«Aqtóbede búırek te, baýyr da aýystyrylady» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, osy jylǵy naýryzdyń basynda Aqtóbede Qazaqstan, Ońtústik Koreıa, Reseı Federatsııasy jáne Túrkııa elderi ókilderiniń qatysýymen ótip jatqan organdardy transplantatsııalaý boıynsha halyqaralyq sımpozıým boldy. Oblysta buǵan deıin oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy jáne álemdik sanattaǵy ońtústikkoreıalyq Kangnam Severans emhanasy arasynda qol qoıylǵan memorandým júzege asyryla bastaǵan bolatyn. Bul keleli keńesti óńirdegi medıtsınalyq klaster qurý qadamdarynyń zańdy jalǵasy dese de bolǵandaı.
Yntymaqtastyq aıasynda Qazaqstan aımaqtarynda organdardy transplantatsııalaýdy damytý jaıy talqylandy. Aýqymdy sharaǵa Seýl Ulttyq ýnıversıteti gospıtaliniń Prezıdenti Bıýng Hı Oh, Reseı men Túrkııanyń densaýlyq salalaryndaǵy bedeldi qaıratkerleri, respýblıkalyq transplantatsııa boıynsha úılestirý ortalyǵynyń dırektory Jaqsylyq Dosqalıev, «A.N.Syzǵanov atyndaǵy Ulttyq hırýrgııa ǵylymı ortalyǵy» AQ dırektory Bolatbek Baımahanov, Astana, Shymkent, Almaty medıtsına ortalyqtarynyń ókilderi qatysty.
Aımaqta transplantatsııany damytý - aýqymdy joba, ony júzege asyrýǵa bolady, dep sanaıdy respýblıkalyq transplantatsııa jónindegi úılestirý ortalyǵynyń dırektory Jaqsylyq Dosqalıev.
Onyń aıtýyna qaraǵanda, búırek pen baýyrdy aýystyrý boıynsha sátti otalar jasalǵan Aqtóbe oblysyn transplantologııanyń jańa deńgeıine kóterildi deýge bolady. Bul týraly «Aqtóbede búırek te, baýyr da aýystyrylady» degen maqaladan oqı alasyzdar.
Bas basylymda «Kókshetaý gúlmen kómkeriledi» atty materıal basyldy. Kókshetaý qalasyndaǵy «Zelenstroı» jáne «Jasyl El NS» jaýapkershiligi shekteýli seriktestikteri bıylǵy kóktemnen óndiris aýqymyn keńeıtýge nıetti. Jer jibip, kún jylynysymen qaýyrt jumystar qolǵa alynyp, qala aýmaǵynda 20 myń sharshy metr alańda jupar ıisti gúlzarlar paıda bolady. Sonymen qatar, qosymsha 5 myń sharshy metr aýmaqta kók óskinder egý de qamdastyrylǵan.
Bul oraıda, barlyq óskin men kókjelek qala kórkin asha túser joǵary talǵammen tańdalýda. Ásirese, qala qaqpasy sanalatyn temirjol, áýejaı, avtobeket pen mádenı-kópshilik oryndar aldyndaǵy alańdar alýan túrli gúldermen kómkerilý jaıy nazarǵa alyndy. Bul maqsatta óskinderdiń jetkilikti qory qamtamasyz etiledi.
Ótken jyly «Zelenstroı» seriktestigi 12 myń sharshy metrge gúl óskinderin otyrǵyzǵan edi. Áıtkenmen, óńir basshysynyń tapsyrmasymen kúz aılarynda, taǵy da 4 myń sharshy metrge balaýsa gúlder men kók kilemderdiń otyrǵyzylǵandyǵyn aıta ketkimiz keledi. JShS bıylǵy mindetti de oryndap shyǵatyny daýsyz. Oǵan «Zelenstroıdyń» 2600 sharshy metrlik jaqsy jabdyqtalǵan óskinder jylyjaıy men óz isine berilgen mamandary tolyq negiz bola alady. Jalpy, atalǵan ujym sońǵy eki jylda 82 mıllıon teńgeniń 1650 myń túp gúl men jasyl jelek kóshetterin otyrǵyzdy.
Sondaı-aq, «Jasyl El NS» JShS 2015 jyly 500 túpten astam saıaly aǵash pen 4 myń sharshy metrlik gúl alańyn otyrǵyzýdy qamtamasyz etken. Seriktestik aldaǵy jyldary óndiris alańynyń aýqymyn 10 myń sharshy metrge jetkizýdi josparlap otyr.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, el Úkimeti demokratııalyq, damyǵan memlekettiń bir nyshany - sheshim qabyldaýdyń bir bóligin ortalyqtan jergilikti deńgeıge berý baǵytynda jumys júrgizýde.
