Aqtóbe oblysynda ákimderdiń aılyǵy 735 myń teńgeden bastalady

AQTÓBE. KAZINFORM — Aqtóbe oblysynda 12 aýdan bar. Onyń úsheýi 2023 jyly saılandy, ózgesi taǵaıyndaldy. Ákimderdiń eń jasy — Hromtaý aýdanynda. Nurhan Tileýmuratov 33 jasta. Al eń úlkeni Temir aýdanynyń ákimi Salamat Amanbaev pen Oıyl aýdanynyń ákimi Asqar Qazybaev. Ekeýi de 62 jasta. Kazinform tilshisi oblys pen aýdan ákiminiń apparattaryna saýal joldap, olardyń jalaqysy men qyzmettik kóligi týraly aqparat jınaqtady.

Byltyr ǵana taǵaıyndalǵan oblys ákimi Ashat Shaharovtyń jalaqysy men qyzmettik kóligi týraly saýalymyzǵa jalpylama jaýap aldyq.

ıAǵnı, ákim apparaty «Memlekettik qyzmet týraly» zańnamaǵa súıenip, «memlekettik sektordaǵy barlyq sanattaǵy qyzmetkerlerge qatysty bekitilgen normalar men qaǵıdattar negizinde qalyptasady» dep jaýap qaıtardy.

Sonymen birge oblys ákimi óziniń qyzmettik mindetterin oryndaý úshin qoldanystaǵy erejeler men talaptarǵa sáıkes beriletin qyzmettik kólikti paıdalanatynyn habarlady. 

Aqtóbe — elimizde jer kólemi boıynsha eń úlken aımaq. Munda qazir 12 aýdan bar. Sonymen birge ortalyǵy Aqtóbe qalasy mıllıon turǵyny bar mekenge aınalýy úshin jan-jaǵyndaǵy shaǵyn aýdandar men turǵyn alaptaryn keńeıtip, ınfraqurylymyn damytýǵa kóshken. 

Alaıda munda jer berýge moratorıı bar. Sebebi buǵan deıin berilgen jerdegi turǵyn alaptarda sý, jol salý jáne mektep pen balabaqsha máselesi túbegeıli sheshilmedi. Qalany qazir 41 jastaǵy Azamat Beket basqaryp otyr.

Ol buǵan deıin Batys Qazaqstan, Atyraý oblystarynda túrli qyzmette jumys istedi. Keıin Aqtóbeniń kendi aýdany Hromtaýda ákim boldy. Al qala ákimi qyzmetin 2023 jyldyń 26 maýsymynan bastap atqaryp keledi. Onyń jalaqysy — 990 916 teńge.

Al qyzmettik kóligi — 2014 jyly shyǵarylǵan KIA Quoris. Kólik shyǵarylǵan jyly-aq 15,6 mln teńgege satyp alyndy.

Ekologııalyq aımaq ákimderiniń jalaqysy joǵary

Aqtóbe oblysynda Shalqar, Yrǵyz, Baıǵanın, Temir aýdandary turǵyndaryna ekologııalyq ústemeaqy tólenedi. ıAǵnı, jalaqyǵa belgili bir kólemde tólem qosyp beriledi. Sol sebepten de óńirdegi osy aýdan ákimderi ózge áriptesterine qaraǵanda kóp jalaqy alady.

Máselen, Yrǵyz aýdanynyń ákimi Nurlan Qyzbergenovtiń aılyǵy — 1 189 099 teńge. Al Baıǵanın aýdanynyń ákimi Aıbek Kópenovtiń jalaqysy — 1 165 800 teńge. Eki aýdannyń ákimdigi de qyzmettik kólikti 2018 jyly satyp alǵan. Bul úshin bıýdjetten 14 300 000 teńge qarjy jumsaldy. 

Aıtyp óteıik, aýdan ákimderiniń jalaqysy olardyń eńbek ótiline tikeleı baılanysty.

Yrǵyz aýdanynyń ákimi Nurlan Qyzbergenov bolsa, aldymen taǵaıyndalyp, keıin saılanǵan ákim. Ol 1989 jyldan beri memlekettik qyzmette jumys istep keledi. Aýdandaǵy salyq organynda eńbek etip, keıin aýylda ákim, aýdanda máslıhat hatshysy, 2022 jyly Yrǵyz aýdanyna ákim boldy.

