«Aqtóbede UBT oıdaǵydaı ótti» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Qaraǵandy oblysynda týrızmdi damytýǵa múmkindik zor. Soǵan, átteń, Arqa tósinde jyly maýsymnyń qysqa bolatyny, sosyn taǵy oıdym-oıdym joldar, qymbatshylyq pen kerekti ınfraqurylymnyń jetispeýshiligi ǵana qolbaılaý. Desek te, munyń bári - amalyn taýyp sheshýge bolatyn máseleler.
«Aıta-aıta jaýyr bolǵan dúnıeler kóp. Shetelden qonaq shaqyrmaq túgil, ázirge ózimizge jaraıdy deıtindeı de demalys jaǵdaıyna qol jetkize almaı kelemiz. Árıne, máseleniń bári baǵaǵa, ıakı aqshaǵa kelip tireledi. Týrıstik maýsym bizdiń óńirde nebári úsh-tórt aı ǵana bolatyndyqtan, sanatorııler men demalys úıleri osy bir qysqa ǵana merzim ishinde ózderin jyl boıy asyraıtyn nápaqasyn qarpyp qalýǵa tyrysady. Nátıjesinde demalys ornyna joldamanyń quny sharyqtaı aspandap, ekiniń biriniń qoly jetpes armanǵa aınalyp júre beredi. Kópshilik, tipti, odan edáýir arzan baǵaǵa áldebir shetelge baryp demalyp qaıtqandy jón kóredi. Áıtse de, baǵasynyń qymbattyǵyna da qaramaı, týǵan jerdiń tabıǵatyn hosh kórgen jandar tabylyp jatsa, ondaı otanshyl aǵaıynnyń aldyna jetkenshe soǵyp tastaıtyn jol máselesi shyǵady. Odan qaldy, bizdiń shıpajaılardaǵy jaǵdaı, qyzmetkerleriniń qonaq kútý mádenıeti maqtanyp aıtarlyqtaı emes. Biraq, osyndaı kemshilikterge kóz juma qaraıtyn sheteldikter de bolady eken. Ondaı saıahatshylardy «ekotýrıst» deıdi. Endi, esh qıyndyqtan qoryqpaı, táýekelge bel býyp keletin ondaı qonaqtar áldebir keleńsizdikke tap bolýdy ózi tilep júretin ekstremaldy týrısterge jaqyn bolsa kerek»,-dep jazady avtor.
Bul zamanda toıyp sekirýden jalyqqan eýropalyqtar dúnıeniń adam aıaǵy az basqan bir buryshyna baryp, óz júıkesin ózi qytyqtaǵandy ómirdiń qyzyǵy kóredi-mys. Qazaqstanǵa kelý úshin baryn salyp, amalyn taýyp jetken soń, baıtaq dalamyzdyń bir qııanyn betke alady. Osyndaı týrızmniń mysaly Qaraǵandy oblysynda da bar. Bul jaıynda «Erikken eýropalyqtyń «ekotýrızmi» bar bolsyn...» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Bas basylymda «Aqtóbede UBT oıdaǵydaı ótti» degen materıal berilgen. Ótken demalys kúnderi Aqtóbede oryn alǵan lańkestik jáne qandy oqıǵalardan keıin 6 maýsymda eki joǵary oqý ornynda ótkizilýge tıisti Ulttyq biryńǵaı testileý 7 maýsymǵa aýystyrylǵan bolatyn. Bul balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda jasalǵan qadam edi.
Al Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń osy dúısenbidegi otyrysynda Premer-Mınıstr Kárim Másimov Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıevke Aqtóbe qalasyndaǵy testileýdi jeke baqylaýyna alý jóninde tapsyrma bergen bolatyn.
Keshe mınıstr E.Saǵadıev tańerteń saǵat 8.00-de Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe memlekettik ýnıversıtetinde bolyp, testileýge daıyndyq barysymen tanysty. Al saǵat 8.40-ta testileý ótetin ekinshi oryn - S.Báıishev atyndaǵy Aqtóbe ýnıversıtetinde boldy. Saǵat 9.00-de synaq tapsyrýshylar testileýdi bastady.
- Men Premer-Mınıstrdiń tikeleı tapsyrmasyna sáıkes búgingi testileýdi baqylaý úshin arnaıy kelip otyrmyn. Balalar daıyn. Ulttyq biryńǵaı testileý pýnktteri de daıyn. Tańerteńnen bastap durystap tekserildi. Eshqandaı qaýip-qater joq, - dedi Bilim jáne ǵylym mınıstri BAQ ókilderine bergen suhbatynda.
