Aqtóbede 90 jastaǵy áje áli kúnge deıin is tigip, tary qaınatady
AQTÓBE. KAZINFORM — Aqtóbelik batyr ana Bıbijan Kádirbaıqyzy 36 jasynda jesir qalyp, 9 balany ózi baqty. Bar bolǵany 7 synyp oqyp, 20 jyl boıy qoı baqqan áje Kazinform tilshisine eńbek joly men urpaǵy týraly aıtyp berdi.
Balalarymdy eshkimge alaqan jaımaı ósirdim — 90 jastaǵy áje
Bıbijan Kádirbaıqyzy Aqtóbe oblysy Yrǵyz aýdanynyń týmasy. Ákesi Kádirbaı jylqyshy boldy, anasy kolhozda eńbek etti. Tórt aǵaıyndy bolyp ósti. Ótkendi eske alǵan qarııa atasynyń eńbekqor, ájesiniń sheber bolǵanyn aıtyp berdi.
— Sheshem kolhozdyń búkil jumysshysyna aspaz bolǵan adam. Tary qýyryp, túıip, qorek qyldy. Eki apam turmys quryp, aǵam áskerge ketti. Men 7 synypty ǵana oqydym. Ol kezde 18 jasqa tolyp, torǵaı qorydym. Sóıtip egin alqabyndaǵy qustardy úrkitemiz. Sol kezde biz kolhozdyń belsendi jumysshysy edik. Áke-sheshemiz de, balalar da jumysta boldy. Sóıtip 19 jasym turmysqa shyqtym. Ózim 20 jyl boıy shopannyń kómekshisi boldym. Ol kezde 100 qoıdan, 135 qozy aldym. 1970 jyly «Qajyrly eńbegi úshin» medalin berdi. 1972 jyly joldasym ómirden ótti. Men 9 balamen jalǵyz qaldym, eshkimnen kómek suramadym. Jarma aýylyna kóship kelgende balamnyń úlkeni 9-synypta oqydy, kishkentaıy 7 aı boldy. Úlken ulym bizdi asyraý úshin traktor júrgizýshisi mamandyǵyn meńgerdi. Kishkentaı ǵoı, traktorǵa sý quıýǵa boıy jetpeıtin edi. Sý quıyp, shyǵaryp salyp, jolyna qarap otyratyn boldym. Bir jyl otyryp, jergilikti basshylardan jumys surap bardym. Úı berdi, balam traktor aıdady, ózim mektepke aspaz bolyp ornalastym. Qoıshylardyń balalaryna arnalǵan mektep-ınternatta 20 jyl aspaz qyzmetin atqardym ári 8 peshke ot jaǵyp, kúlin shyǵaramyn. Túnimen sý tasımyn, 31 nan pisiremin. Sonda bar bolǵany eki-aq saǵat demalatyn edim. Eshkimge alaqan jaımaı balalarymdy ósirdim, — dedi qarııa.
Búginde 5 ul men 4 qyzdan 20-dan astam nemere, 50-den astam shóbere súıip otyr. Qarııa týǵan-týystary, kórshi-qolań qıyn sátte kómek bergenin aıtty. Tuńǵyshy Otan aldyndaǵy boryshyn ótep kelgen soń turmys túzele bastady. Nemerelerin bilimge qushtar etti, tipti búgingi kúnge deıin sabaqtaryn oqytady. Ózi sekildi balalary men nemereleri de sheber, qolynan is keledi.