Al Baıǵanın aýdanynyń ákimi Aıbek Kópenov 2008 jyldan beri memlekettik qyzmette. Ol eńbek jolyn Aqtóbe oblystyq balalardyń quqyqtaryn qorǵaý departamentiniń jetekshi mamany bolyp bastap, bir kezderi Aqtóbe oblystyq ishki saıasat basqarmasyn basqardy. Aqtóbe qalasy ákiminiń orynbasary, Aqtóbe qalasy Astana aýdanynyń ákimi de boldy. 

Bul qatarda Shalqar aýdany da bar. Alaıda Shalqar aýdany ákimdiginiń apparaty «Mass-medıa týraly» zańnyń 36-babynda kórsetilgen talaptardyń saqtalmaýyna baılanysty aqparat usyna almaıtynyn habarlady.

Aýdan ákimi Janbolat Jıdehanov — osy ólkeniń týmasy. Ol eńbek jolyn mektepte qarapaıym jumysshy bolyp bastaǵan. Keıin esepshi, ekonomıst bolyp, ekonomıka, bıýdjettik josparlaý jáne kásipkerlik bólimin basqardy. Al 2020 jyly Shalqar aýdanyna ákim bolyp taǵaıyndaldy.

Astyqty ólke ákimderiniń tabysy qansha?

Al astyqty ólke qataryna Áıteke bı, Qarǵaly, Mártók jáne Hromtaý aýdandaryn kirgizýge bolady. Bul aýdandar óńirdi astyqpen qamtyp, artylǵanyn eksportqa shyǵarady. Endi osy aýdannyń ákimderiniń jalaqysyn saralap kórsek.

Áıteke bı aýdanynyń ákimi Dáýletııar Toǵyzbaev 2012 jyldan beri memlekettik qyzmette. Ol 2019-2023 jyldary Aqtóbe oblysy ákimi apparaty basshysynyń orynbasary bolyp, 2023 jyldyń shilde aıynda Áıteke bı aýdanyna ákim bolyp taǵaıyndaldy.

35 jastaǵy ákimniń qazirgi jalaqysy 933 762 teńge. Al qyzmettik kóligi osydan 17 jyl buryn 5 315 400 teńgege satyp alynǵan Toyota Prado avtokóligi. Sonymen birge byltyr ǵana shyǵarylǵan Jac J7 Luxury avtokóligi oblys ákimdiginen aýdan ákimdigine berilgen. Bul kóliktiń quny — 12 532 800 tg. 

Taıaýda ǵana Aqtóbe oblystyq qarjy basqarmasy basshysy qyzmetinen Qarǵaly aýdanynyń ákimi qyzmetine aýysqan Nurlybek Ónerbaevtyń laýazymdyq jalaqysy eńbek ótiline baılanysty 990 916 teńge. Qyzmettik kóligi — 2018 jyly shyǵarylǵan KIA Sorento. Satyp alýǵa 14 mln 377 myń teńge jumsaldy. 

Al eńbek jolyn muǵalim bolyp bastaǵan Mártók aýdanynyń ákimi Medet Ysqaqov 2016 jyldan bastap aýyl ákimi, keıin aýdan ákiminiń orynbasary qyzmetin atqaryp, 2021 — 2022 jyldary Aqtóbe oblysynyń tilderdi damytý basqarmasyn basqardy.

2022 jyldyń qazan aıynan bastap Aqtóbe qalasy Almaty aýdanynyń ákimi qyzmetin atqardy. Al 2023 jyldyń 24 qarashasynan bastap Mártók aýdanynyń ákimi qyzmetine taǵaıyndaldy. Medet Ysqaqovtyń jalaqysy — 752 771 teńge.

Qyzmettik kóligi 2017 jyly shyqqan «KIA Sorento» markaly kóligi. Ákimdik ony 2018 jyly 14 300 000 teńgege satyp aldy. 

Hromtaý aýdanynyń ákimi Nurhan Tileýmuratov — «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlegi. Ol aýdan ákimderi arasynda eń jasy. Qazir jasy — 33-te. «Bolashaq» baǵdarlamasy aıasynda Ulybrıtanııanyń Kovetrı qalasy Warwick ýnıversıtetiniń «Innovatsııalar jáne kásipkerlik» mamandyǵy boıynsha ǵylym magıstri dárejesin aldy.