Osy oraıda Ulttyq ekonomıka mınıstrligi jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń quzyretin keńeıtý joldaryn qarastyrýda. Bul rette Elbasy jarııalaǵan Ult josparynyń birneshe qadamy ilgeriletiletin bolady.
Ult josparynyń 97-qadamynda «ózin-ózi retteý men jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý arqyly azamattardyń sheshimder qabyldaý úderisine qatysý múmkindigin keńeıtý» mindeti qoıylǵan. Al 98-qadamǵa sáıkes, «selolyq okrýg, aýyl, selo, kent, aýdandyq mańyzdaǵy qala deńgeıinde jergilikti ózin-ózi basqarýdyń derbes bıýdjeti engiziletin bolady».
Buǵan qosa, oblys ortalyqtarynda jáne respýblıkalyq mańyzdaǵy qalalarda azamattardyń bıýdjet jobalaryn talqylaýǵa qatysýynyń tetikteri engiziledi.
Osy reformalardy iske asyrý maqsatynda «Keıbir zańnamalyq aktilerge jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań ázirlenip, qabyldanǵan.
Mınıstrliktiń Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý basqarmasynyń basshysy Marǵulan Ermaǵanbetulynyń aıtýynsha, bul zań «aýyl ákimderine zańdy tulǵalardan jınalatyn salyqtyń eki túrin - kólik jáne jer salyǵyn qosymsha beredi». Sonymen birge aýyl ákimderi endi ózi basqaratyn eldi meken aýmaǵyndaǵy jer ýchaskelerin maqsatsyz paıdalanǵandarǵa jáne zańsyz ıemdengenderge aıyppul salý quqyǵyna ıe. Odan túsken qarajat ta aýyldyń tól bıýdjetine quıylady jáne ákim ony ortalyqqa ótkizbeı, eldi mekenniń máselelerin sheshýge jumsaýǵa múmkindigi bar. Bul týraly gazette «97-qadam qashan bastalady?» atty materıalda tolyq berilgen.
Osy basylymda «Qylmystyq zańnama kemel bolýǵa tıis» degen maqala jarııalandy.Ótken demalys kúnderi Almaty oblysynda ótken «Protsestik zańnamany jańǵyrtý - sot tóreligi jáne quqyq qorǵaý qyzmeti tıimdiliginiń kepili» taqyrybyndaǵy halyqaralyq konferentsııasynyń ekinshi kúni qylmystyq-protsestik zańnamanyń novellalaryn talqylaýǵa arnaldy. Forým jumysyna Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Kómekshisi - Qaýipsizdik Keńesiniń hatshysy Nurlan Ermekbaev, Konstıtýtsııalyq Keńes tóraǵasy Igor Rogov, Joǵarǵy sot tóraǵasy Qaırat Mámı, Bas prokýror Ashat Daýylbaev, Ádilet mınıstri Berik Imashev, sondaı-aq halyqaralyq, úkimettik emes, qoǵamdyq, quqyq qorǵaýshylyq uıymdardyń ókilderi, Germanııa, Reseı, AQSh jáne Ýkraınanyń ǵalymdary qatysty. Qylmystyq-protsestik zańnamany jańǵyrtý máselelerin talqylaýǵa arnalǵan konferentsııanyń ekinshi kúnin Bas prokýror Ashat Daýylbaev ashty. Ol Memleket basshysynyń qoǵam suranysyna jáne halyqaralyq standarttarǵa jaýap beretin quqyq qorǵaý júıesin qurý týraly tapsyrmasyn oryndaý turǵysynda qylmystyq-protsestik zańnamany reformalaýdyń jáne adam quqyǵyn qorǵaýdyń ozyq protsestik tetikterin engizýdiń mańyzdylyǵyn atap kórsetti.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń búgingi sanynda «Garantııa ravnyh prav ı ýslovıı» degentaqyryppenQazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi Tatıana Ohlopkovanyń kólemdi maqalasy berilgen.
Árbir saılaýǵa qatysýshynyń saılaý týraly zańnamanyń negizgi erejelerin belgili bir dárejede bilýi tıis ekeni anyq. Osyǵan baılanysty, Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasy Konstıtýtsııa men saılaý týraly zańnamanyń normalaryn túsindirý jumysynyń túrli nysandary men ádisterin qoldanady.
Osy maqalanyń maqsaty - sizderdi partııalyq tizimderin usynǵan saıası partııalarǵa jáne máslıhattar depýtattyǵyna kandıdattarǵa saılaý naýqanynyń barlyq kezeńderinde teń jaǵdaılardyń jasalýyna kepildik beretin jáne qamtamasyz etetin konstıtýtsııalyq jáne zańnamalyq normalarmen tanystyrý.