— Ómirge ókpelemeımin, bári aıaqtandy, otbasyly boldy. Ózgesi taǵdyrdyń isi. Balalarym jastaıynan eńbektenip ósti. Sıyr saýdy, sútten túrli taǵam daıyndady. Balalarym ǵana emes, kelinderimniń de qolynan is keledi. Ózim 50 jasymda bala sanymen zeınetke shyqtym. Biraq zeınetke shyqtym dep qarap otyrmadym. Qalaǵa kóship keldim. Sóıtip qazir turyp jatqan úıdiń ıesi jerin satatynyn estidim. Aqsham bolmaǵan soń Oıyldyń tarysynan 12 qap alyp, qýyryp, satyp, zeınetaqymdy qosyp, 30 myń teńgege aldym. Balalar úı saldy, baqsha da ektim. Qazir de kartop, qııar men qyzanaq egemin, aramshóbin julamyn, sýaramyn. Ol jumystarǵa balalar da kómektesedi. Tary da qaınatamyn. Maǵan bul ermek, — dedi Bıbijan Kádirbaıqyzy.
Keıýananyń óz tigin mashınasy bar. Ol atasynyń syılyǵy, murasy. Sodan beri janynan tastamaı, bar balasyn kıindirdi, óz balalarymen qosa, aýyl balalaryna, úlkenderge qalaǵanyn tigip berdi.
— Aýyldaǵy dúkenge eki tigin mashınasy tústi. Atam tuńǵysh nemeresi ómirge kelgende basshylardan surap, maǵan syılyqqa berdi. Sol syılyqty bergenine 70 jyl toldy. Ózim barlyq kıimdi tige beremin, áli kúnge deıin quraq quraımyn. Qyzdarymnyń jasaýyn ózim jasadym. Álııa Moldaǵulovanyń 70 jylyǵyna arnalǵan kıiz úıdiń bar jasaýy bizdiń qolymyzdan shyqty. Tárbıe — adamnyń basynda. Basy isteıtin adam tárbıege qaramaıdy. Men balalaryma olaı-bulaı dep aıtpadym. Bireýi betime kelmeı, malǵa qarady, úı jınady, sý tasydy, tamaq istedi. Bir-birine baýyrmal, berekeli. Balalarym jesir qalǵanymdy bildirmedi. Eńbek kerek. «90 jasqa kelýdiń sebebi ne?» dep surady menen. 90 jasqa jetýdiń sebebi teńkıip jatý emes, eńbek. Kúni-túni jumys isteý. 2 saǵat uıyqtaǵan kúnderim boldy. Sonyń arqasynda 90-ǵa kelip otyrmyn, — dedi keıýana.
Áleýmettik jeliden kórip, izdep keldim — Barshagúl Omarbekova
«Qazaq analary — dástúrge jol» qoǵamdyq birlestiginiń múshesi Barshagúl Omarbekova Bıbijan Kádirbaıqyzynyń tary qýyryp otyrǵan vıdeosyn áleýmettik jeliden kórip, izdestirdi. Keıin taýyp alyp, úıine bardy.
— Ájeniń ómiri urpaqqa úlgi ekenin aıtyp, kópshilikke tanytqym keldi. Qolóner sheberi jáne ulttyq taǵam sheberi. Birimizge-birimiz aıtyp, tańqaldyq. Qazirgi kezde Bıbidan áje — ańyz áje.Taıaýda ǵana 90 jasyn atap ótti, kezdesý uıymdastyryldy. Ájeniń boıyndaǵy tózimdiligi, sheberligi — asyl qasıetteri. Kórgen-túıgeni bar adamdar ǵana osy qasıetke ıe. Bul kisi eńbek ardageri, tyl ardageri. Bala kezinen qıyndyq kórip, pisip, 9 balamen jesir qalsa da kúresip, qazir zeınettiń rahatyn kórip otyr. Qansha qıyndyq kórse de synbady, — dedi Barshagúl Omarbekova.
Qazirgi kezde Bıbijan Kádirbaıqyzynyń keýdesinde 5 medal jarqyraıdy. Onyń biri Kúmis alqa, ekinshisi Altyn alqa. Al taǵy ekeýi Jeńistiń 65 jáne 70 jyldyǵyna arnalǵan tósbelgi. Ózge baılyǵy — qaýmalaǵan bala-shaǵasy, nemere-shóberesi.
Aıta ketelik Atyraýda jol erejesin esh buzbaǵan taksıst áje týraly jazǵan edik.