AQSh-tyń klımat jónindegi ókili Qytaıǵa barady

Джон Подеста
Фото: EPA, via Shutterstock

ASTANA. KAZINFORM – AQSh prezıdentiniń halyqaralyq klımat saıasaty jónindegi aǵa keńesshisi Djon Podesta sársenbi kúni úsh kúndik saparmen Qytaıǵa barady, dep habarlaıdy The New York Times.

Beıjińge sapary barysynda Dj.Podesta qytaılyq áriptesi Lıý Chjenmınmen kelissózder júrgizip, yntymaqtastyq týraly pikir almasyp, AQSh pen Qytaıdyń klımattyq saıasatyn talqylaıdy. Sondaı-aq Qytaıdyń kómir óndirý, jańartylatyn energııa kózderin óndirý salasyndaǵy sheneýnikterimen jáne klımat boıynsha otstavkadaǵy aǵa ókili Sı Chjenhýamen kezdesýler josparlanǵan.

AQSh-tyń klımat jónindegi eń joǵary dıplomaty Qytaıdy klımattyń ózgerýine yqpal etetin parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtý úshin ambıtsııalyq maqsattar qoıýǵa kóndiredi dep kútilýde.

Osylaısha, Beıjińdegi kún tártibinde kómirden bas tartý jáne Qytaıdyń metan men azottyń shala totyǵy sııaqty qýatty kómirtekti emes parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtý josparlaryn kúsheıtý máseleleri talqylanýy múmkin.

Alaıda respýblıkashyldar Baıden ákimshiliginiń Qytaımen yntymaqtasý áreketin synǵa aldy. Osylaısha, Ókilder palatasynyń Syrtqy ister jónindegi komıtetiniń tóraǵasy Maıkl Makkol (Tehastaǵy respýblıkashy) Dj.Podestanyń sapary nátıje beretinine kúmánmen qaraıdy.

Qytaı 2015 jyly Parıj kelisimine qol qoıylǵannan beri parnıktik gazdardyń kózi jáne klımatty lastaıtyn álemdegi eń úlken el boldy.

«Asia Society» kommertsııalyq emes uıymy 1,5 gradýsqa deıin jylynýdy saqtaý úshin Qytaı 2035 jylǵa qaraı ekonomıkasynyń shyǵaryndylaryn qazirgi deńgeıden keminde 30%-ǵa qysqartýy kerek degen qorytyndyǵa keldi.

«AQSh pen Qytaı arasynda klımattyq ózara árekettestik máseleleri tyǵyryqqa tirelýde. Bizde muny shynymen ózgertýge kóp ýaqyt joq», - dedi Azııa qoǵamy saıasat ınstıtýtynyń Qytaıdaǵy klımattyq ortalyǵynyń dırektory Lı Shýo.

Bul sapar Baıden ákimshiliginiń AQSh-ta qarashada ótetin prezıdenttik saılaý aldyndaǵy Qytaımen klımat máselesine ózgeris engizýge baǵyttalǵan sońǵy múmkindikteriniń biri retinde qarastyrylady.

Сейчас читают
telegram