Aqtóbede úılený toıyna deıin páktikti saqtaýǵa tálim-tárbıe beretin kelinder klýby ashyldy - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 18 qyrkúıek. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 18 qyrkúıek, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«2012 jyldyń 5 qyrkúıeginde Búkilálemdik ekonomıkalyq fo­rýmnyń (BEF) Álem elderiniń jahandyq básekege qabilettiligi týraly (The Global Competi­ti­ve­ness Index 2012-2013) esebi ja­rııa­lanǵan bolatyn. Jańar­tyl­ǵan reıtıngke sáıkes, Qazaqstan óziniń pozıtsııasyn 21 pýnktke jaqsartyp, 72-shi orynnan 51-shi orynǵa kóterildi. Qazaqstannyń mundaı joǵary kórsetkishi - bul Memleket basshysynyń saıası baǵytyn tabysty júzege asy­rý­dyń nátıjesi ekeni kúmánsiz. Osylaısha bizdiń respýb­lı­ka­myz álemniń básekege baryn­sha qabiletti 50 eliniń qataryna ený týraly alǵa qoıylǵan mindetti júzege asyrýǵa aıtarlyq­taı jaqyndaı tústi»,-dep jazady  «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda. Damý úderisi turǵysyndaǵy máselelerdi kótergen bul maqala  «Bul - Elbasy baǵytyn tabysty júzege asyrýdyń nátıjesi» degen taqyryppen berildi.

Sondaı-aq osy basylymnyń búgingi sanynda keshe Qaırat Mámıdiń tóraǵalyq etýimen Parlament Se­naty­nyń bıýro otyrysy bolǵany baıandalady. Onda Májiliste maquldanǵan zań jobalary Senattyń turaqty komıtetteri men palata Apparatyna bólinip berildi. Bıýroda «Mıkroqarjy uıym­da­ry tý­ra­ly» jáne «Qazaqstan Res­pýblıka­sy­nyń keıbir zańnamalyq aktilerine mıkroqarjy uıym­dary­nyń qyzmeti máseleleri boıyn­sha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobalaryn odan ári pysyqtaý úshin Qarjy jáne bıýdjet komıteti bas komıtet bolyp belgilendi. «Eýrazııalyq ekonomıkalyq qo­ǵam­dastyqqa múshe memleketterdiń ortaq saqtandyrý naryǵyn qurý týraly hat­tamany ratıfıkatsııalaý týraly» zań jobasy boıynsha qorytyndy ázirleý de osy komıtetke tapsyryldy. «Qazaqstan Respýblıkasynyń Úki­meti men Avstrııa Respýblı­kas­ynyń Úkimeti ara­syndaǵy Inves­tıtsııalardy kótermeleý jáne ózara qorǵaý týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» zań jobasyn odan ári zerdeleýge Ekonomıkalyq damý jáne kásipkerlik komıteti bas komıtet bolyp belgilendi. Osy jaıynda «Bas komıtetter belgilendi» atty materıalda jazylǵan.

  ***

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Almatydaǵy Dostyq úıinde «WikiBilim» qoǵamdyq qorynyń uıymdastyrýymen «Inter­net jelisinde qazaq tildi mazmundy damytý jáne nasıhattaý» degen taqyrypta semınar-trenıng bo­lyp ótti. Jıynǵa Mádenıet jáne aqparat mınıstrligine qarasty Til komıtetiniń tóraǵasy Sherýbaı Qurmanbaıuly, Almaty qalalyq Tilderdi damytý basqarmasynyń bastyǵy Mamaı Ahetov jáne qazaq­standyq blogerler qatysyp, ınternetti qazaq tilinde sóıletý barysyndaǵy qol jetken jetistiktermen qosa, aldaǵy ýaqytta atqarylýy tıisti máselelerdi tilge tıek etti. Jıyndy ashqan «WikiBilim» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Raýan Kenjahanuly qa­zirgi kúni elimizde ınternet jelisin qoldaný­shy­lardyń jyl sanap artyp kele jatqanyn qýanyshpen jetkizdi. Desek te, ınternet je­lisinde qazaq tildi mazmundy damytý men nası­hattaýdyń búgingi kúni ózekti de ótkir máselege aınalyp otyrǵa­nyn jasyrmady. Bul másele jóninde «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Internetti qazaq tilinde sóıletý kerek» atty maqalada keńirek jazylǵan.

  

 «Aqjúrek aqshaǵa satylmaıdy»,- dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. Basylymnyń jazýynsha, Sporttyq básekeler barysynda túrli qyzyqty oqıǵalardyń oryn alatyny belgili. Máselen, jýyrda ǵana Londonda ótken Olımpıada oıyndarynda erkin kúresten Qazaqstannyń ulttyq qurama komandasynyń múshesi Aqjúrek Tańatarov birqatar keleńsiz jaıttardy basynan ótkerdi. «Lon­dondaǵy jarystyń bastapqy básekeleriniń birinde qar­sylasynyń bapkeri Tańatarovtyń qasyna kelip: «Eger meniń shá­kirtimnen utylsań, 100 myń AQSh dollaryn beremin», - degen eken. Aqjúrek bul ýádege ılanbady. Qandasymyz: «Bu­laryń jaramaıdy jigitter. Men ózge eldiń emes, óz elimniń namysyn qorǵap júrmin. Artymda qalyń elim qazaǵym tur. Búkil halyq tileýimdi tileýde. Júzdegen myń jankúıer jeńis kútedi. Olaı bolsa, meniń jeńilýge qaqym joq», - dep jaýap qaıyrdy. Aramza nıetterin júze­ge asyrmaq bolǵan pysyqaılar «syıaqy» mólsherin kóbeıtip te kórdi. Biraq Aqjúrek aqshaǵa sa­tylǵan joq. Jospary júzege aspaǵan bap­ker keri qaıtty»,-delingen gazette.

***

«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Jaratylysqa jat qubylys qaıdan keldi?», - degen taqyryppen maqala basty. Jaratylys zańy boıynsha adam ekige bólinedi - erkek, áıel. Úshinshisi berilmegen. Alaıda sońǵy ýaqytta adamnyń qaı jynystyq tobyna da jatqyzýǵa kelmeıtin úshinshi top paıda boldy. Olardy kim dep aıtýdy da bilmeısiń. Mundaı toptar eń aldymen «órkenıeti damyǵan» degen Eýropa elderinde paıda bolyp, aqyryn-aqyryn qanat jaıyp, búginde bizge de jetti. Eýropalyqtar olarǵa «geıler», «lesbııankalar» dep at ta berip qoıǵan. «Mundaı qubylys túptiń túbinde adamzattyń quryp ketýine ákelip soqtyrady» deıdi mamandar.

***

«Vremıa» basylymynyń jazýynsha, Aqtóbede kelinderdiń klýby ashylǵan eken, onda jas urpaqqa tálim-tárbıe berý negizderine basymdyq berilmek. Osynda qyzdardy birinshi kezekte neke qıǵansha ar men tazalyqty saqtaý boıynsha úıretetin kórinedi. Aqtóbelik otbasyn josparlaý ortalyǵymen birlese atalǵan klýbty ashýǵa bastamashy bolǵan oblystaǵy belgili qoǵam qaıratkeri Zııash Salmenniń aıtýynsha, onda ana bolý, aýrýlardyń aldyn alý, sondaı-aq eń bastysy úılený toıyna deıin páktigin saqtaý boıynsha tálim-tárbıelik dárister oqytylady.