«Aqshany qaı valıýtamen saqtaǵan jón» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 26 shilde, senbi kúngi respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jaryq kórgen ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Elbasy «Qazaqstan joly - 2050»: bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» atty strategııalyq máni zor Joldaýynda elimizde jekeshelendirýdiń ekinshi tolqynyn júrgizý jóninde tıisti mindetter qoıǵany málim. Soǵan sáıkes, Úkimettiń 2014-2016 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary qabyldanyp, búgingi kúni elimizde ony júzege asyrý kezeńi bastalyp ta ketti. Respýblıkanyń batystaǵy qaqpasy - Aqjaıyq aımaǵynda bul istiń qazirgi jaı-kúıi qandaı? Batys Qazaqstan oblysynyń qarjy basqarmasy men jekeshelendirýdiń ekinshi tolqynyn júrgizý jónindegi ýákiletti organnyń basshysy A.B.Salahatdınova bul jaıynda « Egemen Qazaqstan » gazeti tilshisine bergen suhbatynda tarqata aıtyp bergen. A.Salahatdınovanyń aıtýynsha, bul óńirde 2014-2016 jyldar aralyǵynda memleketke qatysy bar 34 uıymdy ońtaılandyrý jóninde ortaq uıǵarymdar jasalǵan. Munyń ishinde 16 uıymdy jekeshelendirý, 8-in qaıta qurý, 10-yn taratý kózdelgen. «Soǵan sáıkes oblys ákimdiginiń qaýlysy boıynsha naqty tizim bekitilip, oblys boıynsha jekeshelendirýge segiz memlekettik kommýnaldyq qazynalyq kásiporyndar, alty JShS jáne eki aktsıonerlik qoǵam tartyldy. Bulardyń úsheýin bıyl, jeteýin aldaǵy jyly, altaýyn 2016 jyly jekeshelendirý belgilengen», - deıdi ol. Suhbat « Jekeshelendirý ádil ótedi » degen taqyryppen berilgen.

«Keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetine kelgen Bas prokýratýranyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi komıtetiniń tóraıymy Sáýle Aıtpaeva Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn júzege asyrý boıynsha Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý organdary qyzmetiniń basty baǵyttaryna toqtaldy», dep jazady « Egemen Qazaqstan » gazeti senbilik sanyndaǵy «Qylmys jasyrylmaı, aqıqat aıqyndalýda» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, aǵymdaǵy jyldyń ótken ýaqyty ishinde elimizde 168 myń qylmys tirkelgen, bul byltyrǵy osyndaı kezeńnen sál ǵana kem eken. «1997 jyldan 2010 jylǵa deıin qylmystylyqtyń 162 myńnan artpaǵanyn kóremiz, ıaǵnı ol 135-140 myń aralyǵynda qoldan tejelip turǵan. Biraq búgingi shynaıy kórsetkish qoǵamymyzda qylmys kúrt artyp ketti degendi bildirmeıdi. Bul Prezıdent Ákimshiligi men Bas prokýratýranyń qylmystyń ashylýy men jalǵan kórsetkish qýmaı, qylmystylyqtyń tolyq ta shynaıy kórinisin kórsetý jónindegi nusqaýyn júzege asyrý jolyndaǵy barlyq quqyq qorǵaý organdarynyń birlesken jumysynyń ıgi jemisi», - dedi S.Aıtpaeva.

***

Qolyndaǵy artyq-aýys qarajatyn qaı valıýtada saqtaý kerektigi el arasynda jıi kóterilip turatyn másele. Rasy kerek, ekonomıkamyzdyń keıingi jyldardaǵy damý qarqynyna baılanysty, eldiń biriniń qolynda azyn-aýlaq, ekinshisinde molyraq qarjy bar. El tek kúnkóris qamyn emes, bolashaqty oılaıtyndaı deńgeıge jetti. Adamdar birinen-biri qalmaı tirshiligin túzeýge árekettenip baǵyp-aq jatyr. Endeshe halyq qolyndaǵy qarjysyn qaı valıýtada saqtaǵany jón . « Aıqyn » gazeti osy saýaldyń jaýabyn tabý úshin búgingi nómirinde jarııa etken « Aqshany qaı valıýtamen saqtaǵan jón » degen taqyryptaǵy maqalasynda maman pikirin qosa berip otyr. Máselen, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory Beısenbek Zııabekovtiń pikirinshe, aqshany qaı valıýtada saqtaý kerektigi eń aldymen aqshanyń kólemine baılanysty. «Kúndelikti nemese aldaǵy bir-eki aıda jaratatyn aqsha bolsa, onda ol qarajatty ulttyq valıýtamen saqtaǵan jón. Al aqshańyz óte kóp mólsherde bolsa, ártúrli valıýtamen saqtaý kerek dep oılaımyn. Bul - adamnyń qolyndaǵy qarajatynyń kólemine tikeleı baılanysty sheshiletin másele. Qolynda qarajaty az adam ony ár valıýtaǵa qaıta-qaıta aýystyryp júrgenniń ózinde, biraz paıyzǵa utylyp qalady. Taıaý merzimde taban astynda ulttyq valıýta qunsyzdanyp ketedi degen eshqandaı qaýip joq. Bul - birinshiden, ýaqytqa, ekinshiden, ekonomıkanyń damý baǵytyna, úshinshiden, aqshanyń kólemine baılanysty másele» - deıdi ol.

«Qazirgi tańda qazaqstandyq bıznes, ásirese, orta býyn mamandaryna qatysty ótkir tapshylyq kórýde» dep málimdedi keshe Ulttyq kásipkerler palatasy. Osy muqtajdyqty óteý úshin Bilim jáne ǵylym mınıstrligi otandyq kásiptik-tehnıkalyq bilim berý júıesin jańǵyrtýǵa kirisken bolatyn», dep jazady « Aıqyn » gazeti. Basylymnyń jazýynsha, keshe «Dýaldy bilim berýdi endirýdiń jol kartasynyń» tusaýy kesildi. Bul qujat 11 basymdyqty salany qamtıdy, bular - basqarý, mashına jasaý, taý-ken metallýrgııa ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy, farmatsevtıka, ekologııa, servıs, kólik, qurylys, energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq sektorlary. Ony júzege asyrýdyń basy-qasynda «Kásipqor» holdıngi bolmaq. Bul iske, sondaı-aq Respýblıkalyq ǵylymı-ádistemelik ortalyq ta tartylýda. ««Jol kartasyn» ázirleý barysynda mamandar barlyq óńirlerdegi kásiporyndarǵa suraý salypty. Olardan alynǵan málimetter boıynsha árbir oblys ekonomıkasynyń basymdyqty salalary anyqtalǵan eken. Bul jerde Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy da eskerilgen: onyń aıasynda iske qosylatyn zaýyt-kásiporyndarda qandaı mamandarǵa zárýliktiń barlyǵy jáne týyndaý múmkindigi saralanǵan. Nátıjesinde, basqalaryna qaraǵanda, atalǵan 11 salada bıznestiń kadrǵa degen muqtajdyǵy úlken ekendigi anyqtalypty», - dep jazady basylym. Maqala « Qandaı mamanǵa zárýsiz? » degen taqyryppen berilgen.

Сейчас читают
telegram