy bar, tas qoıylǵanymen, naqtylanbaǵan. Ábilqaıyr han kesenesin 1979 jyldan bastap zerttep, 2012 jyly dáleldedi. Ǵylymnyń 12 salasy qatysty. Dál osyndaı bolýy kerek. Bári ýaqyt pen qarjyǵa tirkeledi. Bizde sol ekeýin aınalyp ótip, Mamaı batyrǵa, Bylshyq bıge dep kesene salyp qoıady. Baıqazaqtyń topyraǵyn ákelip, kesenesine salyp, soǵan tabynyp júredi. Bir aıtarym – ǵylymı turǵydan zerttelgen soń qorǵaýǵa almaımyz. Tipti jer alýǵa ruqsat suramaıdy da keıbiri. Barady, salyp qoıady.
- Qalada she?
- Qaladaǵy eskertkishterdi balalar búldirip ketip jatyr. Sýret salady, boıap qoıady, syndyrady. Vandalızm máselesi áli de ózekti. Qazirgi kezde Aqtóbe qalasyndaǵy 17 eskertkishke kamera ornatylǵan. Qosymsha tizim berildi. Jumys jalǵasady. Aýdandarda da kamera bar. Oblys boıynsha kamera sany – 27. Eskertkishti toqsan saıyn qarap, búldirý deregi anyqtalsa, ákimdikterine hat jazylady.
- Áńgimeńizge rahmet.