Aıta ketý kerek, eki joǵary oqý ornynda da mektep bitirýshilerdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne túlekterdiń alańsyz synaq tapsyrýy úshin barlyq is-sharalar aldyn ala oıdaǵydaı júrgizildi.
Bul kúni oblys ortalyǵyndaǵy 24 mekteptiń 900-den astam túlekteri baqtaryn synady. Testileý kezinde ortalyq mamandary ǵana emes, quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri de kúsheıtilgen tártipte jumys istegenin aıtý lázim. Osynyń nátıjesinde, eki testileý ortalyǵynda da synaq tapsyrý barysynda eshqandaı alańdatarlyq jaǵdaı bolǵan joq.
Jalpy, bıyl Aqtóbe oblysy boıynsha 6,5 myńnan astam túlek mektep bitirdi. Olardyń 74 paıyzy Ulttyq biryńǵaı testileýge ótinish bergen. Ótken úsh kún ishinde solardyń 5000-ǵa jýyǵy synaq tapsyrdy. Olar negizinen aýdan mektepteriniń túlekteri.
***
Seged ýnıversıtetiniń Altaıstıka kafedrasynyń aspıranty Ester Otott-Kovach «Qazaq tilindegi tolymsyz sóılemderdiń sıntaksısi» degen taqyrypta doktorlyq dıssertatsııa qorǵady, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qazaq tilinen doktorlyq dıssertatsııa qorǵaldy» atty maqalasynda. Bul ǵylymı jańalyqtarǵa toly jumys - Majarstan ǵylymynyń tarıhynda tuńǵysh ret qazaq tilinen qorǵalǵan doktorlyq dıssertatsııa. Dıssertatsııa aǵylshyn tilinde jazylyp, qorǵaldy. Jetekshileri - Majarstan Ǵylym akademııasynyń akademıgi Andrash Rona-Tash jáne fılologııa ǵylymdarynyń doktory Eva Kınchesh-Nad. Biri majar ǵana emes, álemdik túrkitaný ǵylymynyń alyp báıteregi bolsa, ekinshisi - qypshaq tilderiniń mamany.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Qudaıy as berý mádenıetin qalyptastyrýymyz qajet» atty materıal jarııalandy. Almaty qalasynda ótip jatqan Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Ǵulamalar Keńesinde «Janaza» kitabyn talqylaý barysynda Bas múftı Erjan qajy Malǵajyuly qudaıy as berý mádenıetin qalyptastyrýymyz qajet dedi. QMDB tóraǵasynyń aıtýynsha, keıbir adamdar durys túsinbeý saldarynan ári turmystyq jaǵdaıyn eskermesten kisi qazasynan keıin asta-tók Qudaıy as beredi.
Ǵulamalar Keńesiniń HІІ otyrysynda teolog-ǵalymdar da qaryzǵa batyp, toı jasaǵandaı baryn tógip, dastarqandy tátti taǵamdarǵa, shyryn sýsyndaryna toltyryp jiberetinder týraly oılaryn ortaǵa saldy.
«Toıdyń jóni bólek. Al Qudaıy as berýdiń ózindik ádebi, tártibi bar emes pe? Shekten tys shyǵynǵa batyp, ysyrap etýge bolmaıdy. Muny dinimiz de quptamaıdy. Biz elimiz boıynsha barshaǵa tıimdi bolatyn Qudaıy astyń ortaq mázirin ázirlep, kópshilik qaýymǵa usyndyq. Bul bastamamyzǵa el aǵalary, aqsaqaldar, zııaly qaýym ókilderi, meshit jamaǵaty úlken qoldaý kórsetip jatyr. Máselen, Pavlodar oblysyndaǵy ortalyq meshittiń ashanasynda osy as máziri boıynsha Qudaıy as berilip keledi. Jergilikti jamaǵat ıgi bastama úshin alǵysyn bildirip, izgi tilekterin jetkizýde. Qolǵa alǵan jumysymyz ózge de oblystarda júzege asady degen oıdamyz» dedi Erjan qajy Malǵajyuly.
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Pavlodar oblysy boıynsha ókil ımamy Narıman Isenovtyń aıtýynsha, meshitke jergilikti halyq arasynan: «Nesıe alyp, Qudaıy as bersem bola ma?» dep surap keletinder de bar eken. «Bul - dinimizde quptalmaıtyn amal. Al biz usynǵan jańa as máziri asqa ketetin shyǵyndy eki esege azaıtady» deıdi N.Isenov.
Aıta keteıik, elimizde Qudaıy as, sadaqa berý, mazar salý, jerleý, t.b. rásimderdi bir izge, biryńǵaı júıege keltirý maqsatynda ázirlenip jatqan «Janaza» kitaby Ǵulamalar Keńesiniń atsalysýymen jýyrda jaryqqa shyqpaq.