Aýdan ákimi apparaty jalaqy «Memlekettik qyzmet týraly» zańnamaǵa sáıkes aıqyndalatynyn ǵana jazǵan. Al aýdandaǵy qyzmettik kólik 2017 jyly shyǵarylǵan KIA Sorento. Kólik 2018 jyly 14 300 000 tg satyp alyndy.

Munaıly ólke ákimderiniń tabysy qandaı?

Aqtóbe oblysy boıynsha Muǵaljar, Temir jáne Baıǵanın aýdandarynda munaı kompanııalary bar. Ásirese Temir men Muǵaljar aýdandarynda úles basym. Eki aýdan ákiminiń jalaqysy da shamalas. Bir ereksheligi Temir aýdanynyń ákimi ekologııalyq ústemeaqy alady. 

Temir aýdany ákimi Salamat Amanbaevtyń jalaqysy — 978 802 teńge. Qarjy, salyq organdarymen qatar eńbek ınspektsııasynda jumys istegen mamannyń eńbek ótili 40 jyl bolǵan. Qazirgi qyzmettik kóligi 2018 jyly shyǵarylǵan «KIA Sorento» markaly kóligi. Satyp alýǵa 14 490 000 teńge jumsaldy. 

Al Muǵaljar aýdanynyń ákimi Darhan Ermaǵanbetovtiń jalaqysy — 952 437 teńge. Qyzmettik kólikke keler bolsaq, Áıteke bı aýdany sekildi munda da onyń sany ekeý. Biri 2007 jyly shyǵarylǵan Toyota Prado avtokóligi. Ekinshisi — 2018 jylǵy KIA Sorento. Ekinshisin 2018 jyly 14 mln 370 myń teńgege satyp alǵan.

Kóktemgi sý tasqyny kezinde tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan aýdan ákimderi

Bıyl kóktemgi sý tasqyny kezinde Aqtóbe oblysy boıynsha 6 aýdanda tótenshe jaǵdaı jarııalandy. Olar: Yrǵyz, Áıteke bı, Qobda, Oıyl, Muǵaljar men Temir aýdandary. Osy tizimdegi Qobda, Oıyl ákimderiniń tabysyn da eOtinish arqyly surattyq. Eki aýdannyń ákimi de 2023 jyly saılanǵan. 

Suranysqa alǵash bolyp jaýap bergenderdiń biri — Oıyl aýdany ákiminiń apparaty. Aqparatqa súıensek, aýdan ákimi Asqar Qazybaevtyń jalaqysy — 990 916 teńge. Qyzmettik kóligi — 2018 shyǵarylyp, sol jyly satyp alynǵan KIA Sorento. Quny — 14 300 000 teńge. 

Al Qobda aýdany ákimdiginiń apparaty jalaqy memlekettik qyzmettegi eńbek ótiline baılanysty tólenetinin habarlady. Qyzmettik kóligi týraly suraǵymyzǵa «Aýdan ákimi ózine tıisti qyzmettik mindetteri men jaýapkershilikterin oryndaý maqsatynda arnaıy erejeler men talaptarǵa sáıkes keletin avtokólikpen qamtamasyz etiledi. „Memlekettik satyp alý týraly“ zańnamasyna sáıkes qyzmettik avtokólik konkýrs negizinde satyp alyndy» dep jalpylama jaýap berdi.

Oblys ortalyǵyna jaqyn aýdan

Oblys ortalyǵyna eń jaqyn ornalasqan Alǵa aýdany apparatyna da suranys joldadyq. Aýdan ákimi Nurbol Erjanovtyń jalaqysy 735 509 teńgeni quraıdy. Onyń da qyzmettik kóligi 2018 jyly shyqqan — KIA Sorento. Kólik 2018 jyly 14 300 000 teńgege satyp alyndy. 

Aýdan ákimi qyzmet jolyn jeke kásipkerlikten bastaǵan. Keıin memlekettik qyzmetke kelip, Muǵaljar aýdany Qandyaǵash qalasynyń ákimi boldy, 2021 jyldyn 1 naýryzynan bastap Alǵa aýdanynyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy. 

Aıta keteıik, Aqtóbe oblysynda 300-den astam aýyl bolsa, olarda 142-inde ákim bar. Bir aýyldyq okrýg ákimine birneshe aýyl qaraıdy. 

Eske salsaq, buǵan deıin Kazinform-nyń Shyǵys Qazaqstandaǵy tilshisi osy taqyrypta qala, aýdan ákimderiniń jalaqysyn saralaǵan edi.